Tsui ni Mli Jɔ lɛ Mli Sɛɛnamɔi
ŊMƐNƐŊMƐNƐ beaŋ tsofafeemɔ he nilee le kɛjɛ jeeŋmɔ akɛ mlifu ni anyɛɛɛ nɔ aye lɛ yeɔ adesa gbɔmɔtso lɛ awui. Nɔ ni fe afii oha ni eho nɛ, ni The Journal of the American Medical Association (JAMA) kɛɛ akɛ: “Gbɔmɔ gbeɔ shi ni egboɔ yɛ emli ni woɔ la lɛ hewɔ, ni ekɛɛ akɛ, ekolɛ eyɛ tsui ni he waaa, ni nyɛɛɛ adamɔ nɔnyɛɛ ni ejwɛŋmɔŋ shihilɛ lɛ kɛba enɔ lɛ naa. Etamɔ nɔ ni mɔ ko mɔ ko susuuu he akɛ enɛ jɛ mlifui ni tamɔ nɛkɛ ni etee nɔ aahu, ni kɛ gbɔjɔmɔ ni awieɔ he nɛɛ ba lɛ.”
Wiemɔi ni yɔɔ yiteŋgbɛ nɛɛ efeee Nyɔŋmɔ Wiemɔ, ni ji Biblia lɛ kaselɔi lɛ anaakpɛɛ. Afii ohai 29 dani JAMA wie oshara ni yɔɔ mlifu ni ehiii lɛ he lɛ, akɛ mumɔ tsirɛ Maŋtsɛ Salomo koni eŋma akɛ: “Tsui ni mli jɔ lɛ, gbɔmɔtso lɛ yiwala ni.” (Abɛi 14:30) Nɛkɛ wiemɔi nɛɛ kã he eji anɔkwale ŋmɛnɛ.
Kɛ wɔhiɛ mlijɔlɛ su mli lɛ, wɔyeɔ wɔhe kɛjɛɔ helai pii ni yɛ bei pii amli lɛ nɔnyɛɛ kɛbaa lɛ amli, tamɔ lá ni faa babaoo, yitsogbamɔi, kɛ kɔɔyɔɔ mumɔ ni wa mli naagbai. Shi, kɛfata gbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ ni yaa hiɛ lɛ he lɛ, kɛ wɔbɔ mɔdɛŋ ‘wɔha mlifu sɛɛ fo lɛ,’ ehe baaba sɛɛnamɔ kɛha wekukpaa ni kã wɔkɛ mɛi krokomɛi ateŋ lɛ. (Lala 37:8) Yesu mlijɔlɛ kɛ etsuiŋ ni ejɛɔ esusuɔ gbɔmɛi ahe lɛ gbala amɛ kɛtee eŋɔɔ. (Marko 6:31-34) Nakai nɔŋŋ hu wɔbaafee hejɔɔmɔ he wɔha mɛi krokomɛi kɛ wɔna tsui ni mli jɔ.—Mateo 11:28-30.