“No Hewɔ lɛ Nɛgbɛ Nyɛ Sɔlemɔtsu lɛ Yɔɔ?”
AFƆƆ Yehowa Odasefoi ni yɔɔ Mozambique lɛ sane nɛɛ bimɔ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, enɛ tee nɔ efee sanebimɔ ko ni ewa akɛ aaaha hetoo, ja nyɛsɛɛ nɛɛ. Nɔ hewɔ lɛ ji akɛ, Yehowa Odasefoi naaa mla naa hegbɛ mli ŋɔɔmɔ yɛ maŋ nɛɛ mli aahu kɛbashi 1991. Enɛ hewɔ lɛ, anyɛɛɛ aná jamɔ hei pɔtɛɛ ni ato ama shi ni abaanyɛ ayɔse yɛ faŋŋ mli.
Shi kɛlɛ, nakai shihilɛ lɛ tsake yɛ February 19, 1994. Yɛ nakai hulutsoo gbi ni edɔ lɛ nɔ ajɔɔ klɛŋklɛŋ Maŋtsɛyeli Asai enyɔ ni ama yɛ Mozambique lɛ nɔ. Gbɔmɛi 602 ba kɛha kpee hei fɛfɛji nɛɛ anɔjɔɔmɔ ni afee yɛ Beira ni ji lɛji adaamɔ he lɛ, aaafee Mozambique ŋshɔnaa gbɛ lɛ teŋgbɛ. Akɛbaatsu asafoi etɛ ni yɔɔ nakai maŋ lɛ mli lɛ ahiamɔ nii ahe nii.
Akɛ afi kɛ nyɔji enyɔ tsu nii waa kɛgbe nitsumɔ muu lɛ fɛɛ naa, kɛjɛ faneshi nɔ aahu kɛyashi beni ama tsũi lɛ agbe naa kwraa. Bei pii lɛ, gbɔmɛi 30 loo mɛi ni fa fe nakai ni etu amɛhe kɛha nitsumɔ lɛ, ni jɛ Zimbabwe ni bɛŋkɛ lɛ ba, ni amɛkɛ Odasefoi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ fee ekome kɛtsu nii. Akɛni anyɛɛɛ ato amɛ fɛɛ yɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi ashia ni yɔɔ Beira, he ni ajɛɔ ni ayatsuɔ nii lɛ hewɔ lɛ, mɛi komɛi hi buui amli kɛbɔle shia lɛ he otsii lɛ anaagbee mli, ni bei komɛi lɛ, amɛhiɔ mli otsii komɛi yɛ be kome mli.
He ni ama Maŋtsɛyeli Asa lɛ yɛ aha Massamba kɛ Munhava Asafoi lɛ yɛ Beira gbɛjegbɛ wulu lɛ masɛi gbɛ. Maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔ ko kɛɛ akɛ: “Yɛ gbi ni dekã bɛ mli, beni nitsumɔ lɛ yaa nɔ oyayaayai, ni mɛi naa bɔ ni eyaa nɔ waa ehaa lɛ, wɔnaa gbɛjegbɛi anɔ osharai akɛni tsɔne kudɔlɔi ni hoɔ lɛ kwɛɔ Maŋtsɛyeli Asa lɛ gãa, ni amɛhiɛ kpaa amɛ tsɔne lɛ kudɔmɔ nɔ kwraa hewɔ.” Mɛi pii waa kɛdamɔɔ shi koni amɛkwɛ nitsumɔ lɛ, ni titri lɛ amɛnyãa mɛi ni yɔɔ jɛmɛ ni hiɛ hewolonɔ sui sɔrɔtoi, ni amɛfee ekome kɛtsuɔ nii lɛ ahe waa.
Akɛ gbɛjianɔtoo kpele diɛŋtsɛ tsu nii yɛ nitsumɔ lɛ mli. Nɔ ni tamɔɔɔ tsumaa nitsumɔi krokomɛi ni yɔɔ je lɛ fã nɛɛ, ni anaaa tsumaa he nibii ni akɛtsuɔ nii yɛ jɛmɛ lɛ, Maŋtsɛyeli Asai lɛ ahe nitsumɔ kpaaa kɔkɔɔkɔ yɛ nibii ni bɛ hewɔ. Be ko lɛ, sɛmɛnti kotokui 800 he bahia, ni he pɛ ni abaanyɛ ana eko yɛ lɛ bɛ kotokui ni he hiaa ni akɛ sɛmɛnti lɛ baawo mli. Nyɛmimɛi lɛ yana Buu Mɔɔ Asafo lɛ nitsumɔ he nine ni yɔɔ Maputo ni ji maŋtiase lɛ; akɛ kotokui wo kɔɔyɔŋ lɛlɛ mli kɛtee he ni afeɔ sɛmɛnti lɛ yɛ lɛ, ni awo amɛ obɔ̃bɔ̃. Nitsumɔ lɛ tee nɔ ni nɔ ko etsĩii naa.
Yɛ be kroko mli, beni akɛ akpalei lɛ shwieɔ nɔ koni awo tsũ lɛ, dade mplaŋi ni nitsulɔi lɛ kɛtsuɔ nii lɛ tã. Akɛni anaaa eko kwraa hewɔ lɛ, ashɛ tsumaa dadei lɛ kɛjɛ he ko shɔŋŋ ni ekɛ jɛmɛ jɛkɛmɔ feɔ kilomitai 600! Nitsulɔi lɛ ateŋ mɔ ko bɛŋkɛ nuu ko ni kwɛɔ nɔ ni yaa nɔ lɛ, ni ebi kɛji ele he ko ni amɛbaanyɛ amɛna tsumaa dadei yɛ koni amɛkɛgbe nitsumɔ lɛ naa. Nuu lɛ ha hetoo akɛ: “Nɔ ni fe ŋmɛlɛtswaa kome nɛ ni mibadamɔ biɛ, ni ejeee heniianaa kɛkɛ. Minyɛŋ maye mabua, shi mihiɛ esɔ nii ni nyɛtsuɔ lɛ kɛ ekãa ni nyɛkɛtsuɔ nii lɛ. Miyɛ dadei ni he hiaa nyɛ lɛ pɛpɛɛpɛ, ni miyɛ he miishɛɛ akɛ mikɛaaha nyɛ akɛ nikeenii.” Ebafee nɔ ko ni akɛha yɛ ebe naa pɛpɛɛpɛ diɛŋtsɛ.
Mɛi babaoo ni kwɛɔ lɛ susu nɔ̃ tsumaa nitsumɔ he wulu ni maa tsũ lɛ he. Shi, nitsulɔi lɛ kɛ miishɛɛ diɛŋtsɛ kɛɔ amɛ akɛ, mɛnɛɛmɛi ji Yehowa Odasefoi ni amɛtu amɛhe amɛha kɛha nitsumɔi nɛɛ. Mɛni titri saa gbɔmɛi ni kwɛɔ lɛ ahiɛ waa lɛ? Mɔ ko kɛɛ akɛ: “Gbɔmɛi ni efee ekome ji nyɛ. Eyɛ mli akɛ nyɛjɛ wekui sɔrɔtoi amli moŋ, shi nyɛtsuɔ nii kutuu akɛ nyɛmimɛi.” Nɔ ni jɛ mli ba ji akɛ, mɛi pii bi ni akɛ amɛ akase Biblia lɛ. Enɛ hu ena hewalɛ yɛ kpeei ni ayaa lɛ nɔ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, kɛ hoo lɛ, mɛi ni baa kpee yɛ Manga Asafo lɛ mli lɛ, ayibɔ fa fe Odasefoi lɛ ayifalɛ nɔ toi enyɔ.
Maŋtsɛyeli Asai heei lɛ ebafee jɔɔmɔ kpele lɛlɛŋ kɛha Odasefoi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ. Tsutsu lɛ, amɛteŋ mɛi pii kpeɔ yɛ tsũi ni akɛ jwɛi loo tsuwoo tsɛŋsii fioo komɛi ewo yiteŋ lɛ amli, yɛ tsui asɛɛ, loo yɛ mɛi atsũi bibii amli yɛ amɛshiai amli. Bei pii kɛ nugbɔ nɛ lɛ amɛfɔɔ; shi amɛkãa he amɛyaa kpeei yɛ anɔkwayeli mli. Afii nyɔŋmai abɔ ho ni enɛɛmɛi pɛ ji “Maŋtsɛyeli Asai” ni Odasefoi ni yɔɔ Mozambique lɛ le. Nyɛminuu Caetano Gabriel, ni ji onukpa ni yɔɔ Massamba Asafo lɛ mli lɛ kɛɛ akɛ: “Wɔhiɛ esɔ wɔnyɛmimɛi ni yɔɔ je lɛŋ fɛɛ ni ye bua kɛgbe nitsumɔ nɛɛ naa lɛ.” Odasefonyo gbekɛ ko kɛɛ akɛ: “Beni wɔyɔɔ Carico (“gbokɛlɛfoi aŋsarai ni atsakeɔ mɛi ajwɛŋmɔ yɛ jɛmɛ” ni atsĩ Yehowa Odasefoi anaa yɛ mli nɔ ni shɛɔ afii 12 lɛ), wɔfɔɔ kɛɛmɔ akɛ, ‘Wɔbaaya nɔ wɔhiɛ anɔkwale lɛ mli, ni Yehowa baajɔɔ wɔ.’ Maŋtsɛyeli Asa hee lɛ ji jɔɔmɔ ni jɛ Yehowa ŋɔɔ.” Amɛ wiemɔi lɛ tsɔɔ amɛ hiɛsɔɔ kpele kɛ amɛ faishitswaa akɛ amɛaajie Yehowa yi.
Obalahii kɛ obalayei babaoo ni kɛ amɛhe wo tsumaa nitsumɔ lɛ mli lɛ ná gbɛgbamɔ mumɔ, ni yɛ sɛɛ mli lɛ amɛkɛ amɛhe wo daa gbɛgbamɔ sɔɔmɔ lɛ mli. Beni obalayoo Isabel, ni ji daa gbɛgbalɔ ni yɔɔ Manga Asafo lɛ mli lɛ kwɛɔ Maŋtsɛyeli Asa ni he tse keŋkeŋ yɛ gbi ni enɔjetsɛremɔ lɛ abaajɔɔ nɔ lɛ, ekɛɛ: “Yɛ migbɛfãŋ lɛ, enɛ ji he ni yɔɔ fɛo fe fɛɛ yɛ Beira maŋ lɛ mli. Eji miishɛɛ kpele diɛŋtsɛ kɛha mi akɛ mahi biɛ.” Adão Costa, ni ji maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔ lɛ tsɔɔ mli akɛ, maŋ lɛ mli onukpai lɛ kɛ wɔ fee ekome yɛ gbɛ ni amɛŋmɛ koni atsu nibii ni ashɛɔ lɛ ahe gbɛjianɔ ni atoɔ yɛ gbɛi krɛdɛi komɛi anɔ lɛ ahe nii, yɛ le ni amɛle Odasefoi anɔkwayeli lɛ hewɔ. Kɛkɛ ni ekɛfata he akɛ: “Eyɛ mli akɛ etɔ wɔ waa diɛŋtsɛ moŋ, shi eji miishɛɛ akɛ wɔɔna yibii ni ejɛ nitsumɔ nɛɛ fɛɛ mli eba lɛ kɛha Yehowa hiɛnyam woo.”
Agbɛnɛ, be fɛɛ be ni naanyo ko ni yɔɔ Beira maŋtiase lɛ mli aaabi akɛ, “No hewɔ lɛ nɛgbɛ nyɛ sɔlemɔtsu lɛ yɔɔ?” lɛ, Odasefoi lɛ tsɔɔ lɛ Maŋtsɛyeli Asai heei enyɔ lɛ ateŋ ekome, ni amɛkɛ miishɛɛ wiemɔi ni tamɔ nɛkɛ kɛɔ akɛ, “Eyɛ Majimaji Ateŋ Gbɛjegbɛ lɛ nɔ, yɛ Avenida Acordo de Lusaka, yɛ Fourth Squadron Police Station lɛ hiɛ tuuŋtu.” Kɛkɛ lɛ ejaje lɛ yɛ nɔ kome he akɛ, “Shi moŋ ejeee sɔlemɔtsu. Eji Maŋtsɛyeli Asa!”
[Shikpɔŋ he mfoniri/Mfonirii ni yɔɔ baafa 20]
(Kɛ́ ootao ona bɔ ni saji nɛɛ ji diɛŋtsɛ lɛ, no lɛ kwɛmɔ wolo lɛ mli)
AFRIKA
Mozambique
Beira
Maputo
[He ni Sane lɛ Jɛ]
Shikpɔŋ Mfoniri: Mountain High Maps® Copyright © 1995 Digital Wisdom, Inc.