Osuɔlɔi ni Egboi Lɛ—Nɛgbɛ Amɛyɔɔ?
ALEC fee shwɛm. Elaaje enanemɛi enyɔ yɛ otsi kome pɛ mli. Amɛteŋ mɔ kome, Nevil, gbo yɛ tu naa pilamɔi ahewɔ. Mɔ kroko lɛ, Tony, gbo yɛ oshara ni ekɛ lɔle na hewɔ. Agbɛnɛ sanebimɔi ni gbako enaa da lɛ miihao South Africa gbekɛ nuu ni eye afii 14 lɛ. Esusu eyiŋ akɛ, ‘Mɛni hewɔ esa akɛ gbɔmɛi agboi? Ni mɛni baa yɛ gbele sɛɛ?’
Beni eyaa Nevil yarafeemɔ lɛ shishi lɛ, no mli lɛ Alec hiɛ ka nɔ yɛ anɔkwayeli fɛɛ mli akɛ eeena hetoo eha nɛkɛ sanebimɔi nɛɛ. “Shi,” ekaiɔ akɛ, “osɔfo lɛ kane nɔ ko kɛjɛ wolo ko mli kɛkɛ, ni no sɛɛ lɛ ewie akɛ Nevil etee ŋwɛi. Kɛkɛ ni ekɛɛ yɛ gbonyobu lɛ he akɛ wɔmiimɛ gbohiiashitee lɛ. Miyiŋ futu mi. Kɛ Nevil etee ŋwɛi lɛ, te aaafee tɛŋŋ emɛ gbohiiashitee?”
Yɛ sɛɛ mli, yɛ nakai gbi lɛ nɔ nɔŋŋ lɛ, Alec tee Tony yarafeemɔ lɛ shishi. Afee sɔlemɔ ni tamɔ kusum-nifeemɔi komɛi lɛ yɛ wiemɔ ko ni enuuu shishi mli. Ni kɛlɛ, bɔ ni mɛi ni foɔ lɛ ateŋ mɛi komɛi bolɔɔ amɛhaa lɛ ha Alec yiŋ tsɔ akɛ akɛ miishɛjemɔ ko hako amɛ. Etsɔɔ mli akɛ: “Mihao waa nakai gbɛkɛ lɛ. Minu he akɛ nɔ ko bɛ ni manyɛ mafee ni miyiŋ hu efutu mi. Mɔ ko mɔ ko bɛ ni kɛ hetoo ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli haa misanebimɔi lɛ. Enɛ ji klɛŋklɛŋ be mli kwraa yɛ mishihilɛ mli ni misusu akɛ ani Nyɔŋmɔ yɛ loo ebɛ.”
Gbɔmɛi akpekpei abɔ ni tamɔ Alec laajeɔ suɔlɔi yɛ gbele mli daa afi. Taakɛ 1992 Britannica Book of the Year lɛ tsɔɔ mli lɛ, “mɛi ni gboi yɛ jeŋ fɛɛ, yɛ 1991 mli ji 50,418,000.” Ni akpekpei enyiɛ egboi kɛjɛ nakai afi lɛ sɛɛ kɛbaa? Susumɔ yaafonui babaoo ni eho kɛjɛ mɛi ni agbo ashi amɛ lɛ ahiŋmɛiiaŋ lɛ he okwɛ! Nɔ ni fataa amɛ awerɛho lɛ he ji gbele he wiemɔi sɔrɔtoi ni kɛ ehe kpaaa gbee ni futuɔ mɔ yiŋ lɛ.
No hewɔ lɛ gbɔmɛi pii tamɔ Alec yiŋ futuɔ amɛ ni amɛyiŋ feɔ amɛ kɔshikɔshi yɛ nɔ ni amɛaadamɔ nɔ amɛna wɔsɛɛ be shihilɛ he hiɛnɔkamɔ yɛ gbele sɛɛ lɛ he. Taakɛ Encyclopedia of Religions lɛ tsɔɔ lɛ, “yɛ yinɔi fɛɛ mli lɛ, gbɔmɛi ni jwɛŋɔ lɛ kɛ amɛhe ebɔɔɔ gbɔmɛi babaoo lɛ ahe yɛ amɛhemɔkɛyelii amli . . . shi amɛyiŋ feɔ amɛ kɔshikɔshi yɛ bɔ ni susuma loo wala aŋkro lɛ baanyɛ ahi shi yɛ aŋsɔ kɛ gbɔmɔtso aŋkro lɛ sɛɛ lɛ he.”
Nɔ ni yɔɔ miishɛɛ ji akɛ, ensaiklopedia ni yɔɔ yiteŋgbɛ nɛɛ kpɛlɛɔ nɔ akɛ Biblia lɛ fiii jamɔ mli yiŋ ni akaa awieɔ akɛ susuma ni gbooo hiɔ shi yɛ gbɔmɔtso lɛ sɛɛ lɛ sɛɛ. Eji anɔkwale akɛ Biblia lɛ wieɔ gbɔmɔ “susuma” he akɛ eshiɔ gbɔmɔtso ni egbo lɛ ni ekuɔ esɛɛ kɛbaa emli ekoŋŋ po, shi, akɛ “susuma” lɛ miitsu nii yɛ biɛ akɛmiidamɔ shi aha “wala” ni laaje loo nine shɛ nɔ ekoŋŋ. (1 Mose 35:16-19; 1 Maŋtsɛmɛi 17:17-23) Afɔɔ wiemɔ “susuma” kɛ nitsumɔ yɛ Biblia lɛ mli shii abɔ akɛtoɔ bɔɔ nii ni anaa, ni hiɛ heloo kɛ la he, hɛɛ, bɔɔ nii ni yɔɔ wala. (1 Mose 1:20; 2:7) No hewɔ lɛ, Biblia lɛ tsiɔ ta shii abɔ akɛ susumai gboɔ. (Ezekiel 18:4, 20; Bɔfoi lɛ Asaji 3:23; Kpojiemɔ 16:3) Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛɔ akɛ kɛ susumai gboi pɛ lɛ, “amɛleee nɔ ko nɔ ko dɔŋŋ.”—Jajelɔ 9:5, 10.
Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, mɛi ni gboi ni akɛ amɛ ba wala mli ekoŋŋ lɛ ahe saji yɛ Biblia lɛ mli. Yɛ Lazaro sane lɛ mli lɛ, eba wala mli beni egbo lɛ sɛɛ gbii ejwɛ. (Yohane 11:39, 43, 44) Shi, mɛni baaba gbɔmɛi ni gboi afii ohai loo akpei abɔ ni eho lɛ anɔ? Ani amɛ gbɛkpamɔ kɛha wɔsɛɛ be mli wala lɛ biɔ ni Nyɔŋmɔ atee gbɔmɔtso ni amɛhiɛ beni amɛgboi lɛ nɔŋŋ shi?
Dabi. Susumɔ ni tamɔ nɛkɛ kɛ nɔ ni baa atɔm loo nibii bibiibii kwraa ni feɔ gbɔmɔtso ni egbo lɛ nɔ lɛ kpaaa gbee. Be shɛɔ ni atɔm nɛɛ ekomɛi yatsɔɔ kwɛɛnii krokomɛi amli nibii, ni bɔɔ nii krokomɛi hu yayeɔ nɛkɛ kwɛɛnii nɛɛ ni ebatsɔɔ bɔɔ nii krokomɛi lɛ agbɔmɔtsei lɛ fã.
Ani enɛ tsɔɔ akɛ hiɛnɔkamɔ ko bɛ kɛha gbɔmɛi ni egboi jeeŋmɔ lɛ? Etsɔɔɔ nakai. Wɔ jeŋ muu fɛɛ kpeteŋkpele nɛɛ Bɔlɔ lɛ yɛ kaimɔ ni bɛ naagbee ni yɔɔ gbeyei. Eyɛ nyɛmɔ ni ekɛaahiɛ gbɔmɔ fɛɛ gbɔmɔ ni egbo ni esumɔɔ akɛ eeekai lɛ lɛ su kɛ baŋ kɛ efɔmɔŋ sui. Agbɛnɛ hu, Yehowa Nyɔŋmɔ yɛ hewalɛ ni ekɛaabɔ adesa gbɔmɔtso lɛ ekoŋŋ kɛ gbɔmɔ ni ehi shi pɛŋ lɛ fɔmɔŋ sui fɛɛ. Agbɛnɛ hu ebaanyɛ ekɛ mɔ ni ekaiɔ lɛ lɛ diɛŋtsɛ kaimɔi kɛ esu kɛ baŋ fɛɛ, tamɔ Abraham nɛkɛ, awo emli.
Aaafee afii akpei enyɔ yɛ Abraham gbele sɛɛ, ni Yesu Kristo kɛ nɔmimaa wiemɔi nɛɛ ha: “Shi akɛ gbohii baate shi ekoŋŋ lɛ, Mose diɛŋtsɛ tsɔɔ yɛ kowei lɛ sane lɛ mli, beni etsɛ Nuŋtsɔ [Yehowa] akɛ ‘Abraham Nyɔŋmɔ kɛ Isak Nyɔŋmɔ kɛ Yakob Nyɔŋmɔ’ lɛ; shi Nyɔŋmɔ lɛ ejeee gbohii a-Nyɔŋmɔ, shi moŋ hiɛkalɔi a-Nyɔŋmɔ ni; ejaakɛ ehiɛ lɛ, mɛi fɛɛ hiɛ kamɔ.” (Luka 20:37, 38) Yɛ Abraham, Isak, kɛ Yakob sɛɛ lɛ, gbohii krokomɛi akpekpei abɔ ahiɛ kamɔ yɛ Nyɔŋmɔ kaimɔ mli, amɛmiimɛ gbohiiashitee ni baa lɛ. Biblia lɛ maa nɔ mi akɛ: “Gbohiiashitee baaba, ni jalɔi kɛ mɛi ni ejaaa fɛɛ baate shi.”—Bɔfoi lɛ Asaji 24:15.
Yɛ ewerɛho lɛ sɛɛ otsii fioo lɛ, Alec ná esanebimɔi lɛ ahetoo. Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɔ kome ba eshia ni etsɔɔ lɛ nɔ ni Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛɔ yɛ gbele kɛ gbohiiashitee lɛ he. Enɛ shɛje Alec mii ni ebaná shihilɛ he shishinumɔ ni yɔɔ ehee kwraa.
Ani bo hu obaasumɔ ni okase gbohiiashitee he hiɛnɔkamɔ ni damɔ Biblia lɛ nɔ lɛ he nii babaoo? Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, ani gbohiiashitee lɛ babaoo baaya nɔ yɛ ŋwɛi loo shikpɔŋ nɔ? Ni mɛni esa akɛ gbɔmɔ afee koni ená Nyɔŋmɔ nɔkpɛlɛmɔ, koni enine ashɛ E-naakpɛɛ shiwoo akɛ gbɔmɛi kɛ amɛsuɔlɔi ni egboi lɛ baakpe ekoŋŋ lɛ nɔ?