Maŋsɛɛ Sanekpakpa Shiɛlɔi ni Jɛ Micronesia
EYƐ mli akɛ Pasifik Ŋshɔ wulu ni lɛɛmɔ tamɔ nɔ ni bɛ naagbee lɛ egbala amɛmli moŋ, shi maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi ni yɔɔ Micronesia lɛ bɔɔ mɔdɛŋ amɛbuaa amɛhe naa daa afi kɛhaa “weku ekomefeemɔ.” Ni nɛgbɛ nɛkɛ sanekpakpa jajelɔi ni jɛ ŋshɔkpɔi ni mli jɛkɛ nɛɛ anɔ lɛ kpeɔ yɛ? Eja jogbaŋŋ akɛ, yɛ he ko ni maŋ nɔyelɔi lɛ ewo jɛmɛ akɛ Yehowa Gbɛjegbɛ—ni ji Guam nitsumɔ he nine ni amɛsɔmɔɔ yɛ shishi lɛ adrɛs.
Yɛ June 1992 mli lɛ, maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi 56 babua amɛhe naa yɛ nitsumɔ he nine lɛ koni amɛya “La Hiɛlɔi” Kpokpaa Wulu nɔ kpee lɛ. Ŋmɔlɔ kɛ sanegbaa kɛ miishɛɛ yi shia lɛ mli fɛɛ obɔ, beni amɛwajeɔ amɛnaanyobɔɔ ni ehe be babaoo lɛ ekoŋŋ ni amɛnaa nanemɛi heei hu lɛ. Taakɛ amɛfeɔ daa lɛ, amɛdamɔ shi jogbaŋŋ yɛ Maŋtsɛyeli Asa lɛ naa kpokui lɛ anɔ ni amɛsha kuu mfoniri, kɛkɛ ni amɛtara shi yɛ niyeli okpɔlɔi kakadaji etɛ he ni amɛye daa afi maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi okpɔlɔŋmɛɛ niyenii, ní afi nɛɛ ama nɔ mi waa kɛtsɔ Albert Schroeder, ni fata Nɔyeli Kuu lɛ he lɛ saramɔ lɛ nɔ lɛ.
Kɛha maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ pii lɛ, nɛkɛ daa afi okpɔlɔŋmɛɛ yɛ Guam nɛɛ ji hegbɛ pɛ ni amɛnaa amɛkɛshiɔ amɛ hulutsoo shikpɔŋ nɔ shiai bibii lɛ amli. Ni eyɛ bibii diɛŋtsɛ. Ebeye Ŋshɔkpɔ, ni fata Marshall Ŋshɔkpɔi lɛ ahe lɛ dalɛ ji kpãai 78 pɛ. Majuro maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi ashia ni yɔɔ Marshalls lɛ kɛ Kiribati shia ni yɔɔ Gilbert Ŋshɔkpɔi lɛ anɔ lɛ fɛɛ yɛ shikpɔji leleoo, ni lɛɛmɔ shɛɛɛ shitoo fa nɔ. No hewɔ lɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ faa amɛgbɛ ni yɔɔ miishɛɛ lɛ kɛbaa Guam.
Eyɛ mli akɛ shiɛmɔ yɛ hulutsoo ŋshɔkpɔ nɔ lɛ he susumɔ baanyɛ afee miishɛɛ nɔ moŋ, shi yɛ faŋŋ mli lɛ eji kaa ni mɛi fioo ko pɛ esaa amɛhe akɛ amɛaakpee naa. Miishɛɛ sane ji akɛ, maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi 56 lɛ ateŋ mɛi 7 pɛ jɛ Buu-Mɔɔ Biblia Skul ni yɔɔ Gilead lɛ. Amɛteŋ mɛi pii jɛ Hawaii aloo Philippines, he ni amɛji sɔɔlɔi gbɛgbalɔi yɛ momo, ni amɛle hulutsoo shikpɔŋ nɔ shihilɛ lɛ, ni amɛjɛ amɛmaji nɛɛ amli kɛtee hei ni aha amɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛmɔ nitsumɔi yɛ lɛ tɛɛ.
Akɛni Micronesia ŋshɔkpɔ lɛ bɛŋkɛ hulu liamɔ lɛ kpaakpa hewɔ lɛ, maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ kpeeɔ dɔlɛ ni naa wa kɛ kɔɔyɔŋ tsakemɔ ni yɔɔ frɔ̃nɔ̃ɔ naa dani amɛkɛ sanekpakpa lɛ shɛɔ maŋbii lɛ ashiai amli. Wiemɔ baanyɛ afee kaa ní mli wa po fe enɛ. Ŋshɔkpɔ loo ŋshɔkpɔ kuu fɛɛ kuu yɛ lɛ diɛŋtsɛ ewiemɔ—ekomɛi lɛ aleee kwraa, ni amɛhe sane ko kwraa bɛ wiemɔi ashishitsɔɔmɔ wolo ko mli—ni ekolɛ eeehe afii babaoo dani mɔ hee ko baanyɛ akase ni ewie kɛ naatselɛ. Bɔni afee ni akɛye abua nɛkɛ gbɔmɛi ni jɛ ŋshɔkpɔi anɔ kusumii sɔrɔtoi nɛɛ amli lɛ ni amɛnu Biblia lɛ shishi lɛ, Guam nitsumɔ he nine lɛ kalaa woji yɛ wiemɔi 11 mli, ni awieɔ emli 9 sɔŋŋ yɛ Micronesia ŋshɔkpɔi lɛ pɛ anɔ.
Ŋshɔkpɔi lɛ ekomɛi etse amɛhe banee kwraa akɛ ja lɛlɛ pɛ anyɛɔ akɛshɛɔ jɛmɛ. Tol maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi ashia ni yɔɔ Chuuk (Truk) lɛ yɛ nɛkɛ ŋshɔkpɔi nɛɛ ekome nɔ, ni maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ naa amɛ sarawa hewalɛ kɛjɛɔ hulu la kpɛmɔ mli, ŋmɛlɛtswai fioo ko daa gbi.
Yɛ fɛɛ mli lɛ, maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi ashiai 14 yɔɔ Micronesia fɛɛ, ni edalɛ shɛɔ United States maŋ muu lɛ fɛɛ shikpɔŋ lɛ dalɛ. Yɛ gbɔmɛi fe 400,000 ni yɔɔ nakai kpokpaa lɛ nɔ lɛ fɛɛ mli lɛ, mɛi 1,000 ji sanekpakpa lɛ he shiɛlɔi, ni ato amɛhe gbɛjianɔ awo asafoi 20 kɛ kui 3 ni etse amɛhe banee amli.
Eyɛ mli akɛ gbɔmɛi ni yɔɔ Micronesia lɛ yɛ naanyobɔɔ su waa moŋ, shi jamɔŋ kusumii kɛ weku nɔnyɛɛ jeɔ mɛi pii anijiaŋ wui ni ehaaa amɛkpɛlɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he anɔkwale lɛ nɔ. No hewɔ lɛ eyɛ mli akɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ miishwere (nakai Maŋtsɛyeli shiɛlɔi 1,000 lɛ miifee Biblia mli nikasemɔi aaashɛ 2,000) moŋ, shi asafoi kɛ kui komɛi yɛ bibii lolo. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, shiɛlɔi 5 pɛ yɔɔ Tinian ŋshɔkpɔ lɛ nɔ, ni shiɛlɔi 7 pɛ yɔɔ Nauru ŋshɔkpɔ lɛ hu nɔ, ni asafoi ni yɔɔ Yap, Kosrae, kɛ Rota lɛ eko fɛɛ eko mli shiɛlɔi shɛɛɛ 40. Ni kɛlɛ, maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi komɛi ehi amɛnitsumɔ lɛ mli nɔ ni fe afii 20 sɔŋŋ. Nɔ ni sa kadimɔ waa ji akɛ, kɛ hoo lɛ, amɛyi ekpaa ni amɛyɔɔ Belau ŋshɔkpɔ lɛ nɔ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ kɛ afii 12 ehi jɛmɛ.
Nyɔmɔwoi ni yɔɔ kɛha mɛi ni ŋmɛɔ amɛtsui shi lɛ dara naakpa. Hegbɛi baa daa gbi ni haa mɔ naa kpɛɔ ehe yɛ Yehowa adebɔɔ ni yɔɔ fɛo lɛ he. Micronesia ŋshɔkpɔi ni shwereɔ waa lɛ efee tamɔ jwetrii eŋɔlii bibii ni eshwã Pasifik ŋshɔ ni su yɔɔ bluu lɛ mli. Ŋshɔnaa shitooi abɔ ni mɛi faa yɛ jɛmɛ, kɛ ŋshɔ nine ni ewo looi sɔrɔtoi babaoo gbalaa nu shishi shwɛlɔi ni jieɔ amɛ hiɛtserɛ lɛ ni amɛbakwɛɔ nɛkɛ nu shishi shwɛmɔ he ni yɔɔ fɛo fe fɛɛ yɛ je lɛŋ nɛɛ. Daa gbi kɛ je miina lɛ, bɔ ni hulu la lɛ kãa ŋshɔ lɛ hiɛ yɛ eshinyɔɔ mli lɛ yɛ fɛo waa.
Shi, nyɔmɔwoo kpele fe fɛɛ ji hegbɛ ni ana akɛ aaasɔmɔ Yehowa kɛtsɔ enaakpɛɛ yiŋtoi ni kɔɔ wɔsɛɛ he lɛ ni aaagba atsɔɔ mɛi krokomɛi lɛ nɔ. Akɛni Micronesia maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ yaa nɔ daa koni amɛshɛ nakai nyɔmɔwoo lɛ he hewɔ lɛ, amɛmiiha wiemɔi ni yɔɔ Yesaia 42:12 lɛ miiba mli, akɛ: “Amɛkɛ anunyam aha Yehowa, ni amɛjaje eyijiemɔ lɛ yɛ ŋshɔkpɔi lɛ anɔ!”
[Shikpɔŋ he mfoniri/Mfoniri ni yɔɔ baafa 31]
For fully formatted text, see publication)
Barrigada, Guam
Santa Rita, Guam
Koror, Belau
Chuuk (Truk) Islands
Tarawa, Kiribati
Kosrae
Ebeye
Marshall Islands
Majuro
Kolonia, Pohnpei
Songsong, Rota
Saipan
Yap
MICRONESIA
MELANESIA
CAROLINE ISLANDS
PACIFIC OCEAN
PHILIPPINES
NEW GUINEA
EQUATOR
[Mfoniri]
Maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi ni ekpe yɛ Guam, yɛ June 1992