Paapa Nitsumɔ Lɛ—Ani Kristo To Shishi
“NƆ Nl ka Petro, klɛŋklɛŋ Roma Osɔfonukpa lɛ, kɛ wɔŋmɛnɛŋmɛnɛ paapa, John Paul II teŋ ji osɔfonukpai wuji babaoo ni ato amɛ naa—yɛ anɔkwale mli lɛ nɔ ni fe 260.” Nɔ ni Katolek osɔfo mɔkome-shihilɔ Anthony Foy wie yɛ The Southern Cross, ni ji Katolek adafitswaa wolo ko ni akalaa daa otsi kɛha Afrika wɔyigbɛ lɛ mli nɛ. Etee nɔ akɛ: “Nɛkɛ paapamɛi ni ato amɛ srɛnɛɛ ni emli efooo nɛɛ ji nɔ ko ni wɔbaanyɛ wɔkɛ hekɛnɔfɔɔ agbala jwɛŋmɔ kɛya nɔ, kɛ abi wɔ ni wɔkɛ odaseyeli ko atsɔɔ akɛ Yesu Kristo ji mɔ ni to Katolek Sɔlemɔ lɛ shishi lɛ.”
Ani abaanyɛ akɛ hekɛnɔfɔɔ akɛɛ akɛ nɛkɛ paapamɛi ni ato amɛ naa kakadaŋŋ nɛɛ je shishi kɛjɛ bɔfo Petro nɔ? Taakɛ Katolek jamɔ he nikasemɔ tsɔɔ lɛ, akɛɛ paapai ejwɛ, Linus, Anacletus, Clement I, kɛ Evaristus ye Petro sɛɛ kɛbashi afi 100 Ŋ.B. Biblia lɛ tsiɔ Kristofonyo ko ni atsɛɔ lɛ Linus [Lino] ni hi Roma lɛ gbɛi ata. (2 Timoteo 4:21) Shi, nɔ ko nɔ ko bɛ ni tsɔɔ akɛ Linus loo mɔ kroko ji paapa ni ye Petro sɛɛ. Bɔfo Yohane ni ŋma Biblia mli woji enumɔ yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ naagbee afii nyɔŋma lɛ mli lɛ etsiii mɛi ni atsi amɛ ta ni akɛɛ amɛji Petro sɛɛyelɔi nɛɛ eko kwraa gbɛi ata. Yɛ anɔkwale mli lɛ, eji Petro sɛɛyelɔ ko yɛ kulɛ, ani mɔ ni sa akɛ ahalaa lɛ ni shishinumɔ yɔɔ he lɛ efeŋ Yohane diɛŋtsɛ?
Yɛ nɔ ni akɛɔ akɛ Petro ji klɛŋklɛŋ Roma osɔfonukpa lɛ he lɛ, odaseyeli ko bɛ ni tsɔɔ akɛ etee nakai maŋ lɛ po mli. Yɛ anɔkwale mli lɛ, Petro diɛŋtsɛ jaje akɛ eŋma eklɛŋklɛŋ wolo lɛ kɛjɛ Babilon. (1 Petro 5:13) Katolek naajiemɔ akɛ Petro kɛ “Babilon” tsu nii akɛ Roma gbɛi yɛ teemɔŋ lɛ bɛ shishitoo, ejaakɛ Babilon diɛŋtsɛ yɛ shihilɛ mli lolo yɛ Petro gbii lɛ amli. Kɛfata he lɛ, Yudafoi akutso ko ni da yɛ Babilon. Akɛni Yesu kɛ nitsumɔ wo Petro dɛŋ akɛ eshiɛ yɛ Yudafoi ni afolɔ amɛ ketia lɛ ateŋ titri hewɔ lɛ, shishinumɔ yɛ mli akɛ aaahe aye akɛ Petro yasara Babilon yɛ yiŋtoo nɛɛ hewɔ.—Galatabii 2:9.
Kadimɔ hu akɛ, Petro ewieee lɛ diɛŋtsɛ ehe akɛ eji mɔ ko fe Kristo bɔfo kɛkɛ ni eji. (2 Petro 1:1) Biblia lɛ mli he ko bɛ ni awie ehe akɛ “Tsɛ Krɔŋkrɔŋ,” “Wulɔmɔ Nukpa,” loo “Pope” (Latin, papa, gbɛi ni hedɔɔ yɔɔ mli kɛha “Tsɛ”). Shi moŋ, ekɛ ehe kpɛtɛ Yesu wiemɔi ni yɔɔ Mateo 23:9, 10 lɛ he yɛ heshibaa mli, akɛ: “Ni nyɛkatsɛa mɔ ko nyɛ-tsɛ hu yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ; ejaakɛ mɔ kome ji nyɛ-Tsɛ, Mɔ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ. Asaŋ akatsɛ nyɛ ‘nuŋtsɔmɛi’ hu; ejaakɛ mɔ kome ji nyɛ-Nuŋtsɔ, lɛ ji Kristo.” Petro ekpɛlɛɛɛ jamɔ nɔ. Beni Roma asraafoi oha tsɛ, Kornelio “ho egbee shi yɛ enaji anaa ni eja lɛ lɛ,” . . ., Petro wo enɔ ni ekɛɛ: “Tee shi, shi mi hu gbɔmɔ ji mi.’”—Bɔfoi lɛ Asaji 10:25, 26.
Osɔfo Foy kpɛlɛɔ nɔ yɛ nɔ ni akɛɛ amɛji paapai 260 nɛɛ ahe akɛ: “Amɛteŋ mɛi pii esaaa amɛgbɛhe ni nɔ kwɔ nɛɛ kwraa.” Bɔni afee ni ebɔ mɔdɛŋ ni ebu ehe bem lɛ, New Catholic Encyclopedia lɛ jaje akɛ: “Nɔ ni he hiaa kɛha nɔyeli nitsumɔi ji amɛgbɛhe yɛ nitsumɔ mli, shi jeee aŋkroaŋkro papai lɛ asubaŋ. Ebaanyɛ efee mɔ krɔŋkrɔŋ, mɔ ni baa shi, loo gbɔmɔ gbonyo po.” Shi ani oheɔ oyeɔ akɛ Kristo kɛ hii ni tamɔ nɛkɛ baatsu nii ni amɛdamɔ enajiaŋ?
Bɔ fee bɔ ni eji lɛ, nɔ ni akɛɔ akɛ Yesu ji mɔ ni to paapa nitsumɔ lɛ shishi lɛ jeee sane ni Biblia lɛ fiɔ sɛɛ. Taakɛ Encyclopedia of Religion tsɔɔ lɛ, ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ Katolek woloŋlelɔi po kpɛlɛɔ nɔ akɛ “odaseyeli ko bɛ Biblia lɛ mli tɛɛ ni tsɔɔ akɛ Yesu to paapa nitsumɔ lɛ ema shi akɛ nitsumɔ he ko ni baahi shi daa yɛ sɔlemɔ lɛ mli.”