BIBLIA LƐ—Ani Ehe Miihia Wɔ?
GEORGE WASHINGTON, klɛŋklɛŋ United States, Amerika maŋnɔkwɛlɔ lɛ jaje akɛ: “Anyɛŋ aye je lɛ nɔ yɛ gbɛ ni ja nɔ ni Nyɔŋmɔ kɛ Biblia lɛ bɛ mli.” Ani okpɛlɛɔ nɔ? Susumɔ nii ni yaa nɔ kɛbɔleɔo lɛ ahe.
Nibii ajara ni ewa: Kɛjɛ Jeŋ Ta II lɛ shishijee kɛbaa nɛɛ, nihemɔ hewalɛ ni shika hiɛ yɛ maji babaoo nɔ lɛ eba shi, taakɛ onaa kɛ dɔlɛ lɛ. Taakɛ U.S. News and World Report lɛ tsɔɔ lɛ, “hewalɛ ni nibii ajara ni waa ena yɛ dɔla lɛ nɔ lɛ eha nibii ajara etee hiɛ aaafee oha mlijaa 579 kɛjɛ 1939.”
Ta: Jeŋ tai enyɔ ni awuu yɛ afii oha nɛɛ mli lɛ ŋɔ mɛi akpekpei nyɔŋmanyɔŋmai abɔ awala—asraafoi kɛ maŋbii fɛɛ anɔ̃. Kɛjɛ 1945 kɛbashi 1978 lɛ agbe asraafoi aaafee akpekpei nyɔŋmai enyɔ kɛ enumɔ yɛ tai aaafee oha kɛ nyɔŋmai enumɔ mli. Amrɔ nɛɛ, jeŋmaji lɛ fiteɔ shika ni fa fe dɔla akpekpei toi akpei 500 yɛ afi mli yɛ sraayeli nifeemɔi ahe, aloo aaafee dɔla akpeiakpe kome yɛ miniti kome mli!
Gbalamlitsemɔ: Atseɔ gbala mli minitii ejwɛ fɛɛ minitii ejwɛ yɛ Japan. Yɛ United States Amerika lɛ, gbalashihilɛi enyɔ fɛɛ enyɔ mli ekome yagbeɔ naa kɛ gbalamlitsemɔ. Yɛ Soviet Russia lɛ eji 30 yɛ 100 mli. Enɛɛmɛi tsɔɔ bɔ ni shihilɛ lɛ ji yɛ jeŋ fɛɛ.
Efɔŋfeemɔ: Efɔŋfeemɔ ni ehii kwraa miifa kɛmiiya hiɛ kɛmiijɛ maŋ kome nɔ kɛmiiya maŋ kroko nɔ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ kome pɛ lɛ, afeɔ efɔŋ ni ehiii kwraa yɛ hiŋmɛitswaai 24 fɛɛ hiŋmɛitswaai 24 mli. Agbeɔ mɔ ko yɛ minitii 23 fɛɛ minitii 23 mli, yei ni amɔmɔɔ ekaa naa yɛ minitii 9 fɛɛ minitii 9 mli, ojotswaa yɛ hiŋmɛitswaai 58 fɛɛ hiŋmɛitswaai 58 mli. Ni efeɔ tamɔ nɔ ni sɛɛnamɔ yɛ efɔŋfeemɔ he, ejaakɛ efɔŋfeemɔi nɛɛ amli oha mlijaa 19 pɛ naa anyɛɔ akuɔ ni amɔmɔɔ efɔŋfeelɔi lɛ.
Niyenii ni tãa: Eyɛ mli akɛ niyenii ni je lɛ naa lɛ etee hiɛ efa fiofio yɛ afii 80 ni eho lɛ amli moŋ, shi kɛlɛ gbɔmɛi ni hɔmɔ miigbe amɛ ŋmɛnɛ lɛ fa fe be fɛɛ ni eho. Gbɔmɛi aaafee akpekpei ohai enumɔ—aloo mɔ kome yɛ mɛi nɛɛhu mli—piiɔ yɛ niyenii kpakpai ni anaaa aye ni hiɛdɔɔ yɔɔ he mli; naagba lɛ yɛ maji ni “etee hiɛ” lɛ po amli.
Nɛkɛ naagbai nɛɛ fɛɛ yɛ ni eeda yɛ mɔdɛŋ ni niiahelɛtelɔi, maŋkwralɔi, gbalashihilɛ he ŋaawolɔi, jwɛŋmɔŋ hela tsalɔi kɛ nilelɔi krokomɛi babaoo lɛ bɔɔ lɛ fɛɛ sɛɛ. Ani ebɛ faŋŋ mɔ akɛ gbɛtsɔɔmɔ ni jɛ jɛɛhe ni kwɔ fe adesa nɔ he miihia wɔ akɛ aŋkroaŋkroi kɛ je lɛ fɛɛ?
Biblia lɛ kɛɔ akɛ ekɛ gbɛtsɔɔmɔ ni tamɔ nɛkɛ haa. Biblia ŋmalɔ, David, jaje akɛ, “Yehowa Mumɔ lɛ tsɔ minɔ wie.” (2 Samuel 23:2) Bɔfo Petro kɛɛ yɛ Biblia gbalɔi lɛ ahe akɛ, ‘Nyɔŋmɔ Mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ tsirɛ amɛ ni amɛwie.’—2 Petro 1:20, 21.
Obaayoo yɛ anɔkwale mli akɛ kɛɛmɔ kɛkɛ ni wolo ko aaakɛɛ akɛ ejɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ lɛ etsɔɔɔ akɛ belɛ nakai eji. No hewɔ lɛ esa akɛ osusu he akɛ: Ani odaseyeli ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli diɛŋtsɛ yɛ ni tsɔɔ akɛ Biblia lɛ jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ lɛlɛŋ?