Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • be nikasemɔ 24 bf. 160-bf. 165 kk. 1
  • Wiemɔi ní Akɛaatsu Nii lɛ Ahalamɔ

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Wiemɔi ní Akɛaatsu Nii lɛ Ahalamɔ
  • Ná Teokrase Sɔɔmɔ Skul Tsɔsemɔ lɛ He Sɛɛ
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Okɛ Wiemɔi ‘ni Hi ni Haa Mɔ Nane Mɔɔ Shi’ Atsu Nii
    ‘Nyɛhia Nyɔŋmɔ Suɔmɔ Lɛ Mli’
  • Wiemɔ ní Ahaa kɛ Naatselɛ
    Ná Teokrase Sɔɔmɔ Skul Tsɔsemɔ lɛ He Sɛɛ
  • Wiemɔ Nibii “Ni Hi Ni Tswaa Mɔ Emaa Shi”
    Bɔ Ni Ooofee Ohi Nyɔŋmɔ Suɔmɔ Lɛ Mli
  • Sanegbaa Su Ahi Mli
    Ná Teokrase Sɔɔmɔ Skul Tsɔsemɔ lɛ He Sɛɛ
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Ná Teokrase Sɔɔmɔ Skul Tsɔsemɔ lɛ He Sɛɛ
be nikasemɔ 24 bf. 160-bf. 165 kk. 1

NIKASEMƆ 24

Wiemɔi ní Akɛaatsu Nii lɛ Ahalamɔ

Mɛni ehe hiaa ni ofee?

Okɛ wiemɔi ni tsɔɔ bulɛ atsu nii, ni ojie mlihilɛ ní anuɔ shishi amrɔ nɔŋŋ, ní kɛ srɔtofeemɔ woɔ owiemɔ lɛ mli, kɛ nɔ ní kɛ hewalɛ kɛ henumɔ ni sa haa lɛ kpo. Okɛ wiemɔi atsu nii yɛ gbɛ ni kɛ wiemɔ he mlai kpãa gbee lɛ nɔ.

Mɛni hewɔ ehe hiaa?

Ejieɔ bulɛ ni yɔɔ shɛɛ sane ni okɛhaa lɛ mli lɛ kpo, ni ejieɔ su ni oyɔɔ kɛha gbɔmɛi ni owieɔ otsɔɔ amɛ lɛ kpo babaoo. Enáa bɔ ni mɛi krokomɛi feɔ amɛnii yɛ nɔ ni okɛɔ lɛ he lɛ nɔ hewalɛ.

WIEMƆI ji sanegbaa dɛŋdadei ni yɔɔ hewalɛ. Shi bɔni afee ni wɔwiemɔi lɛ atsu yiŋtoo pɔtɛɛ ko he nii lɛ, ehe miihia ni wɔhala amɛ jogbaŋŋ. Wiemɔ ni baanyɛ asa shihilɛ ko lɛ baanyɛ afee nɔ ni esaaa kɛ́ shihilɛi lɛ yɛ srɔto. Kɛ́ akɛ wiemɔi ni ŋɔɔ tsuuu nii jogbaŋŋ lɛ, ebaanyɛ efee nɔ ni “teeɔ mlifu shi.” Wiemɔi ni tamɔ nakai ni akɛtsuɔ nii lɛ baanyɛ afee nɔ ni asusuuu he, ni jieɔ mɔ hesusumɔ ni abɛ kpo. Wiemɔi komɛi yɛ ní hiɛ shishinumɔi enyɔ, ni ekome teeɔ mli fu shi loo ebaa mɔ shi. (Abɛi 12:18; 15:1) Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, “wiemɔ kpakpa”—wiemɔ ni kɛ hewalɛwoo haa lɛ—haa mɔ ni awieɔ atsɔɔ lɛ tsui nyaa kɛ miishɛɛ. (Abɛi 12:25) Yɛ mɔ ni yɔɔ nilee po gbɛfaŋ lɛ, wiemɔi ni sa ní ekɛaatsu nii lɛ biɔ mɔdɛŋbɔɔ. Biblia lɛ kɛɔ wɔ akɛ, Salomo le bɔ ni ehe hiaa ni etao “wiemɔi ni ŋɔɔ” kɛ “jalɛ kɛ anɔkwale wiemɔi.”—Jaj. 12:10.

Yɛ wiemɔi komɛi amli lɛ, akɛ wiemɔi komɛi tsuɔ nii kɛ́ akɛ mɛi ni edara yɛ afii amli loo akɛ mɛi ni yɔɔ nɔyeli hegbɛ mli lɛ miiwie, ni akɛ wiemɔi krokomɛi tsuɔ nii kɛji akɛ tipɛŋfoi loo mɛi ni darako tsɔ lɛ miiwie. Abuɔ nakai sui kpakpai ni akuɔ hiɛ ashwieɔ nɔ lɛ akɛ etsɔɔ mɔ ni abuuu. Esaaa hu akɛ okɛ bulɛ wiemɔi ni akɛhaa mɛi krokomɛi yɛ he ni oyɔɔ lɛ tsuɔ nii ohaa ohe. Yɛ nɔ ni kɔɔ woo ní aaajie lɛ kpo lɛ he lɛ, Biblia lɛ kɛ mlai ni nɔ kwɔlɔ eshwie shi fe nɔ ni mla ko loo kusum ko baabi. Ewoɔ Kristofoi hewalɛ koni ‘amɛwo mɛi fɛɛ.’ (1 Pet. 2:17) Mɛi ni feɔ enɛ kɛjɛɔ tsui lɛ mli lɛ kɛ gbɔmɛi srɔtoi fɛɛ wieɔ yɛ gbɛ ni jieɔ bulɛ kpo lɛ nɔ.

Eji anɔkwale akɛ gbɔmɛi babaoo ni amɛjeee anɔkwa Kristofoi lɛ kɛ wiemɔi gbohii tsuɔ nii. Ekolɛ amɛnuɔ he akɛ wiemɔi gbohii ni amɛkɛtsuɔ nii lɛ kɛ nɔmimaa fataa nɔ ni amɛkɛɔ lɛ he. Aloo ekolɛ bɔ ni amɛkɛtsuɔ nii lɛ tsɔɔ bɔ ni amɛwiemɔi faaa ha. Kɛ́ mɔ ko fɔɔ nakai wiemɔi lɛ kɛ nitsumɔ dani ebale Yehowa gbɛ̀i lɛ, ekolɛ ebaawa kɛha lɛ akɛ eeekpa nakai su lɛ. Ni kɛlɛ, ebaanyɛ ekpa. Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ baanyɛ aye abua mɔ ko ni etsake ewiemɔ sui. Shi kɛlɛ, esa akɛ mɔ lɛ asumɔ akɛ eeekase wiemɔi kpakpai babaoo—wiemɔi ní kɛ nibii ni asumɔɔ haa, wiemɔi ni tswaa mɔ emaa shi—ni ekɛtsu nii be fɛɛ be.—Rom. 12:2; Efe. 4:29; Kol. 3:8.

Wiemɔi ni Shishinumɔ Yɔɔ Mlɛo. Shishijee nii ni ataoɔ yɛ wiemɔ kpakpa he ji nɔ ni shishinumɔ yɔɔ mlɛo. (1 Kor. 14:9) Kɛ́ otoibolɔi lɛ nuuu wiemɔi ni okɛtsuɔ nii lɛ shishi lɛ, obatsɔɔ tamɔ mɔ ko ni miiwie maŋsɛɛ wiemɔ kɛha amɛ.

Wiemɔi komɛi hiɛ shishinumɔ krɛdɛɛ yɛ mɛi ni yɔɔ nitsumɔ pɔtɛɛ lɛ mli lɛ ateŋ. Ekolɛ amɛkɛ nakai wiemɔi lɛ tsuɔ nii daa gbi. Shi kɛ́ okɛtsu nii yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ lɛ, ebaanyɛ etsĩ osanegbaa nyɛmɔi anaa. Kɛfata he lɛ, eyɛ mli akɛ okɛ daa gbi wiemɔi baatsu nii moŋ, shi kɛ́ okɛ ohe wo mli babaoo bɔ ni ehe ehiaaa lɛ, otoibolɔi lɛ baanyɛ ajie amɛjwɛŋmɔ kɛya saji krokomɛi anɔ.

Wielɔ ni susuɔ nii ahe lɛ halaa wiemɔi ni anuɔ shishi, kɛha mɛi ni amɛwoloŋlee eyaaa shɔŋŋ lɛ po. Esusuɔ “ohiafo” he yɛ Yehowa kasemɔ mli. (Hiob 34:19) Kɛ́ wielɔ lɛ na akɛ ehe miihia ni ekɛ wiemɔ ko ni anuuu shishi atsu nii lɛ, no lɛ esa akɛ ekɛtsu nii kɛfata wiemɔi kukuji ní baaha eshishinumɔ afee faŋŋ lɛ ahe.

Wiemɔi kukuji ni ahala jogbaŋŋ lɛ jieɔ otii akpo kɛ hewalɛ babaoo. Wiemɔi kukuji ashishinumɔ yɛ mlɛo. Abaanyɛ akɛ wiemɔ muji kakadaji afolɔ mli bɔni afee ni wiemɔ ni ahaa lɛ akafee kpeŋkpeŋ. Kɛ́ ejeee susumɔi ni otaoɔ ni otoibolɔi lɛ akai titri lɛ, no lɛ halamɔ wiemɔi ni yɔɔ mlɛo kɛ wiemɔi muji ni yɔɔ kukuji.

Wiemɔi Srɔtoi ní Ja. Wiemɔi kpakpai yɛ ní abaanyɛ aná be fɛɛ be. Yɛ nɔ najiaŋ ni okɛ wiemɔi koome lɛ nɔŋŋ aaatsu nii yɛ shihilɛ fɛɛ shihilɛ mli lɛ, okɛ wiemɔi srɔtoi atsu nii. Kɛkɛ lɛ, owiemɔ lɛ baafee nɔ ni ŋɔɔ ni shishinumɔ yɔɔ mli. Te ooofee tɛŋŋ oha owiemɔi afa?

Kɛ́ ookane nii lɛ, kadimɔ wiemɔi fɛɛ ni onuuu shishi jogbaŋŋ lɛ ni otao yɛ wiemɔi komekomei ashishitsɔɔmɔ wolo mli kɛji eko yɛ omaŋ wiemɔ mli. Halamɔ wiemɔi nɛɛ ateŋ fioo komɛi, ni obɔ mɔdɛŋ waa koni okɛtsu nii kɛji esa. Kwɛmɔ ni otsɛ amɛ jogbaŋŋ ni okɛtsu nii yɛ saji ni ekɔɔ he lɛ mli, he ni abaanu shishi oya, ní okɛkagbala mɛi ajwɛŋmɔ kɛkɛ. Owiemɔi ni oooha efa lɛ kɛ wiemɔi srɔtoi aaafata owiemɔi ahe. Shi ehe miihia ni akwɛ jogbaŋŋ—kɛ mɔ ko tsɛɛɛ wiemɔi jogbaŋŋ loo ekɛtsuuu nii jogbaŋŋ lɛ, mɛi krokomɛi baanyɛ amu sane naa akɛ ele nɔ ni ekɛɔ lɛ diɛŋtsɛ.

Yiŋtoo hewɔ ni wɔbuaa wɔwiemɔi anaa lɛ ji ni wɔha wɔtoibolɔi lɛ ale nɔ ko, shi jeee ni wɔkɛgbala amɛjwɛŋmɔ kɛba wɔnɔ. Wiemɔi haŋtsii kɛ wiemɔi kakadaji gbalaa jwɛŋmɔ kɛbaa wielɔ lɛ nɔ. Esa akɛ wɔshwelɛ afee akɛ wɔbaawie saji ni he hiaa lɛ ahe ni wɔha eŋɔɔ mɛi ni nuɔ lɛ anaa. Kaimɔ Biblia mli abɛbua lɛ: “Nilelɔi alilɛi wieɔ nilee wiemɔi ni ŋɔɔ.” (Abɛi 15:2) Wiemɔi kpakpai ni akɛtsuɔ nii, wiemɔi ni sa ni anuɔ shishi oya lɛ yeɔ ebuaa ni ehaa wɔwiemɔ feɔ nɔ ni ŋɔɔ ni kanyaa mɔ moŋ fe ni eeefee shɔɔ kɛ nɔ ni eŋɔɔɔ.

Yɛ be mli ni ohaa owiemɔi faa lɛ, kwɛmɔ jogbaŋŋ ni okɛ wiemɔ ni ja lɛ atsu nii. Wiemɔi enyɔ baanyɛ ahiɛ shishinumɔ kome, shi amɛyɛ srɔto fioo kɛha nitsumɔ yɛ shihilɛi srɔtoi ashishi. Kɛ́ oyɔse enɛ lɛ, obaanyɛ oya hiɛ yɛ bɔ ni owiemɔi yɔɔ faŋŋ lɛ mli ni owoŋ otoibolɔi lɛ amlifu. Bó mɛi ni wieɔ jogbaŋŋ lɛ atoi jogbaŋŋ. Wiemɔi komekomei ashishitsɔɔmɔ woji komɛi ŋmalaa wiemɔ fɛɛ wiemɔ kɛ amɛwiemɔ ni egba nta (wiemɔi ni je amɛhe, eyɛ mli akɛ amɛhiɛ shishinumɔi srɔtoi) kɛ ewiemɔi asɛɛsɛɛ (wiemɔi ni tamɔ amɛhiɛ sɛɛsɛɛ shishinumɔ) lɛ yɛ amɛshishi. No hewɔ lɛ, jeee wiemɔi srɔtoi ni hiɛ susumɔ kome too lɛ nɔŋŋ pɛ onaa, shi moŋ nibii srɔtoi ni hiɛ shishinumɔi srɔtoi. Enɛ yeɔ ebuaa waa kɛji ootao wiemɔ ni ja kɛha shihilɛ pɔtɛɛ ko. Dani okɛ wiemɔ ko aaafata owiemɔi ahe lɛ, kwɛmɔ akɛ ole eshishinumɔ, bɔ ni atsɛɔ lɛ ahaa, kɛ be ni esa akɛ akɛtsu nii.

Wiemɔi ni kɔɔ nɔ ko pɔtɛɛ he lɛ haa anuɔ nibii ashishi jogbaŋŋ fe nɔ ni wieɔ nii afua he. Wielɔ ko baanyɛ akɛɛ akɛ: “Yɛ nakai be lɛ mli lɛ, hela mɔ mɛi babaoo.” Aloo ebaanyɛ ekɛɛ akɛ: “Yɛ Jeŋ Ta I lɛ sɛɛ, yɛ nyɔji fioo ko pɛ mli lɛ, mɛi aaashɛ 21,000,000 gboi yɛ Spanish influenza lɛ hewɔ.” Kwɛmɔ srɔtofeemɔ kpele ní baa beni wielɔ lɛ tsɔɔ nɔ ni wiemɔi ní ewie akɛ, “yɛ nakai be lɛ mli lɛ,” “hela mɔ,” kɛ “mɛi babaoo” lɛ tsɔɔ diɛŋtsɛ lɛ! Wiemɔ ní ooowie yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ lɛ biɔ ní oná nilee yɛ anɔkwalei ni kɔɔ osane lɛ he lɛ he, kɛ agbɛnɛ hu owiemɔi ni ooohala jogbaŋŋ.

Wiemɔ ni ja ni akɛtsuɔ nii lɛ hu baanyɛ aye abua bo koni owiemɔ lɛ mli otii lɛ aje kpo, shi kɛlɛ ekafee kpeŋkpeŋ. Wiemɔi ní yɔɔ kpeŋkpeŋ lɛ tsĩmɔɔ susumɔi anɔ. Wiemɔi kukuji haa efeɔ mlɛo kɛhaa mɛi krokomɛi akɛ amɛaanu anɔkwa saji ni he hiaa lɛ ashishi ni eká amɛjwɛŋmɔ mli. Eyeɔ ebuaa ni akɛ anɔkwa nilee haa. Yesu Kristo nitsɔɔmɔ lɛ sa kadimɔ waa yɛ bɔ ni ewiemɔ lɛ yɔɔ mlɛo lɛ hewɔ. Kasemɔ nii kɛjɛ edɛŋ. (Kwɛmɔ nɔkwɛmɔnii ni aŋmala yɛ Mateo 5:3-12 kɛ Marko 10:17-21 lɛ.) Kasemɔ ni owie wiemɔi ni ohala lɛ jogbaŋŋ yɛ gbɛ̀i kukuji anɔ.

Wiemɔi ní kɛ Hewalɛ, Henumɔ, kɛ Ŋɔɔmɔ Haa. Beni ohaa owiemɔi ní okɛtsuɔ nii lɛ faa lɛ, kaasusu wiemɔi heei pɛ he, shi moŋ wiemɔi ni hiɛ sui pɔtɛɛ lɛ hu. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, susumɔ feemɔ wiemɔi ni jieɔ hewalɛ kpo; wiemɔ ni akɛtsɔɔ wiemɔ kroko su ni kɛ ŋɔɔmɔ haa; kɛ wiemɔi ni jieɔ suɔmɔ kpo, nɔ ni hiɛ mlihilɛ gbee, loo nɔ ni kɛ ekãa haa lɛ ahe.

Biblia lɛ mli eyi obɔ kɛ nakai wiemɔi ni shishinumɔ yɔɔ mli lɛ ahe nɔkwɛmɔnii. Yehowa tsɔ gbalɔ Amos nɔ ewo hewalɛ akɛ: “Nyɛtaoa nɔ̃ kpakpa ni jeee nɔ̃ fɔŋ . . . Nyɛnyɛ̃a nɔ̃ fɔŋ, ní nyɛsumɔa nɔ̃ kpakpa.” (Amos 5:14, 15, wɔma efã ko nɔ mi.) Gbalɔ Samuel kɛɛ Maŋtsɛ Saul akɛ: “Yehowa egba okɛ Israel maŋtsɛyeli lɛ teŋ ŋmɛnɛ.” (1 Sam. 15:28, wɔma efã ko nɔ mi.) Beni Yehowa kɛ Ezekiel wieɔ lɛ, ekɛ wiemɔ ni ebaawa dani ehiɛ baakpa nɔ tsu nii, ni ekɛɛ lɛ akɛ: “Israel we lɛ fɛɛ ewaje amɛhiɛŋtsei, ni amɛtsui hu wa.” (Ezek. 3:7, wɔma efã ko nɔ mi.) Beni Yehowa maa Israel nɔ fɔŋ feemɔ lɛ nɔ mi lɛ, ebi akɛ: “Aso gbɔmɔ ko shishiuɔ Nyɔŋmɔ? shi nyɛ lɛ nyɛshishiuɔ mi.” (Mal. 3:8, wɔma efã ko nɔ mi.) Beni Daniel wieɔ hemɔkɛyeli he kaa ní ba yɛ Babilon lɛ he lɛ, ebɔ amaniɛ fitsofitso nɛɛ akɛ “Nebukadnezar mli wo la naakpa” ejaakɛ Shadrak, Meshak, kɛ Abednego jaaa emaga lɛ, no hewɔ lɛ, efã koni afimɔ amɛ ni ashɛrɛ amɛ ashwie “la kɛ flɔnɔɔ ní tsoɔ grigri lɛ mli.” Akɛni Daniel miisumɔ ni wɔna bɔ ni la lɛ naa wa ha hewɔ lɛ, ebɔ amaniɛ akɛ maŋtsɛ lɛ fã ehii lɛ akɛ “amɛha flɔnɔɔ lɛ adɔ tói kpawo fe bɔ ni ahaa edɔɔ daa lɛ”—edɔ aahu akɛ beni amɛbɛŋkɛ flɔnɔɔ lɛ, maŋtsɛ lɛ hii lɛ gboi. (Dan. 3:19-22, wɔma efã ko nɔ mi.) Beni Yesu kɛ Yerusalembii lɛ wieɔ yɛ gbii fioo sɛɛ dani eeegbo lɛ, ekɛ henumɔ ni mli wa kɛɛ amɛ akɛ: “Shii enyiɛ mitao akɛ kulɛ mibuaa obii anaa tamɔ bɔ ni wuɔ buaa ebii anaa ewoɔ efiji ashishi lɛ, ni nyɛkpɛlɛɛɛ! Naa, aaashi nyɛwe lɛ amaŋfɔ aha nyɛ!”—Mat. 23:37, 38, wɔma efã ko nɔ mi.

Wiemɔi ni ahala jogbaŋŋ lɛ baanyɛ eha nibii aka otoibolɔi lɛ ajwɛŋmɔ mli jogbaŋŋ. Kɛ́ okɛ wiemɔi ní ŋɔɔ henumɔi anaa lɛ tsu nii lɛ, otoibolɔi lɛ “baana” ni “amɛbaata” nibii ni owieɔ he lɛ “he,” “amɛbaasa amɛnaa” ni “amɛbaanu” niyenii ni otsɛɔ yisɛɛ lɛ “ŋma” ni “amɛbaanu” gbɛɛmɔi ni owieɔ he lɛ, kɛ gbɔmɛi ni otsɛɔ amɛwiemɔi asɛɛ lɛ. Toibolɔi lɛ baabo nɔ ni okɛɔ amɛ lɛ toi jogbaŋŋ ejaakɛ oye obua amɛ ni nibii eba shihilɛ mli eha amɛ.

Wiemɔ ni kɛ susumɔi haa fitsofitso lɛ baanyɛ aha gbɔmɛi aŋmɔ loo amɛfó. Amɛbaanyɛ amɛkanya hiɛnɔkamɔ, ni amɛkɛ shwelɛ kɛha shihilɛ kɛ mligbɛ kanyamɔ kɛha suɔmɔ kɛha e-Bɔlɔ lɛ awo mɔ ni tsui ekumɔ lɛ mli. Hiɛnɔkamɔ ni yɔɔ Biblia lɛ mli wiemɔi tamɔ Lala 37:10, 11, 34; Yohane 3:16; kɛ Kpojiemɔ 21:4, 5 lɛ mli lɛ esa gbɔmɛi ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ fɛɛ lɛ ahe babaoo.

Yɛ be mli ni okaneɔ Biblia lɛ kɛ “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” lɛ woji lɛ, obaana wiemɔi kɛ wiemɔ kukuji srɔtoi babaoo. (Mat. 24:45) Kaakane kɛkɛ ni ohiɛ kpa amɛnɔ. Halamɔ nɔ ni onáa amɛhe miishɛɛ lɛ, ni okɛfata odaa gbi wiemɔi lɛ ahe.

Wiemɔi ni kɛ Wiemɔ He Mlai lɛ Kpãa Gbee. Mɛi komɛi yɔseɔ akɛ jeee be fɛɛ be amɛwiemɔi kɛ wiemɔ he mlai lɛ kpãa gbee. Mɛni amɛbaanyɛ amɛfee yɛ he?

Kɛ́ ooya skul lolo lɛ, ŋɔɔ hegbɛ lɛ amrɔ nɛɛ ni okase wiemɔ he mlai kpakpai ni ohala wiemɔi jogbaŋŋ. Kɛ́ obɛ nɔmimaa yɛ yiŋtoo hewɔ ni wiemɔ he mla pɔtɛɛ ko ji nakai lɛ, bi otsɔɔlɔ lɛ. Kaakase wiemɔ he mlai fioo ni okɛaatsu nii kɛkɛ. Oyɛ kanyamɔ ko ni ekolɛ nikaselɔi krokomɛi lɛ bɛ eko. Oosumɔ ni otsɔ sanekpakpa lɛ he sɔɔlɔ ni he esa.

Ni kɛ́ oji mɔ ni hiɛ efa, ni atsɔse bo yɛ he ni awieɔ wiemɔ kroko ni jeee nɔ ni okɛtsuɔ nii amrɔ nɛɛ hu? Aloo ekolɛ, onaaa hegbɛ koni oya skul ní okɛkase bo diɛŋtsɛ omaŋ wiemɔ hu. Kaaha onijiaŋ miije wui. Yɛ no najiaŋ lɛ, bɔɔ mɔdɛŋ waa koni oya ohiɛ, ni ofee nakai yɛ sanekpakpa lɛ hewɔ. Wɔkaseɔ wiemɔ he mlai ni wɔle lɛ babaoo kɛtsɔɔ mɛi krokomɛi atoiboo nɔ. No hewɔ lɛ, bó toi jogbaŋŋ kɛji wielɔi ni he esa jogbaŋŋ lɛ miiha wiemɔ. Kɛ́ ookane Biblia lɛ kɛ Biblia kasemɔ woji lɛ, kwɛmɔ bɔ ni ato wiemɔ lɛ naa lɛ, wiemɔi ni akɛtsu nii lɛ, kɛ shihilɛ mli ni akɛtsu nii yɛ lɛ. Too owiemɔ lɛ he gbɛjianɔ kɛnyiɛ nɔkwɛmɔnii kpakpai nɛɛ asɛɛ.

Mɛi ni ehe gbɛi waa ní jieɔ mɛi ahiɛtserɛ kɛ lalɔi baanyɛ amɛkɛ wiemɔi komɛi ní kɛ wiemɔ he mlai kpãaa gbee atsu nii. Gbɔmɛi sumɔɔ ni amɛkase nakai aŋkroaŋkroi lɛ. Bei pii lɛ, mɛi ni kɛ tsofai fɔji tsuɔ nii kɛ mɛi krokomɛi ní amɛshihilɛ gbɛ fɛɛ jieɔ awuiyeli loo jeŋba shara kpo lɛ yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛwiemɔi, ni amɛtsɔɔ akɛ wiemɔi komɛi ashishitsɔɔmɔ yɛ srɔto fioo yɛ shishinumɔ ni ale jogbaŋŋ lɛ he. Nilee bɛ mli akɛ Kristofoi aaakase gbɔmɛi nɛɛ ateŋ mɔ ko. Nakai ní wɔɔfee lɛ baakadi wɔ akɛ nakai je lɛŋ gbɔmɛi lɛ kɛ amɛshihilɛ gbɛ lɛ ateŋ mɛi komɛi.—Yoh. 17:16.

Ha ni efee osu akɛ okɛ wiemɔi kpakpai baatsu nii gbi fɛɛ gbi. Kɛ́ oha owiemɔ batsɔ wiemɔi ní asusuuu he yɛ odaa gbi sanegbaa mli lɛ, no lɛ kaakpa gbɛ akɛ obaanyɛ owie jogbaŋŋ yɛ bei krɛdɛɛi komɛi amli. Shi kɛ́ okɛ wiemɔ ni he tse tsuɔ nii yɛ odaa gbi shihilɛ mli lɛ, kɛ́ oyadamɔ wiemɔ kpoku lɛ nɔ loo ooye mɛi krokomɛi anɔkwale lɛ he odase lɛ, wiemɔ lɛ diɛŋtsɛ baaba yɛ adebɔɔ naa.

BƆ NI AFEƆ AYAA HIƐ

  • Halamɔ oti kome ní obaasumɔ ní otsu he nii, yɛ ŋaawoi ni akɛha yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ mli. Okɛ no afee oti ni ma ohiɛ nyɔŋ kome loo nɔ.

  • Kɛ́ ookane nii lɛ, ha nakai oti lɛ ahi ojwɛŋmɔ mli. Ha ehi ojwɛŋmɔ mli beni oboɔ wielɔi ni he esa lɛ atoi lɛ. Ŋmalamɔ wiemɔi ni obaasumɔ ni okɛwo owiemɔi amli lɛ oshwie shi. Okɛ nɔ ni oŋmalaa lɛ fɛɛ atsu nii yɛ gbi kome loo gbii enyɔ mli.

NIFEEMƆ: Yɛ be mli ni osaa ohe yɛ Buu-Mɔɔ Nikasemɔ loo Asafo Woloŋ Nikasemɔ kɛha otsi nɛɛ mli lɛ, halamɔ wiemɔi fioo ní onuuu shishi amrɔ nɔŋŋ lɛ. Kɛ́ oyɛ wiemɔi komekomei ashishitsɔɔmɔ wolo lɛ, kwɛmɔ mli, loo okɛ mɔ ko ni yɔɔ wiemɔi ahe nilee jogbaŋŋ lɛ agba amɛshishinumɔ he sane.

Wiemɔ ni mitaoɔ ni mikɛfata miwiemɔi ahe

Kɛha wiemɔi srɔtoi Koni akɛ wiemɔi ní hewalɛ, henumɔ, ní ja loo ŋɔɔmɔ yɔɔ mli aha

․․․․․․․․․․․․․․ ․․․․․․․․․․․․․․ ․․․․․․․․․․․․․․ ․․․․․․․․․․․․․․

․․․․․․․․․․․․․․ ․․․․․․․․․․․․․․ ․․․․․․․․․․․․․․ ․․․․․․․․․․․․․․

․․․․․․․․․․․․․․ ․․․․․․․․․․․․․․ ․․․․․․․․․․․․․․ ․․․․․․․․․․․․․․

․․․․․․․․․․․․․․ ․․․․․․․․․․․․․․ ․․․․․․․․․․․․․․ ․․․․․․․․․․․․․․

․․․․․․․․․․․․․․ ․․․․․․․․․․․․․․ ․․․․․․․․․․․․․․ ․․․․․․․․․․․․․․

․․․․․․․․․․․․․․ ․․․․․․․․․․․․․․ ․․․․․․․․․․․․․․ ․․․․․․․․․․․․․․

․․․․․․․․․․․․․․ ․․․․․․․․․․․․․․ ․․․․․․․․․․․․․․ ․․․․․․․․․․․․․․

․․․․․․․․․․․․․․ ․․․․․․․․․․․․․․ ․․․․․․․․․․․․․․ ․․․․․․․․․․․․․․

․․․․․․․․․․․․․․ ․․․․․․․․․․․․․․ ․․․․․․․․․․․․․․ ․․․․․․․․․․․․․․

    Ga Woji (1980-2026)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2026 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje