Kuidas oma õpetamisoskust parandada

1. Mida meil tuleks teha ja miks? (2. Tim. 4:2; vaata ka pilti.)

JEESUS ütles oma järelkäijatele: „Õpetage inimesi ... et nad saaksid mu jüngriteks ... õpetage neid pidama kõike, mida mina teid olen käskinud.” (Matt. 28:19, 20.) Tema sõnad näitavad, et kõik kristlased peaksid olema õpetajad. On tõsi, et Jehoova tõmbab enda juurde inimesi, kes on „valmis vastu võtma tõde, mis viib igavesse ellu”, ja inglid aitavad sellised inimesed üles leida. (Ap. t. 13:48; Joh. 6:44; Ilm. 14:6.) Siiski tuleb meil teha oma osa. Meile on heaks eeskujuks Paulus ja Barnabas. Piiblis öeldakse, et kui nad kuulutasid Ikoonioni sünagoogis, siis nad „kõnelesid seal nii, et suur hulk juute ja kreeklasi hakkas Jeesusesse uskuma”. (Ap. t. 14:1.) Kahtlemata olid nad oma õpetamisoskuse kallal tööd teinud ja seda tuleb teha meilgi. (Loe 2. Timoteosele 4:2.)

2. Miks võivad mõned tunda, et neist ei saa kunagi häid õpetajaid?

² Mõned võivad tunda, et neist ei saa kunagi häid õpetajaid, sest neil pole selleks piisavalt haridust või loomupäraseid võimeid. Ka piiblis on mainitud jumalateenijaid, kes tundsid midagi sarnast. (2. Moos. 4:10; Jer. 1:6.) Teised võivad arvata, et nad pole head õpetajad, kuna neil pole olnud kuulutustööl nii häid tulemusi kui nende usukaaslastel. Tasub aga meeles hoida, et kõik ei tahagi head sõnumit kuulda võtta ning see, kas inimesed seda teevad või mitte, ei sõltu üksnes meie õpetamisoskusest. Ja nagu mainitud, hoolitsevad Jehoova ja inglid selle eest, et leiaksime üles need, kes tahavad teda tundma õppida. Sellegipoolest peaksime püüdma rääkida head sõnumit nii hästi, kui oskame. Selles artiklis vaatame, kuidas me saame oma õpetamisoskust parandada.

NÄITA, ET HOOLID INIMESTEST

3. Miks Jeesuse sõnad inimesi puudutasid?

³ Piiblis öeldakse, et Jeesus „nägi iga inimese südamesse”. (Joh. 2:25.) Ta teadis, mida inimesed mõtlevad ning mida nad tunnevad ja miks. Ta nägi, et usujuhid olid enda tehtud reeglite ja lugematute pärimustega nende elu raskeks teinud, ja mõistis, et rahvas vajab juhatust ja lohutust. (Matt. 9:36; 23:4.) Seda ta neile pakkuski. Tema õpetused, näiteks need, millest ta rääkis mäejutluses, tõid inimestele kergendust. Paljud kuulasid teda hea meelega, sest ta kõneles asjadest, mis neile muret valmistasid.

4. Kuidas me saame näidata, et hoolime inimestest? (Vaata ka pilte.)

⁴ Kui püüame mõista, mis inimestele muret valmistab, näitab see, et hoolime neist. Praeguses Saatana võimu all olevas maailmas on palju probleeme ja need puudutavad igaüht, kellele me kuulutame. Kui me seda meeles peame, aitab see meil olla nende suhtes empaatilised. Näiteks võime mõelda, kas meie kandis on hiljuti toimunud mõni õnnetus või kuritegu, kas vanemad on mures laste turvalisuse pärast koolis või on inimestel raske tööd leida. Püüa kujutleda, milline võib olla nende elu, kes ei tea, millist suurepärast tulevikulootust piibel pakub. (2. Tim. 3:1; Jes. 65:13, 14.)

5. Mille poolest erines Jeesus variseridest? (Matt. 11:28–30.)

⁵ Variserid pidasid end lihtinimestest paremaks ja suhtusid neisse põlgusega. (Matt. 23:13; Joh. 7:49.) Jeesus aga kohtles inimesi lahkelt ja lugupidavalt ning nad tundsid, et ta tõesti hoolib neist. Ta oli „tasase meelega ja südamelt alandlik” ja tänu sellele oli ta ka hea õpetaja. (Loe Matteuse 11:28–30.) Meiegi peaksime kohtlema lahkelt ja lugupidavalt neid, kellele me kuulutame.

6. Kuidas meil tuleks kohelda neid, kes ei soovi meid kuulata, ja mis aitab meil seda teha?

⁶ Mõned ei soovi meie sõnumit kuulata või siis saavad meie peale lausa vihaseks. Kuidas me peaksime sellele reageerima? Muidugi ei tohiks me samaga vastata. Ent Jeesus ütles, et meil tuleks teha enamat. Ta sõnas: „Tehke head neile, kes teid vihkavad, paluge Jumala õnnistust neile, kes teid neavad, palvetage nende eest, kes teid solvavad.” (Luuka 6:27, 28.) Seda on meil kergem teha, kui püüame mõista, miks nad niimoodi toimivad. On tõsi, et mõned tahavad, et me üldse kuulutamise lõpetaks. Ent teised ei soovi meiega rääkida võib-olla sellepärast, et neil on pereprobleeme või muid muresid, millel pole meiega mingit pistmist. Või siis läksime nende juurde lihtsalt halval ajal. Milles asi ka poleks, tuleks meil järgida nõuannet „Teie sõnad olgu alati lahked, soolaga maitsestatud, et te teaksite, kuidas igaühele vastata”. (Kol. 4:6.) Kui oleme inimeste suhtes empaatilised ja püüame mõista nende olukorda, oleme paremad õpetajad.

TUGINE ÕPETADES PIIBLILE

7. Millel Jeesuse õpetused põhinesid? (Joh. 7:14–16.)

⁷ Jeesus ei tuginenud õpetades enda teadmistele, vaid Jumala sõnale. Ta selgitas seda nii, et inimestel oli kerge sellest aru saada ja tema õpetusi meelde jätta. Piiblis öeldakse: „Inimesed olid tema õpetusviisist hämmastunud, sest ta õpetas neid nagu see, kel on mõjuvõimu, mitte nagu kirjatundjad.” (Mark. 1:22; vaata õppepiibli kommentaari „mitte nagu kirjatundjad”.) Tolleaegsed kirjatundjad tsiteerisid oma mõtete kinnituseks tuntud rabisid. Jeesus aga tsiteeris pühakirja. Kuna ta oli Jumala poeg ja oli varem elanud taevas, oleks ta võinud inimeste ees oma teadmistega hiilata. Kuid seda ta ei teinud. Ta hoopis näitas neile pühakirjast, mida neil tuleb teha, et Jehoovale meelepärane olla. (Loe Johannese 7:14–16.) Sellega oli ta oma järelkäijatele heaks eeskujuks.

8. Kuidas järgis Peetrus õpetades Jeesuse eeskuju?

⁸ Jeesuse jüngrid tuginesid õpetades samuti Jumala sõnale. Mõtleme näiteks sellele, kuidas Peetrus 33. aasta nädalatepühal õpetas. Ta polnud küll kõrgelt haritud, ent tema sõnad ajendasid kuulajaid tegutsema, sest ta selgitas pühakirja abil ennustusi, mille Jeesus oli täide viinud. (Ap. t. 2:14–21, 37.) Mis oli tulemus? Piiblis öeldakse: „Kes nüüd tema sõna rõõmuga vastu võtsid, need ristiti, ja sel päeval ühines nendega umbes 3000 inimest.” (Ap. t. 2:41.)

9. Miks peaks piibel olema õpetamisel meie põhitööriist?

⁹ Piibel on elav ja mõjuvõimas ning võib ajendada inimest tegema suuri muudatusi, et olla Jehoovale meelepärane. (Heebr. 4:12.) Seepärast peaks see olema õpetamisel meie põhitööriist. Me tahame kuulutada Jumala sõna, mitte tuua esile omaenda mõtteid. (2. Tim. 4:2.) Tekstis Õpetussõnad 2:6 öeldakse: „Jehoova annab tarkuse, tema suust lähtuvad teadmised, temalt tuleb vahetegemisoskus.” Seega kui me õpetame piibli abil, siis me otsekui laseme Jehooval rääkida. (Mal. 2:7.) Me soovime, et inimesed teaksid, et piiblis on kirjas midagi palju enamat kui inimtarkus. See raamat on Jumalalt ja sealt saame teada, mida meil tuleb teha, et meil võiksid olla temaga head suhted ja võiksime tunda elust rõõmu. (2. Tim. 3:16, 17.)

10. Kuidas me saame aidata õpilasel mõista, et kõik, mida ta õpib, põhineb piiblil?

¹⁰ Kui valmistud piiblikursust juhatama, püüa mõelda, kuidas juhtida õpilase tähelepanu sellele, et kõik, mida ta õpib, põhineb piiblil. Ta peaks mõistma, et kuigi pildid ja videod teevad uurimise elavamaks, on need siiski vaid lisamaterjal. Seega võiksite lugeda koos kõik võtmekirjakohad ja neid arutada, et õpilane näeks, mida neist võib õppida. Kui vaatate pilte ja videoid, peaks ta aru saama, millised piibli põhimõtted neist ilmnevad. Uurimise ajal ei peaks sa palju rääkima ning pole vaja lugeda kõiki piiblitekste, mis õppetükis on. Pigem anna talle aega, et ta jõuaks loetud kirjakohti seedida, ja kui vaja, lugege mõni neist uuesti. Kui kõike seda teeme, näeb ta, et me ei uuri mitte raamatut, pilte või videoid, vaid piiblit. (1. Kor. 2:13.)

11., 12. a) Kuidas me saame piiblikursust juhatades kannatlikkust ilmutada? (Ap. t. 17:1–4; vaata ka pilti.) b) Mida ei pruugi mõned piibli kohta teada ja kuidas me saame neid aidata?

¹¹ Kui õpilasel on raske mõnd piibliõpetust uskuda või sellest aru saada, tuleks meil olla kannatlik. (2. Tim. 4:2.) Kõik ei edene sama tempoga. Mõned vajavad rohkem aega, et võtta omaks õpetusi, mis võivad meile tunduda lihtsad ja loogilised. Ka juudid, kellele Paulus Tessaloonikas kuulutas, ei mõistnud kohe, mida ta neile õpetas. Seepärast tuli tal mitmel korral nendega pühakirja põhjal arutleda ja „selle tulemusena said mõned neist Jeesuse jüngriteks”. (Loe Apostlite teod 17:1–4.)

¹² Meil tuleks ka esitada õpilasele küsimusi ja siis kannatlikult kuulata, et teada saada, mida ta mõtleb. Seejärel võiksime koos lugeda ja arutada piiblisalme, millest ilmneb, kuidas Jehoova asjasse suhtub. Mida me aga võiksime teha siis, kui uurime piiblit kellegagi, kes sellest enne suurt midagi ei teadnud? Ehk oleks hea tutvustada talle piibli „Uue maailma tõlke” trükiväljaannet. Selle alguses on lisa „Sissejuhatus Jumala Sõnale”, mille abil saad talle näidata, milliseid olulisi teemasid piiblis käsitletakse. Näiteks võiksid 15. küsimuse alt valida paar kirjakohta ja nende abil selgitada, kuidas võib piibel aidata meil elada õnnelikumat elu. Kui aitad õpilasel mõista, kui palju väärtuslikku on selles raamatus peidus, võib see ajendada teda kursust jätkama ja õpitut ellu rakendama.

AITA ÕPILASEL JEHOOVAGA LÄHEDASEKS SAADA

13. Mida meil tuleks õpetades teha? Too näide.

¹³ Me soovime aidata inimestel Jehoovat tundma õppida ja temaga lähedaseks saada. (Jaak. 4:8.) Meie tegevust võib võrrelda teatris töötava valgustaja omaga. Etenduse ajal ei suuna ta valgust mitte iseendale, vaid näitlejatele. Inimesi õpetades ei peaks meiegi tõmbama tähelepanu endale, vaid tõstma esile Jehoovat.

14. Kuidas me saame õpilasel aidata kasvatada soovi Jehoovale meeldida?

¹⁴ Kui juhatad piiblikursust, aita õpilasel kasvatada soovi Jehoovale meeldida. (Õpet. 27:11.) Sinu eesmärk pole lihtsalt see, et ta hakkaks järgima konkreetseid reegleid, et temast võiks saada Jehoova tunnistaja. Ta peaks tegema elus muudatusi hoopis seepärast, et soovib Jehoovale heameelt valmistada. Näiteks kui tal on raske lahti saada mingist halvast harjumusest, võiksid temalt küsida: „Miks Jehoova seda heaks ei kiida? Miks ta soovib, et loobuksid millestki, mida sa naudid? Kuidas see näitab, et ta armastab sind?” Mida rohkem sa ergutad õpilast mõtlema Jehoovale ja tema omadustele, seda paremini ta mõistab, kui suurepärane taevane isa tal on. Nii hakkab ta Jehoovat armastama ja soovib talle rõõmu tuua.

PÜÜA SAADA PAREMAKS ÕPETAJAKS

15. Kuidas oma õpetamisoskust parandada?

¹⁵ Me võime paluda Jehoovat, et ta aitaks meil oma õpetamisoskust analüüsida, et näeksime, milles edeneda. (1. Joh. 5:14.) Seejärel tuleks meil tähele panna, kui ta meile koosolekutel väljaõpet annab. Samuti võiksime kutsuda piiblikursusele kaasa oskuslikke õpetajaid ja küsida neilt tagasisidet. Tasub ka mõelda sellele, mida võib meie õpilane arutluse all oleva teema kohta teada ja mida mitte ning püüda mõista, milliseid tundeid võiks see temas tekitada. Aita tal näha, kui väärtuslik on piibli tõde: see aitab tal rajada Jehoovaga head suhted ja teha ta tõeliselt õnnelikuks. (Laul 1:1–3.)

16. Mida head toob see, kui püüame oma õpetamisoskust parandada?

¹⁶ Üks suurimaid rõõme meie elus on see, kui saame aidata kellelgi Jehoovat tundma õppida. Häid õpetajaid on väga vaja ka uues maailmas. Kui hoolime oma õpilastest, toetume õpetades piiblile ja hoiame tähelepanu keskmes Jehoova, saavad meist järjest paremad õpetajad.