Otsi jätkuvalt Jehoovalt juhatust

1. Mida me eluks vajame? (Matt. 5:3.)

KUNA Jehoova on inimesed loonud, teab ta täpselt, millised on meie põhivajadused. Näiteks on meil tarvis toitu, riideid ja eluaset. Kui meil jääb kasvõi ühest neist vajaka, isegi lühikeseks ajaks, on meie elu väga raske ja võime koguni surra. Ent lisaks oleme loodud selliselt, et me vajame Jumala juhatust. (Loe Matteuse 5:3.) Me ei saa olla tõeliselt õnnelikud, kui me seda ei teadvusta ja vastavalt ei tegutse.

2. Milline näide aitab selle fraasi mõtet mõista?

² Fraasi „need, kes mõistavad, et nad vajavad Jumala juhatust” võib tõlkida ka „need, kes kerjavad Jumalalt vaimu”. Kujutle üht armetut kerjust, kes istub linnatänaval. Kõik inimesed kõnnivad temast kaarega mööda. Ta on näljast nõrk ja tal on seljas vaid räbalad. Tal pole mingit peavarju, mis kaitseks teda päevakuumuse ja öise külma eest. Kerjus mõistab hästi, et oma olukorra parandamiseks vajab ta teiste abi. Sama lugu on nendega, kes kerjavad Jumalalt vaimu. Nad mõistavad, et vajavad oma elus tema abi ja juhatust. Seepärast on nad ka valmis seda otsima ja vastu võtma.

3. Mida me selles artiklis arutame?

³ Arutame kõigepealt, mida me võime õppida foiniiklannalt, kes Jeesuselt abi palus. Tema loost tulevad esile kolm omadust, mida on vaja, et Jehoovalt juhatust saada. Seejärel vaatame, milles me saame võtta eeskuju Peetruselt, Pauluselt ja Taavetilt, kes kõik olid tugeva usuga mehed.

ALANDLIKKUS, JÄRJEKINDLUS JA TUGEV USK

4. Mida foiniiklanna Jeesuselt soovis?

⁴ Kord pöördus Jeesuse poole üks foiniiklanna, kelle tütart deemon hirmsasti vaevas. (Matt. 15:21–28.) Ta kummardas Jeesuse ette ja anus, et too teda aitaks. Mõtleme, mida see tema kohta näitab.

5. Milliseid omadusi see naine ilmutas ja mida Jeesus tema heaks tegi? (Vaata ka pilti.)

⁵ Jeesus ütles foiniiklannale: „Ei ole õige võtta laste leib ja visata see kutsikatele.” Mõni teine oleks solvunud, et Jeesus teda kutsikaga võrdles, ja minema kõndinud, kuid tema seda ei teinud. See näitab, et ta oli väga alandlik. Samuti ei andnud ta alla, vaid jätkas abipalumist. Miks oli ta nii järjekindel? Sest tal oli tugev usk. Jeesus nägi seda ja seepärast tegi ta midagi märkimisväärset. Kuigi ta oli just öelnud, et teda pole saadetud kellegi muu kui Iisraeli soo eksinud lammaste juurde, vabastas ta selle mittejuudist naise tütre deemoni võimusest.

6. Mida me saame foiniiklannalt õppida?

⁶ Et Jehoovalt juhatust saada, peame seda temalt alandlikult ja järjekindlalt paluma. Samuti peab meil olema tugev usk Jeesusesse ja meil tuleb usaldada neid, kelle kaudu ta meid juhib. (Matt. 24:45–47.) Kui ilmutame neid omadusi, on Jehoova ja Jeesus meeleldi valmis meid juhatama. (Vrd Jaak. 1:5–7.) Vaatame aga nüüd, mis mõttes Jehoova meid toidab, riietab ja meile varjupaika pakub. Samuti uurime, kuidas me saame järgida Peetruse, Pauluse ja Taaveti eeskuju.

UURI PÜHAKIRJA

7. Millise ülesande Peetrus sai, ent mida ta veel tegema pidi? (Heebr. 5:14–6:1.)

⁷ Peetrus oli üks esimesi juute, kes mõistis, et Jeesus on messias – see, keda Jehoova kasutab, et anda oma rahvale teada „igavese elu sõnad”. (Joh. 6:66–68.) Enne kui Jeesus taevasse läks, andis ta Peetrusele ülesande: „Toida mu lambakesi.” (Joh. 21:17.) Peetrus tegi seda ustavalt ja Jehoova lasi tal isegi kirjutada kaks kirja, millest said piibli osad. Ent Peetrus vajas ka ise vaimset toitu ja selleks tuli tal pühakirja uurida. Näiteks uuris ta Pauluse kirju, mille too oli Jehoova vaimu mõjutusel kirja pannud. Peetrus mainis, et mõningatest Pauluse mõtetest on raske aru saada. (2. Peetr. 3:15, 16.) Kuid ta ei andnud alla. Ta oli veendunud, et Jehoova aitab tal seda tahket toitu seedida ja õpitu järgi toimida. (Loe Heebrealastele 5:14–6:1.)

8. Kuidas Peetrus reageeris, kui sai Jehoovalt uued juhised?

⁸ Kuna Peetrusel oli tugev usk Jehoovasse, kuuletus ta tema juhenditele. Näiteks kui ta oli sadamalinnas Joppes, sai ta nägemuse, milles ingel käskis tal tappa ja süüa loomi, kes olid Moosese seaduse järgi ebapuhtad. Selline käsk võis ühele juudile olla päris šokeeriv. Algul Peetrus vastas: „Ei mingil juhul, isand, sest ma pole kunagi söönud midagi rüvedat ega ebapuhast!” Kuid ingel ütles talle: „Ära nimeta enam rüvedaks seda, mille Jumal on puhastanud.” (Ap. t. 10:9–15.) Peetrus sai asjale pihta. Kust me seda teame? Peagi pärast seda nägemust tulid tema juurde kolm meest, kelle oli saatnud mittejuut Korneelius. Nad kutsusid Peetrust oma isanda juurde kaasa. Enne seda nägemust poleks Peetrus iialgi läinud mittejuudi majja, sest juudid pidasid teisest rahvusest inimesi ebapuhtaks. (Ap. t. 10:28, 29.) Ent kuna Jehoova oli talle näidanud, mis on tema tahe, muutis Peetrus kohe oma mõtteviisi. (Õpet. 4:18.) Ta kuulutas Korneeliusele ja tema kodakondsetele head sõnumit. Nad kõik hakkasid Jeesusesse uskuma, said püha vaimu ja lasid end ristida. (Ap. t. 10:44–48.)

9. Mida head toob see, kui kaevume Jumala sõna sügavustesse?

⁹ Nagu Peetrusel, on ka meil vaja pühakirja uurida. Kuigi on hea sageli üle korrata põhitõdesid, tuleb meil tekitada endas isu ka tahke toidu järele ehk õpetuste järele, mida on raskem omandada. Meil tuleb nende uurimiseks aega võtta ja kaevuda Jumala sõna sügavustesse. See tasub end ära. Esiteks tugevdab see meie armastust ja lugupidamist Jehoova vastu ning teiseks kasvab meie soov rääkida temast teistele. (Rooml. 11:33; Ilm. 4:11.) Peetruse loost võime õppida ka seda, et kui mõni meie organisatsiooni arusaam selgineb, tuleb meil varmalt ka oma mõtteviis ja teod sellega kooskõlla viia. Kui me seda teeme, oleme vaimselt hästi toidetud ja saame Jehoovat ustavalt edasi teenida.

RIIETU UUDE ISIKSUSSE

10. Mida meil on tarvis, et olla Jehoovale meelepärane? (Kol. 3:8–10.)

¹⁰ Et saada Jehoovalt juhatust, on meil vaja olla talle meelepärased. Selleks on meil tarvis võtta seljast vana isiksus ja riietuda uude. (Loe Koloslastele 3:8–10.) Jehoova aitab meil seda teha, ent siiski nõuab see meilt endilt palju aega ja pingutusi. Näiteks kui Paulus oli noor, nägi ta kõvasti vaeva, et saavutada Jumala soosingut. (Gal. 1:14; Filipl. 3:4, 5.) Ta aga ei mõistnud, kuidas peaks teda õigel viisil teenima ega olnud kursis Jeesuse õpetustega. Samuti oli ta uhke ja käitus seetõttu viisil, mis Jumalale ei meeldinud. Hiljem ütles ta enda kohta, et ta oli olnud jultunud mees. (1. Tim. 1:13.)

11. Mille kallal tuli Paulusel tööd teha? Selgita.

¹¹ Enne kristlaseks saamist oli Paulus väga äkilise loomuga. Nagu Apostlite tegude raamatust võib lugeda, oli ta Jeesuse jüngrite peale „raevunud ja ähvardas nad tappa”. (Ap. t. 9:1.) Kui ta sai kristlaseks, tegi ta kõvasti tööd, et end talitseda ja vana isiksus endalt ära heita. (Efesl. 4:22, 31.) Samas lõi see vahel ikka välja. Näiteks kui ta oli Barnabasega eriarvamusel, puhkes nende vahel äge tüli. (Ap. t. 15:37–39.) See tagasilöök aga ei murdnud teda. Ta võitles oma ebatäiusega ehk otsekui lõi oma keha, et ta „Jumala soosingust ilma ei jääks”. (1. Kor. 9:27.)

12. Mis aitas Paulusel enda juures muudatusi teha?

¹² Paulusel oli võimalik enda juures muudatusi teha ja uude isiksusse riietuda, sest ta ei lootnud iseendale. (Filipl. 4:13.) Nagu Peetrus, toetus temagi „jõule, mida annab Jumal”. (1. Peetr. 4:11.) Muidugi ei tähendanud see, et ta ei teinud enam üldse vigu. Vahel tundis ta end oma patususe tõttu lausa armetuna. Ent kui ta mõtles kõigele, mida Jehoova oli tema heaks teinud, sai ta edasirühkimiseks jõudu juurde. (Rooml. 7:21–25.)

13. Mida meil tuleks Pauluse eeskujul teha?

¹³ Meilgi tuleks meeles hoida, et ükskõik kui kaua me oleme juba Jehoovat teeninud, on meil ikka vaja pingutada, et heita endalt vana isiksus ja riietuda uude. Ja kui me ka komistame, näiteks kaotame enesevalitsuse või teeme oma sõnadega kellelegi haiget, siis ei tähenda see, et oleme läbi kukkunud. Meil tuleks jätkuvalt muuta end „teistsuguseks oma mõtteviisi uuendamise teel”. (Rooml. 12:1, 2; Efesl. 4:24.) Seda tehes tuleks meeles hoida tähtsat tõsiasja: me ei peaks püüdma kohandada uut isiksust enda järgi, vaid iseennast uue isiksuse järgi.

OTSI JEHOOVA JUUREST VARJU

14., 15. Kuidas Jehoova meid kaitseb? (Laul 27:5; vaata ka pilti.)

¹⁴ Et olla tõeliselt õnnelik, on meil lisaks vaimsele toidule ja uude isiksusse riietumisele vaja veel midagi. Meil tuleks püsida varjupaigas, mida Jehoova meile pakub. Kuidas on see meile kaitseks ja mida meil tuleb teha, et sinna jääda?

¹⁵ Taavet ütles, et Jehoova varjab teda „turvapaigas, peidab oma telgi salapaigas”. (Loe Laul 27:5.) Jehoova kaitseb oma teenijaid ükskõik kelle või mille eest, mis võiks püsivalt kahjustada nende suhteid temaga. Ta on lubanud, et pole edu ühelgi relval, mis meie vastu valmistatakse. (Laul 34:7; Jes. 54:17.) Kuigi Saatan ja tema käsilased on väga võimsad, on Jehoova neist kaugelt üle. Isegi kui nad võtavad meilt elu, saab Jehoova meid ellu tagasi tuua. (1. Kor. 15:55–57; Ilm. 21:3, 4.) Ja kui mõni mure ähvardab meid enda alla matta, aitab ta meid, et suudaksime teda edasi teenida. (Õpet. 12:25; Matt. 6:27–29.) Samuti on ta andnud meile vennad-õed, kes meid raskel ajal toetavad, ja kogudusevanemad, kes aitavad meil usku tugevana hoida. (Jes. 32:1, 2.) Ka koosolekutel kuuleme sageli mõtteid selle kohta, kuidas me saame lasta Jehooval end aidata ja kaitsta. (Heebr. 10:24, 25.)

16. Mismoodi Jehoova Taavetit kaitses?

¹⁶ Kui Taavet oli Jehoovale sõnakuulelik, tegi ta tarku otsuseid, ja see oli talle kaitseks. (Vrd Õpet. 5:1, 2.) Kui ta aga tema juhendeid eiras, ei kaitsnud Jehoova teda tema tegude tagajärgede eest. (2. Saam. 12:9, 10.) Kuidas oli lugu siis, kui Taavet pidi teiste tõttu kannatama? Sellistel aegadel valas ta oma südame Jehoova ette välja ning Jehoova leevendas tema muret ja kinnitas talle, et armastab teda ja hoolitseb tema eest. (Laul 23:1–6.)

17. Milles me saame Taavetilt eeskuju võtta?

¹⁷ Me saame Taaveti eeskuju järgida, kui otsime otsuseid tehes Jehoovalt juhatust. Meil tuleks meeles hoida, et kui me talle ei kuuletu, ei kaitse ta meid halbade tagajärgede eest. (Gal. 6:7, 8.) Ja kui me kannatame kellegi teise süü tõttu, siis võime Taaveti kombel Jehoovale kõik südamelt ära rääkida, olles kindlad, et ta kaitseb meie südant ja mõtteid. (Filipl. 4:6, 7.)

OTSI JÄTKUVALT JEHOOVALT JUHATUST

18. Kuidas paljud Jumala juhatusse suhtuvad ja mida meil tuleks teha? (Vaata ka pilte.)

¹⁸ Aastatekst 2026 ütleb: „Õnnelikud on need, kes mõistavad, et nad vajavad Jumala juhatust.” See peab praegu paika rohkem kui kunagi varem. Miks võib nii öelda? Sellepärast, et paljud inimesed ei tunnista, et nad vajavad Jumala juhatust. Teised küll usuvad Jumalat, kuid eelistavad teenida teda omal viisil. Ja mõned toetuvad inimtarkusele. Need, kes nii toimivad, ei saa olla tõeliselt õnnelikud. Me ei taha lasta selliste inimeste hoiakul end mõjutada, vaid soovime täielikult toetuda Jehoovale. Seda saame teha, kui võtame vastu vaimse toidu, mida ta pakub, riietume uude isiksusse ja otsime tema juurest varju.