Kuidas usukaaslastele tõeline sõber olla

1. Millise kingituse on Jehoova meile teinud?

„ELU on karm, ei see hellita meid, lõpuaeg tõesti käes. Nüüd sõpru häid on vaja meil, kes ulataks lahkelt käe.” Need on originaallaulu „Sõprus tõeline” avasõnad. Kahtlemata oled nõus, et praegusel raskel ajal on meil hädasti häid sõpru vaja. Jehoova teab seda ja ta on andnud meile ühtehoidva usupere, vennad-õed, kes on meile tõelised sõbrad. (Laul 119:63.)

2. Millised suhted peaksid meil usukaaslastega olema?

² Me ei peaks olema oma vendade-õdedega pelgalt teretuttavad, vaid saama nendega lähedaseks. See aga ei juhtu iseenesest. Armastus Jehoova ja Jeesuse vastu seob meid küll ühte, kuid soojade sõprussuhete loomine nõuab aega ja vaeva. (Joh. 13:35.) Sõprust tuleb ka hoolega hoida, mis pole aga alati kerge, kuna ebatäiuse tõttu tuleb meil aeg-ajalt ette hõõrumisi.

3. Miks ei pruugi olla kerge usukaaslastega häid suhteid hoida?

³ Osade usukaaslastega on meil sarnane mõttemaailm või ühised huvid ning seepärast on meil nendega hea klapp ja meie sõprus õitseb. Mõnede vendade-õdedega võib meil aga olla päris raske häid suhteid hoida. Näiteks võivad erimeelsused meie vahele kiilu lüüa või siis võime tunda, et me oleme lihtsalt liiga erinevad, et normaalselt läbi saada. Pinged on kerged tekkima ka siis, kui usukaaslast vaevab raske haigus või kui ta kannatab suurt hingevalu. Vaatame, milliseid omadusi meil tuleks arendada, et vendade-õdedega sooje suhteid hoida. Samuti arutame, milline sõber oli Jeesus ja kuidas temast eeskuju võtta.

OMADUSED, MIS ON HEAL SÕBRAL

4. Kuidas omavahelisi suhteid tugevdada?

⁴ Selleks et omavahelisi suhteid tugevdada, tuleb meil keskenduda teiste headele omadustele. Kui veedame usukaaslastega aega, siis avastame nende juures kindlasti palju toredat. Paulusele meeldis väga oma vendade-õdedega koos olla. Ta kirjutas Tessaloonika kristlastele: „Me ... tegime kõik endast oleneva, et teid jälle näha.” (1. Tess. 2:17.) Paljud tunnevad, et kõige rohkem lähendab neid teistega just silmast silma vestlemine. Seda saame teha näiteks kuulutustööl, koosolekutel ja kokkutulekutel. Kuid läbikäimine iseenesest veel ei garanteeri, et pingeid ei tekiks või et need automaatselt kaoksid.

5. Mis aitab ohtu sattunud sõprust hoida? Illustreeri. (Kol. 3:12.)

⁵ Et ohtu sattunud sõprus ei puruneks, on vaja ilmutada selliseid omadusi nagu alandlikkus, kannatlikkus, lahkus ja osavõtlikkus. (Loe Koloslastele 3:12.) Need vähendavad omavahelisi hõõrumisi, just nagu õli aitab mootoril sujuvalt töötada. Vaatame nüüd kolme potentsiaalset pingeallikat ja seda, kuidas Jeesuse eeskujul eelnimetatud omadusi ilmutada ja olla üksteisele tõelised sõbrad.

KUI OLETE ERI MEELT

6. Kuidas võivad erimeelsused sõprusele mõjuda?

⁶ Kuidas see võib suhteid ohustada? Eriarvamuse korral võib kumbki pool mõelda, et just temal on õigus. Oletame näiteks, et kahel vennal on erinev nägemus sellest, kuidas oma grupis kuulutustööd organiseerida. Mõlemad on veendunud oma idee paremuses. Selline väike erimeelsus võib kergesti paisuda suureks probleemiks ja nende suhted sassi ajada. Uhkus võib takistada neil asja rahulikult arutada ja ära lahendada. Nad võivad hakata teineteise peale vimma kandma ja teist lausa vältima ning lõpuks võib nende sõprusel olla kriips peal.

7. Kuidas õpetas Jeesus, et erimeelsuste lahendamiseks on tarvis alandlikkust?

⁷ Jeesus oli alandlik. Apostlitel oli sügavale juurdunud soov teistest tähtsam olla ja nad vaidlesid pidevalt selle üle, kes neist on suurim. Jeesus aga ütles, et neil tuleks teisi endast tähtsamaks pidada. (Matt. 20:25–28.) Teisisõnu õpetas ta neile alandlikkust. Isegi oma maise elu viimasel õhtul näitas ta selles eeskuju: ta pesi apostlite jalgu, kuigi see oli tavaliselt teenri ülesanne. (Joh. 13:3–5, 12–16.) Sellega näitas ta, mida nad saavad teha, et omavahelist sõprust hoida. Alandlikkus pidi aitama neil järeleandlik olla ja eriarvamustest hoolimata lähedasteks sõpradeks jääda.

8. Kuidas on alandlikkus erimeelsuste korral abiks? (Kol. 3:13; vaata ka pilte.)

⁸ Kuidas sõprussuhteid hoida? Alandlikkus aitab väikestest erimeelsustest mitte suurt numbrit teha ja teistele heldelt andeks anda. (Loe Koloslastele 3:13.) Samuti aitab see ärritust vaos hoida. (Laul 4:4.) Kui usukaaslane on öelnud midagi haavavat, mõtle sellele, et me kõik ütleme vahel asju, mida hiljem kahetseme. (Kog. 7:21, 22.) Kumb on sulle olulisem: kas see, et sulle jääks viimane sõna, või see, et sulle jääks sõber alles? Ehk on targem lihtsalt järele anda. Ja kui asi on seljataga, liigu edasi: heida see peast välja ja ära võta seda enam jutuks.

9. Kuidas on alandlikkus abiks, kui erimeelsus on visa lahenema? (Õpet. 17:9.)

⁹ Kui erimeelsus on visa lahenema, ära lasku vaidlusse ega püüa oma õigust maksma panna. (Loe Õpetussõnad 17:9; 1. Kor. 6:7.) Ehk võiksid leida võimaluse nelja silma all asja arutada. (Laul 34:14.) Võiksid öelda midagi sellist: „Ma tahaksin, et meie vahel oleksid head suhted. Kas võiksime asjad selgeks rääkida?” Ole valmis tunnistama, et ka sina oled tekkinud olukorras süüdi, ning südamest vabandust paluma. Ja kui teine sinult vabandust palub, anna talle varmalt andeks. (Luuka 17:3, 4.) Pea meeles, et eesmärk pole välja selgitada, kellel on õigus ja kellel mitte, vaid taastada rahu ja jääda sõpradeks. (Õpet. 18:24.) Kõik see nõuab alandlikkust, kuid asi on seda väärt.

KUI ISIKSUSED PÕRKUVAD

10. Mis võib soojade suhete hoidmise raskeks teha?

¹⁰ Kuidas see võib suhteid ohustada? Meil ei pruugi olla lihtne hoida sooje suhteid vendade-õdedega, kes on meist väga erinevad. Mõnel on loomujooni, mis meid ärritavad. Mõnede suhtlusoskus võib jätta soovida; põhjus võib olla selles, et neid on minevikus halvasti koheldud või et nende kultuuris ollakse väga kinnised või hoopis ülekeevad. Ja vahel ollakse lihtsalt natuurilt vastandid, näiteks üks on seltskondlik, teine aga uje.

11. Tänu millele jäi Jeesus sõbraks nendega, kes olid temast väga erinevad?

¹¹ Jeesus oli kannatlik. Jeesusel oli sõpru, kes olid temast väga erinevad. Võtame näiteks Jaakobuse ja Johannese. Nad olid parajalt auahned, nagu ilmnes nende soovist istuda taevas Jeesuse paremal ja vasakul käel. (Mark. 10:35–37.) Jeesus aga oli üdini alandlik. Ta oli meeleldi loobunud kõrgest positsioonist taevas ja tulnud maa peale. (Filipl. 2:5–8.) Sellegipoolest oli Jeesus nii Jaakobuse ja Johannese kui ka teiste apostlitega kannatlik ning jäi nende sõbraks.

12. Mis aitas Jeesusel oma sõpradega kannatlik olla?

¹² Mis aitas Jeesusel oma jüngritega kannatlik olla? Tal ei olnud nende suhtes liiga kõrgeid ootusi. Ta teadis, kui oluliseks peetakse juudi ühiskonnas positsiooni ja prominentsust – oli ta ju ise samas õhustikus üles kasvanud. (Mark. 9:34.) Jeesus mõistis, et uhkus ja ambitsioonikus on jüngrites aastatega sügavale juurdunud ja et sellistest joontest pole kerge vabaneda. Seepärast ei oodanud ta, et jüngrid end üleöö muudaksid, vaid oli nendega kannatlik. (Mark. 10:42–45.)

13. Kuidas aitab kannatlikkus meil sõprussuhteid hoida? (Efesl. 4:2.)

¹³ Kuidas sõprussuhteid hoida? Püüa olla kannatlik ja usukaaslaste ärritavate joontega leppida. (Õpet. 14:29.) Meil kõigil on omad iseärasused, millest enamik pole mitte puudused, vaid lihtsalt meie isikupära. Kahtlemata oleme teistele tänulikud, kui nad lasevad meil olla sellised, nagu me oleme. (Loe Efeslastele 4:2.) Meilgi on oluline võtta teisi sellistena, nagu nad on. Kui mõni usukaaslane on väga vaikne ja uje, mõtle sellele, kui palju pingutusi võib teistega suhtlemine temalt nõuda. Ja kui keegi on väga ülevoolav, siis püüa ka teda mõista ja ära kaota kannatust. Muidugi pole võimalik kõigi usukaaslastega südamesõber olla. Ent fakt on see, et ka väga erinevad inimesed võivad omavahel hästi läbi saada.

14. Millele aitab kannatlikkus meil keskenduda?

¹⁴ Kannatlikkus aitab meil keskenduda oma vendade-õdede headele omadustele. Kui me seda teeme, ei saa erinevused nii kergesti sõprusele takistuseks. Mõtleme veel korra Jaakobusele ja Johannesele. On tõsi, et neil oli isekas soov olla teistest tähtsam, teisalt aga ilmnes nende sõnadest, et Jumala kuningriik oli neile reaalne. Jeesus pani nende usku tähele ja väärtustas seda. Kui meiegi otsime teistes head, järgime nii Jeesuse kui ka tema isa Jehoova eeskuju.

15. Mis veel aitab meil hästi läbi saada nendega, kes on meist väga erinevad?

¹⁵ Selleks et hoida häid suhteid nendega, kes on meist väga erinevad, võime Jehoovalt abi paluda. Mõtle, millistes olukordades võib keegi sind ärritada, ja palu, et Jehoova aitaks sul rahulikuks jääda. Loojana teab Jehoova hästi, kui erinevad me kõik oleme. Seega teab ta ka seda, mida sa vajad, et oma vendade-õdedega läbi saada. Ja kui tunned mingis olukorras, et su kannatus hakkab katkema, palu temalt püha vaimu, et end vaos hoida. (Luuka 11:13; Gal. 5:22, 23.)

KUI USUKAASLANE ON RUSUTUD

16. Milliseid raskusi võib tekkida, suheldes usukaaslasega, keda miski rusub?

¹⁶ Kuidas see võib suhteid ohustada? Kui meie vendadel-õdedel on valus, olgu siis füüsiliselt või emotsionaalselt, võivad nad teha või öelda midagi, mis meis pinget tekitab. Nad võivad endasse tõmbuda, kergesti solvuda või kuidagi ootamatult reageerida, näiteks midagi nähvata. (Iiob 6:2, 3.) Ja kuna me ei tea alati, milliseid muresid meie usukaaslastel on, võivad meil olla nende suhtes liiga kõrged ootused.

17. Mida võib õppida sellest, kuidas Jeesus Bartimeust kohtles?

¹⁷ Jeesus oli lahke ja osavõtlik. Jeesus oli lahke ja osavõtlik kõigi vaevatute vastu, isegi nende vastu, keda ta ei tundnud. Meenutame tema kohtumist pimeda mehe Bartimeusega. Kui Bartimeus kuulis, et Jeesus on möödumas, hakkas ta teda valjult hüüdma. Paljud rahva seast hakkasid temaga tõrelema ja käskisid tal vait jääda. Bartimeus aga ei tahtnud mingil juhul lasta käest võimalust terveks saada ning karjus veel kõvemini. Võib arvata, et nii mõnedki ärritusid ta peale, aga Jeesus mitte. Talle läks mehe armetu olukord väga hinge. (Matt. 20:34; Mark. 10:46–52.) Ta nägi Bartimeuse usku, rääkis temaga lahkelt ja taastas ta nägemise.

18. Mida meil tuleks teha usukaaslaste heaks, kes on rusutud? (1. Tess. 5:14.)

¹⁸ Kuidas sõprussuhteid hoida? Ole lahke ja osavõtlik. Need omadused aitavad sul lohutada usukaaslast, keda vaevab mõni haigus või suur hingevalu. (Loe 1. Tessalooniklastele 5:14.) Ole talle sel raskel ajal tõeline sõber. (Õpet. 17:17.) Tunne talle kaasa, turguta teda hea sõnaga ja ole abivalmis.

19. Mida teha, et usukaaslase valu leevendada? (Vaata ka pilte.)

¹⁹ Püüa mõista, mida usukaaslane tunneb. (Matt. 7:12; 1. Peetr. 3:8.) Kui ta end avab, siis kuula teda tähelepanelikult. Kui tekib sobiv hetk midagi öelda, siis tee seda, kuid jälgi, et su sõnad oleksid kosutavad. (Õpet. 12:25.) Ole kannatlik. Ära tee ennatlikke järeldusi ega oota temalt liiga palju. (Õpet. 18:13; Efesl. 4:32.) Sa ei saa küll usukaaslase valu ära võtta, ent kui oled tema vastu lahke ja osavõtlik, saad seda ehk leevendada.

20. Kuidas olla teistele hea sõber?

²⁰ Tõelised sõbrad on suur rõõmuallikas. Paraku ütleme või teeme ebatäiuse tõttu kõik aeg-ajalt midagi, mis meie sõprussuhted proovile paneb. Ja paljude meie elus on olnud läbielamisi, mis on jätnud sügava jälje. Seetõttu hindame väga sõpru, kes on alandlikud, kannatlikud, lahked ja osavõtlikud. Püüdkem siis kõik neid ilusaid omadusi ilmutada ning olgem teistele tõelised sõbrad.