Pea teiste otsustest lugu

1., 2. Miks teevad kristlased teatud küsimustes erisuguseid otsuseid?

KAS keegi on kunagi mõne su otsuse alusetult hukka mõistnud? Või kas oled ise mõnd usukaaslase otsust maha teinud? Ilmselt vastaks enamik meist neile küsimustele jaatavalt.

² Meid ei peaks üllatama, et aeg-ajalt erinevad meie seisukohad teiste kristlaste omadest. Meie mõtteviisi mõjutab kultuur, kasvatus ja elukäik ning seetõttu on mõistetav, et me pole igas asjas ühel meelel. Eriarvamused ei tohiks aga hakata ohustama koguduse rahu ja ühtsust. (Efesl. 4:3.)

3. Mis võib meid panna usukaaslase otsust hukka mõistma?

³ Me armastame oma vendi-õdesid ja soovime, et neil elus hästi läheks. (Õpet. 17:17.) Me ei taha, et nad teeksid midagi, mida nad hiljem kahetseksid või mis kahjustaks nende sõprust Jehoovaga. Kui siis usukaaslane teeb otsuse, mis meie meelest pole kõige parem, võime tunda, et peaksime ta ümber veenma, või siis hakkame tagaselja tema otsust arvustama.

4., 5. Mida sul tuleks teha, kui tunned, et usukaaslane on tegemas kehva otsust?

⁴ Kui sulle tundub, et usukaaslane on tegemas kehva otsust, siis kas peaksid temaga rääkima minema? Võimalik. Näiteks kui ta kavatseb teha midagi, mis on mõne piibli seadusega vastuolus, peaksid püüdma aidata tal mõista, kuidas Jehoova asjasse suhtub. (Õpet. 27:5, 6.) Kuidas on aga lugu siis, kui ta plaanib teha midagi, millega ta ei astu üle ühestki piibli käsust ega keelust, kuid sa ise teeksid tema olukorras teistsuguse otsuse? Sel juhul tuleks sul järgida artikli juhtteksti sõnu „Ärge mõistke hukka teistsuguseid seisukohti”. (Rooml. 14:1.)

⁵ Muidugi on seda lihtsam öelda kui teha. Selles artiklis arutame, miks on oluline usukaaslaste otsustest lugu pidada ja mis meid selles aitab. Kõigepealt aga vaatame mõningaid olukordi, kus kristlased võivad teha erineva otsuse ja kus võib kergesti juhtuda, et hakkame teisi hukka mõistma.

OLUKORRAD, MILLES ON KERGE USUKAASLASE OTSUST HUKKA MÕISTA

6., 7. Too välja mõni olukord, milles on kerge usukaaslase otsust hukka mõista.

⁶ Oma tausta või elukäigu tõttu võib meil olla mõnes valdkonnas väga tugev arvamus. Võime eeldada, et teised jagavad meie seisukohta, kuid alati ei pruugi see nii olla. Võtame näiteks mõned olukorrad. 1. olukord. Vend kasvas üles peres, kus isa oli alkohoolik. Ühel koosviibimisel näeb ta usukaaslasi alkoholi tarbimas. See häirib teda väga ja ta ütleb neile, et see, mida nad teevad, pole õige. 2. olukord. Õde, kellel on õnnestunud raskest haigusest jagu saada, saab teada, et üks teine õde on saanud sama diagnoosi. Ta soovib teda aidata ja püüab teda veenda, et ta otsustaks sama ravi kasuks – olgu selleks siis mingi dieet, tavameditsiini pakutav ravi või loodusravi. 3. olukord. Vennale, kes oli varem kirikuliige, on vastukarva kõik, mis puutub tema varasemasse religiooni. Kui ta kuuleb, et ta usukaaslane käis kiriklikel matustel, on ta šokeeritud.a

⁷ 4. olukord. Vend on kasvanud üles ajal, mil peeti sobimatuks, et mees läheb viisakale üritusele habemega või naine pükstes. Kuigi ta teab, et meie seisukohta selles küsimuses on hiljuti muudetud, raiub ta sellegipoolest, et vendadel peaks koosolekule ja kuulutustööle minnes olema habe aetud ja et õed peaksid kandma seelikut või kleiti. 5. olukord. Kogudusevanem teab venda, kes õppis ülikoolis ja läks hiljem tõest ära. Kui ta kuuleb, et üks noor vend tema kogudusest on otsustanud kõrgharidust omandada, hakkab ta tema pärast muretsema ja püüab teda ja ta vanemaid ümber veenda.

8. a) Mis põhjusel võib lapsevanem teiste vanemate suhtes kriitiliseks muutuda? b) Kuidas võib kellegi kriitiline hoiak kogudust mõjutada?

⁸ Vaatame ühte olukorda, mis puudutab lapsevanemaid. 6. olukord. Sa soovid manitseda oma last Jehoova juhatuse järgi ja juurutada temasse Jehoova mõtteviisi. (Efesl. 6:4.) Kuid sa märkad, et mõned kogudusekaaslased lubavad oma lastele palju rohkem kui sina. Ehk lubavad nad neil hiljem koju tulla, videomänge mängida või ostavad neile juba väga varakult mobiiltelefoni. Su laps võib seetõttu tunda, et oled üleliia range. Ta võib sulle isegi öelda, et sa võiksid olla ka samasugune nagu tema sõprade vanemad. Seetõttu võid teiste vanemate suhtes kriitiliseks muutuda. Olukordi, kus isiklikud eelistused võivad tekitada erimeelsusi, on veel ja veel. Näiteks ei pruugi meile istuda see, kuidas keegi raha kulutab, kui tihti puhkusereisil käib või millega oma meelt lahutab. Meie isiklikud eelistused ei tohiks aga saada meile tähtsamaks kui koguduse ühtsus.

9. Mida meil tuleks meeles hoida? (Vaata ka pilti.)

⁹ Kristlased võivad teha ühes ja samas küsimuses erineva otsuse, kuid see ei tähenda tingimata, et üks oleks õige ja teine vale. (Rooml. 14:5.) Meil tuleb olla üksmeelsed, kui asi puudutab Jehoova norme. (2. Kor. 13:11.) See aga ei tähenda, et peaksime kõigis isiklikes asjades ühte meelt olema. Toome näite. Ühte ja samasse sihtpunkti saab tavaliselt mitut marsruuti pidi ja igaüks teeb valiku oma eelistuste ja võimaluste järgi. Kristlastena on meil üks ja seesama siht: olla Jehoovale meelepärane. Selle saavutamiseks on ta jätnud meile palju vabadust. Seepärast ei tohiks me teiste otsuseid arvustada. (Matt. 7:1; 1. Tess. 4:11.)

MIKS TULEKS TEISTE OTSUSTEST LUGU PIDADA

10. Mida meil pole õigust teha ja miks? (Jaak. 4:12.)

¹⁰ Piiblist tuleb välja mitu põhjust, miks me peaksime teiste otsustest lugu pidama. Vaatame neist kahte. Meil pole õigust isikliku eelistuse küsimustes teiste üle kohut mõista. (Loe Jaakobuse 4:12.) Jehoova on seadusandja ja kohtumõistja. Üksnes temal on õigus öelda, mis on õige ja mis vale. Meie vendadel-õdedel tuleb aru anda Jehoovale, mitte meile. (Rooml. 14:10.) Seepärast ei tohiks me oma mõõdupuu järgi teiste otsuseid kritiseerida ega hukka mõista.b

11. Kuidas me saame koguduse ühtsusele kaasa aidata? (Vaata ka pilti.)

¹¹ Jehoova ootab oma rahvalt ühtsust, mitte ühetaolisust. Talle lausa meeldib mitmekesisus. Seda on tema loomingust selgelt näha. Isegi kõik lumehelbed on erinevad. Ja ka inimeste seas, keda on kokku üle kaheksa miljardi, ei leidu isegi kahte, kes oleksid täpselt samasuguse välimuse või iseloomuga. Meid on loodud erinevateks. Jehoova ei taha, et oleksime üksteise kloonid. Mida ta aga ootab, on ühtsus. Ärgem siis laskem erinevustel kogudust lõhestada, vaid tehkem kõik, et rahu hoida. Koguduse harmoonia on isiklikest eelistustest ja arvamustest palju olulisem. (Rooml. 14:19.)

PEA TEISTE SEISUKOHAST LUGU

12., 13. Mida sul tuleks teha, kui sulle tundub, et usukaaslane on sattunud eksiteele? (Gal. 6:1; vaata ka kasti „Kui sulle tundub, et usukaaslane toimib valesti”.)

¹² Teiste isiklikud otsused. Kui mõne usukaaslase otsus pole sinu meelest õige, siis küsi endalt: kas ta on tõesti sattunud eksiteele või on ta valinud lihtsalt teistsuguse tee, kui sina oleksid valinud? Kui ta on eksiteel ehk astub ilmselgelt üle mõnest piibli käsust, siis kaalu, kas sa oskaksid anda talle tarka, piiblil põhinevat nõu või oleks parem, et seda teeks keegi teine, näiteks kogudusevanem. Kui otsustad teda ise aidata, siis tee seda tasase meelega. (Loe Galaatlastele 6:1.) Enamasti pole aga õde või vend midagi valesti teinud, vaid on lihtsalt toiminud teisiti, kui sina oleksid tema asemel teinud. Kui nii, siis austa tema valikuvabadust. Ära mõista tema üle kohut. Ära omista talle halbu motiive ega kritiseeri teda. (Rooml. 14:2–4.)

¹³ Kui lähete sõbraga sööma, siis sa ju ei oota, et ta telliks täpselt sama toitu mis sina. Tal on õigus valida, mida ta soovib. Lõppude lõpuks peab ta ise oma toitu sööma. Ka sulle ei meeldiks, kui sõber sunniks sind tellima sama toitu mis tema. Sama lugu on igas eluvaldkonnas. Me ei tohiks oma arvamust teistele peale suruda, vaid peaksime laskma neil teha valikuid oma äranägemise järgi.

14. Kuidas oma otsustega koguduse ühtsust edendada? (1. Kor. 8:12, 13.)

¹⁴ Sinu enda otsused. Selleks et hoida koguduses ühtsust, peaksime tegema kõik endast oleneva, et vendi-õdesid mitte riivata. (Loe 1. Korintlastele 8:12, 13.) Miski, mida sulle meeldiks teha, võib olla küll lubatud – selles ei pruugi iseenesest midagi valet olla. Kui sa sellega aga usukaaslast häiriksid, kas taotleksid siis tema kasu?c (1. Kor. 10:23, 24.) Parem oleks arvestada teiste tunnetega kui oma õigusi taga nõuda. (Rooml. 15:1.) Kuid kas me just ei rääkinud, et teised peaksid meie valikuvabadust austama, nii nagu meie austame nende oma? Tõsi, kuid meil tuleb järgida ka põhimõtet, mis on kirjas tekstis Roomlastele 12:18: „Kui võimalik, nii palju kui oleneb teist, olge rahujalal kõigi inimestega.” Seega peaksime tegema kõik mis mõistlikkuse piires võimalik, et hoida koguduses rahu ja häid suhteid.

15. Kuidas saavad kogudusevanemad koguduse ühtsust hoida? (1. Kor. 4:6.)

¹⁵ Kogudusevanematel tuleb usukaaslaste otsustest lugu pidada. Kogudusevanemad hoiavad koguduse ühtsust, kui ei kehtesta isikliku eelistuse küsimustes reegleid ega lähe üle selle, mis on kirjas piiblis – ja laiemalt võttes ka meie väljaannetes. (Loe 1. Korintlastele 4:6.) Ja kui mõni usukaaslane küsib neilt nõu, ei peaks nad tuginema üksnes oma elukogemusele, vaid veenduma, et nende nõuanded põhineksid kindlalt piiblil. (Jes. 48:17, 18.)

16. Kuidas peaks kogudusevanem suhtuma vanematekogu otsustesse?

¹⁶ Kogudusevanematel tuleks pidada lugu ka vanematekogu otsustest. Enne otsuse tegemist paluvad vanemad püha vaimu ja vaatavad üle asjakohased piiblitekstid. Iga vanem peaks seda kollektiivset otsust toetama, isegi kui ta enda arvamus enamiku omast lahku läheb. (Efesl. 5:17.) Lisaks ei peaks kogudusevanemad piiblist ja organisatsioonilt tulevast juhatusest rohkemat välja lugema, kui seal tegelikult öeldud on. Näiteks ei tohiks nad meie väljaannetest mõnd lauset kontekstist välja rebida, et oma isiklikule arvamusele kinnitust saada.

17. Mida head toob see, kui üksteise otsustest lugu peame?

¹⁷ Nagu juttu oli, on iga Jehoova teenija ainulaadne. Meil kõigil on erinev taust, meil on oma arvamused ja eelistused – ja see on hea. Meie kirev seltskond teeb kogudusest paiga, kuhu on tore tulla. Ärgem siis laskem erinevustel meie vahele kiilu lüüa, vaid tehkem kõik selleks, et hoida rahu. Püüdkem arvestada teiste tunnetega ja pidagem nende otsustest lugu. Kui nii teeme, valitseb koguduses ühtsus ja rõõm. (Laul 133:1; Matt. 5:9.)