Lohutagem teisi nagu Jehoova

1. Miks meil tuleks teisi lohutada?

MEIL kõigil on mitmesuguseid katsumusi ning me vajame aeg-ajalt lohutust ja julgustust. (1. Peetr. 1:6.) Kui keegi on meile raskel ajal toeks olnud, oleme talle kahtlemata väga tänulikud ja tahame ilmselt ka ise teiste jaoks olemas olla. (Matt. 7:12.) Meil tuleks võtta eeskujuks Jehoovat, kes lohutab meid igas olukorras. Siis suudame meiegi oma usukaaslasi lohutada. (2. Kor. 1:3, 4, allmärkus; 1. Tess. 4:18.) Ja me ei tee seda mitte pelgalt kohusetundest, vaid sellepärast, et armastame neid. Selles artiklis arutame, 1) mida lohutamine piibli järgi hõlmab, 2) kuidas teisi lohutada ja 3) mida meil tuleks teha, kui me ise lohutust vajame.

MIDA LOHUTAMINE PIIBLI JÄRGI TÄHENDAB

2. Mida võib lohutamine piibli järgi tähendada?

² Kreeka sõnal, mis on piiblis tõlgitud vastetega „julgustama” või „lohutama”, on sõltuvalt kontekstist erinevaid tähendusi. Näiteks võib see tähendada ka manitsemist, nõuandmist või ergutamist. (Rooml. 12:8, allmärkus.) Sõna-sõnalt tähendab see „enda kõrvale kutsuma”. Seega tuleks meil olla lohutust vajava sõbra jaoks olemas, et anda talle abi, mida ta vajab. Ja kuigi me võime teda aidata eri viisidel, on meie eesmärk üks: et ta tunneks end paremini ja saaks jõudu juurde.

3. Mida võib Barnabaselt õppida? (Vaata ka pilti.)

³ Piiblis räägitakse kristlasest nimega Joosep, kes oskas teisi julgustada ja lohutada lausa nii hästi, et apostlid andsid talle lisanime Barnabas, mis tähendab „julgustuse poeg”. (Ap. t. 4:36.) Ja edaspidi nimetataksegi teda piiblis vaid Barnabaseks. See lisanimi sobis talle nagu valatult, sest ta tegutses selle vääriliselt. Näiteks kui äsja kristlaseks saanud Saulus Jeruusalemma tuli, „tahtis ta jüngrite juurde minna, kuid kõik kartsid teda”. Oli ta ju olnud teada-tuntud tagakiusaja. Ent Barnabas läks talle julgelt appi ja tutvustas teda apostlitele. (Ap. t. 9:26–28.)

KUIDAS TEISI LOHUTADA

4. Mis on parim viis teisi lohutada? (Rooml. 1:11, 12.)

⁴ Püüa võimalusel kohtuda silmast silma. Jehoova lohutab oma teenijaid sageli usukaaslaste kaudu. Näiteks kui Eelija oli masendunud, saatis Jehoova ingli teda lohutama. (1. Kun. 19:4–7.) Ka Paulus mõistis, kui suurt julgustust võib kaaskristlastega kokku saamine tuua. (Loe Roomlastele 1:11, 12.) On aga hea meeles hoida, et kui kellegagi kohtume, et teda lohutada, tuleks meil tema jaoks piisavalt aega võtta. (1. Kor. 16:7.) Juhul kui silmast silma vestelda pole võimalik, võib ka telefonikõne, kiri, kaardike või sõnum palju head korda saata. Kui otsime võimalusi teisi aidata, saab Jehoova meie kaudu mõnd oma teenijat lohutada.

5. Milliseid raskusi me võime kogeda?

⁵ Elu viimseil päevil läheb üha raskemaks ja meil võib olla järjest keerulisem vendade-õdedega kokku saada, et neile toeks olla. Kui Paulus oli Roomas vangis, tuli Efesosest pärit Onesiforos teda otsima, riskides sellega, et ta vangistatakse või lausa surmatakse. (2. Tim. 1:16–18.) Venemaa vennad-õed on teinud midagi sarnast, kui on läinud toetama usukaaslasi, kes on usu pärast kohtu all. Kohtusse kohale minnes riskivad nad omaenda vabadusega. Mida me saaksime teha, et olla vajadusel valmis sama tegema? Näiteks võiksime mõtiskleda selle üle, kuidas jumalateenijad nii vanal ajal kui tänapäeval on üksteist lohutanud ja mis on aidanud neil ka tagakiusamise ajal rõõmsaks jääda.

6. Mida meil tuleks Jehoova eeskujul teha? (Vaata ka pilti.)

⁶ Kuula teine ära. Kui Eelija oma elu pärast kartis, rääkis ta oma tunnetest Jehoovale. Jehoova kuulas teda, kuigi juba teadis, mis prohvetit vaevab, ja ta tegi seda ka siis, kui Eelija samu mõtteid kordas. (1. Kun. 19:9, 10, 14.) Kui Habakuk väljendas Jehoovale oma muresid ja kahtlusi, tegi ta seda viisil, mis võis tunduda lugupidamatu. Jehoova aga ei saanud tema peale pahaseks, vaid kuulas ta kannatlikult ära. (Hab. 1:2, 3.) Ka tänapäeval kuulab Jehoova hoolega meie palveid, kuigi ta juba teab, mida me vajame. Meil tuleks Jehoova eeskujul olla alati valmis oma vendi-õdesid tähelepanelikult kuulama. Me ei tohiks vahele segada ega nende peale ärrituda, kui nad räägivad mõtlematult või kordavad ühte ja sama. (Jaak. 1:19; Kog. 7:9.)

7. Mis aitab meil mõista, mida teine vajab?

⁷ Püüa mõista, mida teine vajab. Erinevalt Jehoovast ei näe meie teiste südamesse. Seepärast tuleb meil neid hoolega kuulata, et mõista, mida saaksime nende heaks teha. Pea meeles, et me kõik oleme erinevad ja see, mida teine vajab, võib suuresti erineda sellest, mida sina sarnases olukorras vajaksid. Niisiis võta aega, et oma sõpra kuulata, ja küsi temalt taktitundelisi küsimusi, et teda paremini mõista. (Õpet. 20:5.)

8. Kuidas lohutas Jeesus Martat ja Maarjat ning mida meie võime sellest õppida? (Vaata ka pilte.)

⁸ Vaatame, mida võib Jeesuselt õppida selle kohta, kuidas teisi lohutada. Kui Laatsarus suri, trööstis ta nii Martat kui Maarjat. Ent ta ei teinud seda samal moel, kuigi mõlemad olid kaotanud venna. Martaga rääkis ta ülesäratamisest ja tugevdas tema usku sellesse. Kui aga Maarja tema juurde tuli, ta isegi ei maininud ülesäratamist. Ta hoopis nuttis koos temaga ja küsis, kus Laatsaruse haud on. (Joh. 11:20–35.) Sellest võime õppida, et kui meil tuleb kedagi lohutada, oleks hea eelnevalt mõelda, mida ta võiks vajada, mitte arvata, et kõigile sobib üks ja sama lähenemine.

9. Kuidas teisi piibli abil lohutada? (Rooml. 15:4, 5.)

⁹ Lohuta piibli abil. Kui loeme inimesele mõne lohutava piibliteksti, võib see tugevdada tema usku Jehoova tõotustesse. (Loe Roomlastele 15:4, 5.) See omakorda lohutab teda veelgi ja annab talle jõudu edasi minna. (Jes. 40:31.) Kust selliseid tekste leida? Mõned panevad niisugused salmid enda jaoks kuhugi kirja, et need oleksid vajadusel käepärast. Häid tekste on ka raamatus „Piiblitekste igapäevaeluks” teema „Lohutus” all. Palu, et Jehoova aitaks sul kasutada piiblit nii, et sellest oleks inimesele võimalikult suur abi. Tema vaim aitab sul sobivaid salme õigel hetkel meelde tuletada. (Joh. 14:26.)

10. Miks on teisi lohutades oluline rääkida lahkelt?

¹⁰ Räägi lahkelt. Mõnikord tuleb meil sõpra lohutades aidata tal oma mõtteviisi korrigeerida. Sel juhul tuleb meil oma sõnad hoolega läbi mõelda, et tema olemist paremaks teha, mitte teda haavata. (Õpet. 12:18.) Selles on meile heaks eeskujuks Jehoova. Kui Eelija tundis, et on prohvetina läbikukkunud ja viimane, kes Iisraelis veel Jehoovat teenib, parandas Jehoova tema mõtteviisi. Ent ta tegi seda, ilma et oleks otse välja öelnud, et Eelija eksib. (1. Kun. 19:15–18.) Sinagi võid aidata oma vendadel-õdedel asju õiges valguses näha, kui mõtled oma sõnad läbi ja püüad rääkida lahkelt. Ka kõnesid pidades, õpilasülesandeid täites või koosolekutel vastates püüa olla positiivne, et sinu sõnad mõjuksid kuulajatele julgustavalt.

11. Mida meie sõbrad raskel ajal sageli vajavad? (1. Joh. 3:18.)

¹¹ Lisaks sõnadele, aita ka tegudega. Sageli vajavad meie sõbrad raskes olukorras rohkemat kui vaid lohutussõnu. (Loe 1. Johannese 3:18.) Näiteks aitas Barnabas oma vastristitud usukaaslasi, kel oli kitsas käes. Ta müüs oma maatüki ja annetas saadud raha nende hüvanguks. (Ap. t. 4:36, 37.) Ka tänapäeval on paljud Jehoova teenijad valmis aitama oma vendi-õdesid, kes vajavad abi. Poolas elav Gabriela oli murest murtud, kui tulvavesi tema kodu raskelt kahjustas. Ta räägib: „Nii mina kui mu vanemad, kellega koos elasin, kartsime väga ja mõtlesime, mis küll edasi saab. Ma ei teadnud, kuidas me kodu jälle korda saame. Kuid siis tulid naaberkogudustest vennad ja tegid vaid ühe päevaga suure töö ära. See tugevdas mu usku sellesse, et Jehoova suunab oma teenijaid aitama neid, kes vajavad lohutust.”

12. Kuidas võib teistele mõjuda see, kui me peame raskustes vastu?

¹² Pea ka ise raskustes vastu. Paulus ütles Tessaloonika kristlastele, et kui ta kuulis nende vastupidavusest, sai ta lohutust ja uut jõudu. Ta oli nende heaks palju vaeva näinud ja tal oli hea meel, et tema töö polnud tühja läinud ja nad olid Jehoovale ustavaks jäänud. (1. Tess. 3:5–8.) Ja ta teadis, et kui tema peab raskustes vastu, on see julgustuseks teistele, isegi neile usukaaslastele, kellega ta polnud isiklikult kohtunud. (Kol. 2:1, 2.) Kui meie jääme katsumustes Jehoovale ustavaks, kinnitab see meie vendadele-õdedele, et Jehoova aitab neilgi vastu pidada.

13. Mida on teisi lohutades vaja?

¹³ Ole kannatlik. See, keda me lohutada püüame, ei pruugi end kohe paremini tunda. Piiblist tuleb aga välja, et me peaksime olema kannatlikud ja teda ikka edasi toetama. (1. Tess. 5:11, 14.) Ent vahel vajame ka ise lohutust. Kuidas seda saada?

KUI SINA VAJAD LOHUTUST

14., 15. Mida meil tuleks teha, kui elus on raske aeg?

¹⁴ Palveta. Kui oled ärevil või kurb, palu, et Jehoova sind lohutaks ja rahustaks. (Laul 94:19.) Räägi talle kõigest ja ole konkreetne, ära hoia end tagasi. (Laul 62:8.) Muidugi teab Jehoova, kuidas sa end tunned, juba enne, kui sellest räägid. Ent kui seda siiski teed, näitab see sinu usku sellesse, et ta hoolib sinust ja kuulab sind. Ja Jehoova ei jäta kunagi sellistele palvetele vastamata, kuigi ta ei tee seda alati nii, nagu sa ehk ootad. (Mark. 11:24.) Tekstis Filiplastele 4:6, 7 õhutatakse meid: „Andke Jumalale ... teada kõik, mida te vajate ... Ja Jumala rahu, mida inimmõistus ei suuda haarata, kaitseb teie südant ja mõtteid.”

¹⁵ Palu teistelt abi. Räägi mõne sõbra või kogudusevanemaga, keda sa usaldad. Sinu vennad-õed saavad sind lohutada, kuid nad ei pruugi teada, mida sa täpselt tunned või vajad, kui sa seda neile ei ütle. (Õpet. 14:10.) Näiteks võid neilt paluda, et nad su ära kuulaksid või jagaksid sinuga mõnd piibliteksti või artiklit, mis on neid endid aidanud.

16. Mis võib juhtuda, kui keegi sind lohutada püüab, ja millele tasub siis mõelda?

¹⁶ Ole kannatlik ja andesta. Vahel võib juhtuda, et vend või õde, kes püüab sind lohutada, teeb sulle hoopis haiget. Näiteks võib ta öelda või teha midagi, mis su olemise hullemaks teeb. Sel juhul ole temaga kannatlik. (1. Kor. 13:4, 7.) Mõtle sellele, et ta ju hoolib sinust ja soovis sind aidata. Kuid nagu piibel ütleb: „Kui keegi sõnas ei eksi, siis on ta täiuslik.” (Jaak. 3:2.) Samuti öeldakse seal: „Vaim on küll valmis, aga liha on nõrk.” (Matt. 26:41.)

17. Mida meil tuleks teha?

¹⁷ Kuna elame viimseil päevil, vajame kõik aeg-ajalt lohutust ja julgustust. Ja me vajame seda üha enam, sest lõpu lähenedes ründavad vastased meid aina ägedamalt. Tehkem siis kõik, mis meie võimuses, et üksteist lohutada.