Suhtu raskustesse õigesti

1., 2. Mida meil tuleb teha, et raskustes vastu pidada? (Vaata ka pilti.)

KAS sul on praegu elus raske aeg? Ehk oled kogenud ebaõiglust või kiusavad pereliikmed või teised sind usu pärast taga. Või kimbutavad sind terviseprobleemid, vanadusvaevused või on sind tabanud mõni tragöödia, näiteks lähedase kaotus. Võib-olla on su elu „täis muret ja valu”, nagu paljudel teistel Jehoova teenijatel. (Laul 90:10.)

² Et saaksime raskustega hakkama, tuleb meil neisse õigesti suhtuda. Miks on see nii oluline? Eluraskusi võib võrrelda ohtudega, mis autoga sõites ette tulevad. Sõltuvalt ohust tuleb autojuhil ehk rooli paremale või vasakule keerata, kiirust maha võtta või sootuks seisma jääda. Ent selleks, et õigesti reageerida, peab ta ohtu selgelt nägema. Kui aga aknad on lumised või porised, pole see võimalik. Et meie võiksime eluraskustele õigesti reageerida, tuleb meil neid näha nii, nagu Jehoova neid näeb. Selles artiklis arutame 1) kuidas oleks õige katsumustesse suhtuda, 2) mis võib juhtuda, kui suhtume neisse valesti ja 3) mida meil tuleks katsumuse korral teha.

ÕIGE SUHTUMINE RASKUSTESSE

3. Miks meil pole praegu võimalik raskusi vältida?

³ Praeguses maailmas pole kellelgi võimalik raskusi vältida. Seda sellepärast, et me oleme ebatäiuslikud ja see maailm on Saatana mõju all. Mida lähemale lõpp jõuab, seda rohkem raskusi kogeme, olgu nendeks siis inimeste põhjustatud hädad, looduskatastroofid või midagi muud. (Matt. 24:8; 2. Tim. 3:13.) Kui Jehoova säärased probleemid kohe kõrvaldaks, siis ta otsekui aitaks Saatanal valitseda. Seega on selge, et praeguses maailmas pole meil raskustest pääsu. (Kog. 9:12.)

4. Mis on veel üks põhjus, miks meil on raskusi?

⁴ Kristlastena on meil raskusi, mida teistel pole. Jeesus ütles oma järelkäijatele sageli, et neid hakatakse tema nime pärast taga kiusama. (Matt. 24:9; Joh. 16:2.) Kuna me seda teame, ei löö meie usk kõikuma, kui see juhtub. (1. Tess. 3:3, 4.) Ja see, et vastu peame, annab meile hoopis kindlust juurde, et oleme õigel teel ja et Jehoova annab meile tasu. Lisaks näitab see, et oleme vaidlusküsimuses Jehoova, mitte Saatana poolel. Saatan väitis, et inimesed ei armasta Jehoovat ja teenivad teda vaid selleks, et temalt midagi saada. Selle tõestamiseks on ta Jehoova teenijaid ägedalt rünnanud. (Iiob 1:9–11.) Kui jääme Jehoovale ustavaks, kinnitab see, et teenime teda armastusest, ja see rõõmustab teda. (Õpet. 27:11.)

5. Mida me võime tekstist Koguja 7:13, 14 õppida? (Vaata ka pilte.)

⁵ Jehoova ei kaitse meid kõige halva eest. Jehoova ei tee kunagi kurja ega põhjusta meile kannatusi. (Jaak. 1:13.) Miks aga siis Saalomon kirjutas, et Jumal on teinud nii hea päeva kui õnnetuspäeva? (Loe Koguja 7:13, 14.) Siin ja ka paljudes teistes piiblitekstides, kus öeldakse, et Jehoova teeb midagi, mõeldakse tegelikult seda, et ta laseb millelgi juhtuda. Seega annab Saalomon siin lihtsalt hüva nõu, kuidas tuleks raskustesse suhtuda. Tema sõnadest võib õppida, et meil tuleks leppida sellega, et praeguses Saatana võimu all olevas maailmas on meie elus nii häid kui halbu päevi. Kui meil läheb hästi, tuleks meil võtta seda kui kingitust Jehoovalt ja teda selle eest tänada. Samas tuletab Saalomon meile meelde, et me ei tea, mida homne päev toob, kas head või halba. Ootamatud probleemid võivad tabada kõiki, sealhulgas Jehoova teenijaid.

6. Mis on mõned põhjused, miks Jehoova lubab meil kannatada? (Heebr. 12:7, 11.)

⁶ Kui meil on katsumusi, võib Jehoova meid nende kaudu õpetada lootma talle, mitte iseendale. Jehoova näeb, kui me kannatame, ja hoolitseb meie eest. Isegi kui meiega juhtub midagi väga halba, juhatab ta meid, kinnitab, et armastab meid, ja annab jõudu vastu pidada. (Laul 23:4.) Raskused võivad ka aidata meil märgata oma nõrku külgi ja nendega tegeleda. (Loe Heebrealastele 12:7, 11.) Näiteks pidi Iiob õppima olema alandlikum. Jehoova ei põhjustanud tema katsumusi, kuid lubas neil juhtuda ja õpetas teda nende kaudu. (Iiob 42:1–6.) Me teame, et Jehoova ei lase millelgi meile püsivat kahju tekitada. Kui jääme talle ustavaks, „saavutame täieliku võidu”. (Rooml. 8:35–39.)

7. Miks me võime olla rõõmsad, kui meid usu pärast taga kiusatakse?

⁷ Me võime hoolimata tagakiusamisest rõõmsad olla. Kui meid usu pärast taga kiusatakse, ei tähenda see, et me pole Jehoovale meelepärased. Seda tehakse ju sellepärast, et püüame talle kuuletuda. Niisiis pole kahtlustki, et tal on meist hea meel. (Matt. 5:10–12.) Kui neid mõtteid meeles hoiame, võime olla rõõmsad ja säilitada eneseväärikuse justnagu apostlid. (Ap. t. 5:40–42.) Lisaks võib meie kindlameelsus sütitada kellegi huvi piibli tõe vastu ja panna teda Jehoovat ülistama. (1. Peetr. 2:12.) Hea oleks ka mõelda Joosepile. Jehoova hoolitses tema eest ja „lasi kõigil ta tegemistel korda minna” juba siis, kui ta oli vangis, mitte alles pärast tema vabastamist. Ka meie võime katsumuse ajal sama kogeda. (1. Moos. 39:3, 23.)

8. Mis veel annab meile jõudu katsumustes vastu pidada?

⁸ Katsumused on ajutised. Iiobi lugu tuletab meile meelde, et raskustele tuleb ükskord lõpp. Piiblis öeldakse lausa: „Jehoova õnnistas Iiobi järgnevaid eluaastaid rohkem, kui oli õnnistanud eelmisi.” (Iiob 42:12.) Kuigi meie praegune elu võib olla täis valu ja vaeva, võime olla kindlad, et tulevikus õnnistab Jehoova meid rohkem kui oskame ettegi kujutada. Ja võrreldes igavese eluga on praegune viletsus otsekui silmapilk. Kas pole see võimas ajend raskustes vastu pidada? (Matt. 24:13.)

VALE MÕTTEVIIS TEEB ASJA HULLEMAKS

9. Kuidas võib vale suhtumine probleemidesse olukorra hullemaks teha?

⁹ Kui me ei suhtu oma probleemidesse õigesti, näiteks mõtleme, et Jehoova on nende taga, võib see meie olukorra hullemaks teha. Iiob mõtles mõnda aega niimoodi ja see viis selleni, et ta „püüdis tõestada pigem omaenda kui Jumala õigust”. (Iiob 32:2.) Ka Noomi ütles, et Jehoova on teinud ta elu väga kibedaks. (Rutt 1:13, 20, 21.) Kui Iiob ja Noomi poleks oma suhtumist muutnud, oleks see võinud nende suhteid Jehoovaga kahjustada. (Õpet. 19:3.) Jehoova aga aitas neil näha oma raskusi õiges valguses ja õnnistas neid nende ustavuse eest.

10. Millised kahtlused meil võivad raskel ajal tekkida?

¹⁰ Isegi kui oleme kindlad, et Jehoova ei põhjusta meile raskusi, võime hakata kahtlema selles, kas ta ikka hoolib meist. See võib meilt jõu röövida. (Õpet. 24:10.) Näiteks mõtlesid Taavet ja Habakuk raskustes olles, kas Jehoova kuulab nende abipalveid. (Laul 10:1; Hab. 1:2.) Sellegipoolest ei lakanud nad palvetamast. Jehoova kinnitas neile, et ta toetab neid, ja me võime kindlad olla, et ta toetab ka meid. (Laul 10:17.)

11. Mis võib juhtuda, kui me ei suhtu katsumustesse õigesti?

¹¹ Kui me ei suhtu katsumustesse õigesti, võime olla päris šokeeritud, kui mõni neist meid tabab. Võib-olla mõtleme, et Jehoova ei tohiks lasta meiega midagi sellist juhtuda. (1. Peetr. 4:12.) Kui Jeesus rääkis oma jüngritele, et teda hakatakse taga kiusama ja ta surmatakse, ei suutnud nad seda uskuda. (Luuka 18:33, 34.) Näiteks Peetrus arvas, et Jehoova ei lase oma pojal niimoodi kannatada, kuigi Jeesus oli selgelt öelnud, mis teda ees ootab. Jeesus teadis, et kui ta laseks sellisel suhtumisel end mõjutada, takistaks see tal Jehoova tahet täita. Niisiis noomis ta Peetrust. (Mark. 8:31–33.) Ka pärast Jeesuse surma oli ta jüngritel raske mõista, miks ta tapeti. Ent Jeesus ei andnud nende suhtes alla ja kui ta oli üles äratatud, aitas ta neil pühakirja abil mõista, miks ta pidi niimoodi kannatama. (Luuka 24:25–27, 32, 44–48.) Mõtisklemine selle üle, mida Jeesus neile õpetas, aitas neil tulevasteks katsumusteks valmistuda. Kui meiegi mõtiskleme selle üle, mida piibel tagakiusamisest ja raskustest räägib, oleme nendeks paremini valmis.

12. Milliseid tundeid võib väär suhtumine raskustesse meis tekitada?

¹² Väär suhtumine oma raskustesse võib panna meid mõtlema, et meie olukord on hullem, kui see tegelikult on. Jeesuse mõistujutust viinamäe töölistest on näha, kuidas see võib juhtuda. Mõned töölised nurisesid, et nad polnud saanud õiglast palka, kuid majaisand ütles ühele neist: „Kulla mees, ma ei tee sulle ülekohut.” (Matt. 20:10–13.) Asi polnud niisiis ebaõiglases tasus, vaid valedes ootustes. Tänapäeval võib Jehoova teenijatel olla sarnaseid tundeid, näiteks siis, kui nad pole saanud tema teenistuses soovitud ülesannet või on pidanud mõnest ülesandest loobuma. Mida me siis saaksime teha, et katsumuste korral õiget suhtumist hoida?

MIS AITAB KATSUMUSTESSE ÕIGESTI SUHTUDA

13. Kuidas võivad katsumused meile mõjuda?

¹³ Me teame hästi, mida piibel kannatuste kohta räägib, ja sageli lohutame teisi piiblitekstide abil. Kui aga meid endid tabab mõni katsumus, ei pruugi olla kerge asju õiges valguses näha. Me võime koguni tunda, et Jehoova karistab meid või et ta ei kuula meie palveid. Mis võiks meid sel juhul aidata?

14. Mida sa võiksid Jehoovalt paluda, kui sul on raske? (Filipl. 4:13.)

¹⁴ Palu Jehoovalt abi. Räägi talle, millised raskused sul on ja kuidas need sulle mõjuvad. Võid talle öelda, millist abi sa temalt sooviksid. Samuti võid paluda temalt püha vaimu, et saada tarkust ja jõudu vastu pidada. Tasub aga meeles hoida, et Jehoova võib sulle vastata viisil, mida sa ei oska oodatagi. (Efesl. 3:20.) Näiteks võib ta sind aidata inglite või usukaaslaste kaudu. (Laul 34:7.) Kuidas ta seda ka ei teeks, võta tema abi vastu. Sa võid kindel olla, et Jehoova annab sulle heldelt oma püha vaimu, et võiksid mistahes katsumuses vastu pidada. (Loe Filiplastele 4:13.)

15. Mis aitab raskel ajal toime tulla? (Vaata ka pilti.)

¹⁵ Hoia oma suhteid Jehoovaga tugevana. Raskel ajal ei suuda sa ehk teha kõike seda, mida tegid varem. Kuid just siis on eriti oluline täita oma mõistust Jehoova mõtetega. (Laul 119:143.) Seepärast loe piiblit, mõtiskle loetu üle ja uuri lisamaterjali. Tee jõudumööda kuulutustööd, käi koosolekutel ja püüa neil vastata. Veeda aega usukaaslastega, isegi kui tunned, et tahaksid vaid üksi olla. (Õpet. 18:1.)

16. Millised kahtlused meil võivad tekkida ja kuidas need kummutada? (2. Kor. 10:4, 5.)

¹⁶ Tegutse, et kahtlused kummutada. Kui su elus juhtub midagi traagilist, võid hakata enda või Jehoova kohta uskuma midagi, mis ei vasta tõele. Sel juhul tuleb sul vaeva näha, et oma mõtteviisi muuta. (Loe 2. Korintlastele 10:4, 5.) Selleks on sul vaja piibli ja meie väljaannete abil kindlaks teha, milline on Jehoova mõtteviis. Näiteks kas tunned, et sa pole enam Jehoovale meelepärane? Siis tasub uurida Pauluse elukäiku. Tal oli Jehoovat teenides igasugu ränki katsumusi. Ent see, et ta suutis neist hoolimata kuulutustööd jätkata, tugevdas tema veendumust selles, et Jehooval ja Jeesusel on temast hea meel. (2. Kor. 11:23–27.) Või kas kahtled, kas Jehoova ikka on sulle varasemad eksimused andestanud? Siis võid teha nimekirja piiblitekstidest, mis kinnitavad, et Jehoova on väga andestav. (Jes. 43:25.) Seejärel loe neid ja mõtiskle nende üle. (Laul 119:97.) Kas sinu või mõne su lähedasega on juhtunud õnnetus, mis on pannud sind mõtlema, kas Jehoova ikka kaitseb oma ustavaid teenijaid? Sel juhul uuri, miks ta lubab kannatusi ja kuidas ta kaitseb meid kõige eest, mis võiks meie suhteid temaga kahjustada. (Laul 91:9–12.) Samuti võid lugeda artikleid õdedest-vendadest, kes on palju kannatanud, kuid teenivad Jehoovat ustavalt edasi.a

17. Mida meil tuleks teha, kui meie elus juhtub midagi halba?

¹⁷ Võib-olla on su elus praegu kõik enam-vähem hästi ja sul pole mingeid erilisi raskusi. Kui nii, siis täna Jehoovat ja ülista teda tema headuse eest. (Kog. 7:14.) Kui sind aga tabab mõni ränk hoop, püüa sellesse õigesti suhtuda ja usalda Jehoovat. Võid olla kindel, et ta valmistab väljapääsu, et sa suudaksid vastu pidada. (1. Kor. 10:13.) Kuidas me aga saame aidata oma vendi-õdesid, kui neid tabavad katsumused? Seda arutame järgmises artiklis.