Ristimise tähendus ja tähtsus

1. Kust me teame, et ristimine on üks piibli põhiõpetusi?

MEIL on väga hea meel, kui keegi laseb end ristida. Ka esimese sajandi kristlased olid rõõmsad, kui nad nägid, kui palju inimesi 33. aasta nädalatepühal ristiti. Seal pidas Peetrus kõne, milles ta selgitas, kui tähtis ristimine on. (Ap. t. 2:38, 40, 41.) Ja Paulus kirjutas hiljem, et algõpetus Kristusest hõlmab ka õpetust ristimisest. (Heebr. 6:1, 2.) Niisiis on see üks piibli põhiõpetusi ja meil on tarvis sellest hästi aru saada.

2. Miks on oluline mõista õpetust ristimisest?

² Justnagu majal peab olema kindel vundament, et see kaua vastu peaks, peab meie usul olema kindel alus, et see kõikuma ei lööks. Selleks on meil vaja hästi mõista piibli põhiõpetusi, sealhulgas õpetust ristimisest. See on oluline nii neile, kes pole veel ristitud, kui neile, kes on ristitud juba aastaid. Selles artiklis arutame, mida ristimine sümboliseerib, kuidas see toimub ja mida tähendab lasta end ristida Isa, Poja ja püha vaimu nimesse.

MIDA RISTIMINE SÜMBOLISEERIB

3. Mida näitab see, kui lased end ristida?

³ Kui lased end ristida, näitad avalikult, et usud kõike, mida piibel Jehoova ja Jeesuse kohta õpetab, ning et oled kahetsenud oma patte ja teinud elus muudatusi, et Jehoovat õigel viisil teenida. Samuti näitad nii oma usku sellesse, et Jehoova päästab meid patust ja surmast Jeesuse kaudu. Lisaks näitab ristimine, et oled Jehoovale tõotanud täita tema tahet koos tema organisatsiooniga. Ja kui sa selle tõotuse annad ehk talle pühendud ning lased end ristida, hakkad käima teel, mis viib igavesse ellu.

4. Mida vee alla kastmine sümboliseerib? (Vaata ka pilti.)

⁴ Ristimise ajal kastetakse sind korraks täielikult vee alla.a Sind otsekui maetakse ja seejärel äratatakse taas üles. (Vrd Kol. 2:12.) See sümboliseerib seda, kui palju sa oled oma elu muutnud. Sa oled teinud lõpu endisele eluviisile ja alustanud uut elu, mille keskmeks on Jehoova tahte täitmine.

5. Millega võib võrrelda pingutusi, mida on vaja teha, et jõuda ristimiseni, ja miks? (1. Peetr. 3:18–21.)

⁵ Loe 1. Peetruse 3:18–21. Pingutusi, mida sa teed selleks, et jõuda ristimiseni, võib võrrelda suure tööga, mida tegi Noa, et laeva ehitada. Kui oled alles hiljuti hakanud piiblit uurima, võib ristimine tunduda kättesaamatu eesmärgina. Sul võib koguni tekkida küsimus, kas tõesti on vaja nii palju vaeva näha. Midagi sarnast võis tunda Noa, kui sai ülesande ehitada hiiglaslik laev. Kas ta aga oleks pääsenud, kui poleks ehitanud sellist laeva, nagu Jehoova oli talle öelnud? Ei, ta pidi tema juhiseid täpselt järgima. Ja kuna tal oli tugev usk ja Jehoova toetas teda, suutis ta selle laeva valmis ehitada. Sinagi võid olla kindel, et suudad teha kõik, mida Jehoova sinult ootab. (1. Moos. 6:22.)

6. Miks võib öelda, et ristimine päästab meid?

⁶ Peetrus kirjutas, et ristimine päästab meid. (1. Peetr. 3:21.) Muidugi ei päästa kedagi pelgalt vee alla kastmine, samuti ei pese see meie patte maha. Ainult Jeesuse veri saab meid pattudest puhastada. (1. Joh. 1:7.) Siiski on oluline end ristida lasta, sest Jehoova on meil käskinud seda teha. Sellega me taotleme tema ees puhast südametunnistust ja Jehoova annab hea meelega meie patud andeks. Seepärast võibki öelda, et ristimine päästab meid, avades meile võimaluse elada igavesti.

KUIDAS RISTIMINE TOIMUB

7. Kuidas peaks ristimine toimuma ja mida aitavad piibli põhimõtted meil mõista?

⁷ Selle kohta, kuidas ristimine toimub, pole piiblis eriti rohkem üksikasju kui see, et inimene tuleb täielikult vee alla kasta. Samas aitavad piibli põhimõtted meil mõista, kuidas oleks ristitaval kohane riietuda ja kuidas tuleks pealtvaatajatel käituda. (1. Kor. 14:40; 1. Tim. 2:9.) Tavaliselt kastab ristitava vee alla mõni kogudusevanem, keda me aga ei tohiks seetõttu kuidagi teistest tähtsamaks pidada. (1. Kor. 1:14, 15.) Samuti pole oluline, et ristimise juures oleks teatud hulk tunnistajaid. (Ap. t. 8:36.)

8. Millisele kahele küsimusele tuleb ristimisele minejatel vastata ja mis eesmärgil nad seda teevad? (Ap. t. 2:38–42; vaata ka pilti.)

⁸ Piiblist ilmneb, et pääste saamiseks tuleb meil oma usust tunnistust anda. (Rooml. 10:9, 10.) Muidugi teeme seda kuulutustööl või koosolekutel, kuid seda teevad ka ristimisele minejad, kui vastavad valju häälega kahele küsimusele. Esimene neist on: „Kas sa oled kahetsenud oma patte, pühendunud Jehoovale ja oled veendunud, et pääste tuleb Jeesus Kristuse kaudu?” See küsimus toob välja, mis peaks ristimisele eelnema. Ka Peetrus ergutas 33. aasta nädalatepühal oma kuulajaid patte kahetsema ja end ristida laskma. Teine küsimus kõlab: „Kas sa mõistad, et ristimisega saad sa Jehoova tunnistajaks ja seod end Jehoova organisatsiooniga?” See küsimus tuletab ristitavatele meelde, et neil tuleb elada oma pühendumistõotuse kohaselt. Neil tuleb teenida Jehoovat koos oma usukaaslastega ja teha seda Jehoova organisatsioonilt tulevate juhendite järgi, justnagu seda tegid esimese sajandi kristlased. (Loe Apostlite teod 2:38–42.) Kui ristimisele minejad neile kahele küsimusele jaatavalt vastavad, võivad nad lasta end ristida.

9. Mida tuleb teha kõigil, kes soovivad Jehoovale meelepärased olla?

⁹ Võib-olla elasid juba enne, kui piibli tõest kuulsid, üsna kombekat elu ega teinud mingeid ränki patte. Või oled ehk üles kasvanud Jehoova tunnistajate peres ja sinu vanemad on aidanud sul Jehoovat armastama hakata. Kas sul on sellegipoolest vaja oma patte kahetseda ja lasta end ristida, et olla Jehoovale meelepärane? On küll, sest me kõik oleme pärinud patu, mis takistab meil olla temaga heades suhetes. (Laul 51:5.) Kui me Jehoovat tundma õpime, siis mõistame, et me pole teinud kõike nii, nagu on tema silmis õige. See ajendab meid kahetsema seda, mida oleme valesti teinud, tegema vajalikke muudatusi ja seadma tema tahte täitmise elus esikohale. Seejärel võime lasta end ristida. (Ap. t. 3:19.)

10. Mida sul tuleks teha, kui sind on varem ristitud mõnes teises religioonis?

¹⁰ Kui sa oled varem ristitud mõnes teises religioonis, tuleb sul lasta end uuesti ristida, kui soovid saada Jehoova teenijaks. Miks? Sellepärast, et tol ajal ei teadnud sa Jehoova ja Jeesuse kohta tõde. Ja isegi kui sa pühendusid Jumalale palves, polnud sul tegelikult selget arusaama, mida tema tahte täitmine tähendab. Kui Paulus kohtus Efesoses meestega, kes olid end varem ristida lasknud, kuid ei teadnud Jeesuse kohta täit tõde, mõistsid nad, et neil tuleb lasta end uuesti ristida.b Ja seda nad tegidki. (Ap. t. 19:1–5.) Ka tänapäeval on ristimine Jehoova silmis kehtiv vaid sel juhul, kui inimene mõistab piibli õpetusi ja seda, mida ta temalt ootab.

„RISTIGE NEID ISA, POJA JA PÜHA VAIMU NIMESSE”

11. Mida tähendab lasta end ristida „Isa, Poja ja püha vaimu nimesse”? (Matt. 28:18–20.)

¹¹ Jeesus ütles, et tema järelkäijad tuleks ristida „Isa, Poja ja püha vaimu nimesse”. (Loe Matteuse 28:18–20.) Mida ta sellega mõtles? Sõnaga „nimi” võidakse mõelda isiku mainet ja piiblis võib see tähistada ka tema rolli või autoriteeti. „Isa, Poja ja püha vaimu nimesse” ristimine tähendab nende rolli ja autoriteedi tunnustamist. (Vrd Matt. 10:41; vaata õppepiibli kommentaari „sellepärast, et see on prohvet”.) Vaatame nüüd, kuidas me saame seda teha.

12. Mida tähendab ristimine Isa nimesse? (Ilm. 4:11; vaata ka pilti.)

¹² Ristimine Isa nimesse. Meil tuleb uskuda, et Jehoova on meie taevane isa, kes on andnud meile elu, ja et ta on kõikvõimas Jumal, kõige looja. (Loe Ilmutus 4:11.) Samuti teame, et Jehoova kuulab meie palveid, ning me kasutame tema nime, kui tema poole pöördume ja temast teistele räägime. (Laul 65:2.) Kuid ristimine Isa nimesse hõlmab veel midagi. Näiteks need, kellele Peetrus nädalatepühal kõnet pidas, juba tundsid Jehoovat. Ent nad pidid mõistma ka seda, et ta annab neile igavese elu Jeesus Kristuse kaudu. (Rooml. 5:8.)

13. Mida tähendab ristimine Poja nimesse? (Vaata ka pilti.)

¹³ Ristimine Poja nimesse. Meil tuleb uskuda, et Jeesus on Jehoova ainusündinud poeg ja et vaid tema kaudu on meil võimalik rajada Jehoovaga lähedased suhted. (Joh. 14:6.) Jeesus on ka meie lunastaja, kes meie eest suri, ja tänu sellele on meil võimalus saada igavene elu. Seepärast soovime järgida tema eeskuju ja seda mitte ainult ristimispäeval, vaid kogu oma eluaja. (1. Joh. 2:6.) Näiteks me teeme innukalt kuulutustööd, nagu temagi tegi, ega lase millelgi end takistada. (Luuka 4:43.) Me oleme Jehoova teenimise nimel valmis taluma koguni tagakiusamist. (2. Tim. 3:12.) Me mõistame ka, et ta on koguduse pea ja seepärast soovime alluda neile, kelle ta on määranud meid juhtima. (Efesl. 4:8, 11, 12; 5:23.)

14. a) Mida tähendab ristimine püha vaimu nimesse? (Vaata ka pilti.) b) Kuidas võitud kristlasi lisaks veeristimisele veel ristitakse? (Vaata kasti „Võitud kristlaste ristimine”.)

¹⁴ Ristimine püha vaimu nimesse. Meil tuleb uskuda, et püha vaim pole isik ega osa kolmainsusest, vaid et see on jõud, mida Jehoova oma tahte elluviimiseks kasutab. Näiteks teame, et ta suunas selle kaudu prohveteid ja piiblikirjutajaid, et nad teaksid, mida kõnelda ja kirja panna. (2. Peetr. 1:20, 21.) See ajendab meid piiblit korrapäraselt lugema ja loetu järgi toimima. Samuti tuleb meil hoiduda tõsistest pattudest, kuna see võib takistada nii meil endil kui ka tervel kogudusel püha vaimu saamast. (Efesl. 4:30.)

15. Mida meil tuleks teha?

¹⁵ Kui oleme juba ristitud, peaksime tegema kindlaks, et mõistame selgelt õpetust ristimisestc, ning elama tõotuse järgi, mille Jehoovale pühendudes andsime. Kui sa aga pole veel ristitud, siis oleks hea mõelda sellele, mis sind takistab ja mida saaksid teha, et selleni jõuda. Seda teemat arutamegi järgmises artiklis.