Kuidas hoida häid suhteid sugulastega, kes Jehoovat ei teeni

1., 2. Miks võis meil lähedastega pingeid tekkida, kui hakkasime piiblit uurima?

JEESUS ütles mehele, kes tahtis tema järelkäijaks saada: „Mine koju oma sugulaste juurde ja räägi neile, mida kõike Jehoova on sinu heaks teinud.” (Mark. 5:19.) Ta teadis, et kui meie elus juhtub midagi head, tahame sellest oma lähedastele rääkida.

² Kas mäletad, kuidas sa end tundsid, kui kuulsid piibli tõest? Ilmselt tahtsid seda kohe õhinal oma lähedastega jagada. Võib-olla aga polnud nemad sellest sugugi vaimustuses. Või siis ei osanud sa olla piisavalt taktitundeline ja see tekitas teie vahel hõõrumisi. Sellest artiklist leiad soovitusi, kuidas suhteid sugulastega hoida või parandada, ilma et teeksid oma põhimõtetes järeleandmisi.

3. Mida me selles artiklis arutame?

³ Arutame nüüd nelja küsimust. 1) Kuidas aitab meil lähedastega kannatlik olla see, kui mõtleme sellele, milline on nende elu ilma Jehoovata? 2) Mida teha, kui lähedased sind oma sõnade või tegudega haavavad? 3) Mida head võib tuua see, kui oled lähedastega kannatlik ega kaota nende suhtes lootust? 4) Mida me saame teha, et lähedased tunneksid, et hoolime neist?

MÕTLE OMA LÄHEDASTE PEALE JA OLE NENDEGA KANNATLIK

4. Kuidas suhtus Jeesus neisse, kes ei soovinud teda kuulda võtta?

⁴ Kuigi paljud ei soovinud Jeesust kuulata, ei andnud ta nende suhtes kergesti alla. Ta võrdles end aednikuga, kes näeb kõvasti vaeva, et viljatu viigipuu hakkaks vilja kandma. (Luuka 13:6–9.) Kui Jeesus selle mõistujutu rääkis, oli ta juba rohkem kui kolm aastat püüdnud aidata juutidel temasse uskuma hakata. Ta oli nendega kannatlik, sest ta hoolis neist.

5. Miks oli Jeesusel inimestest kahju?

⁵ Jeesusel oli inimestest kahju, sest usujuhid polnud neile õpetanud Jehoova kohta tõde. Ta nägi, et nad on „nagu lambad, kel pole karjast”. (Mark. 6:34.) Veidi enne oma surma ta lausa nuttis Jeruusalemma pärast, sest ta teadis, et enamik selle elanikest hukkub oma usupuuduse tõttu. (Luuka 19:41–44.) Kui meiegi mõtleme sellele, kui hädasti meie sugulased head sõnumit vajavad, aitab see olla nende suhtes empaatiline ja ajendab meid nende heaks midagi tegema.

6. Miks tuleks meil sugulastega kannatlik olla? (Gal. 6:9.)

⁶ Loe Galaatlastele 6:9. Kui meie lähedased ei soovi praegu Jehoovat tundma õppida, ei peaks me nende suhtes alla andma. Meil tuleks nende vastu ikka lahked olla, kuna me teame, et sügavale juurdunud eelarvamustest lahti saamine võtab aega ning usk Jumalasse ei teki üleöö. Ehk olid sinagi varem „ilma lootuse ja Jumalata selles maailmas”. (Efesl. 2:12.) Kahtlemata oled tänulik neile, kes sinu suhtes käega ei löönud ja aitasid sul Jehoova teenijaks saada. Sellele mõtlemine võib ajendada sind sugulastega kannatlik olema.

PÜÜA OMA LÄHEDASI MÕISTA

7. Mis võis Jeesuse poolvendi takistada tema järelkäijaks saamast?

⁷ Jeesuse poolvennad kuulsid ilmselt imedest, mida ta Galileas tegi. (Luuka 4:14, 22–24.) Esialgu aga ei uskunud nad temasse. (Joh. 7:5.) Piibel küll ei ütle miks, ent sealt tuleb välja vähemalt kaks põhjust, miks osa juute ei tahtnud saada Jeesuse jüngriks. Mõned kartsid, et nad heidetakse kogukonnast välja. (Joh. 9:18–22.) Teistel võis olla raske uskuda, et Jeesus, keda nad olid lapsest saati tundnud, ongi tõotatud messias. (Mark. 6:1–4.) Sellised kartused ja kahtlused võisid olla ka Jeesuse poolvendadel. Kas sinu sugulastel võib olla sarnaseid mõtteid?

8. Mis võib olla sinu lähedaste haavavate sõnade ja tegude taga?

⁸ Mõtle, mis võib olla sinu lähedaste haavavate sõnade ja tegude taga. Jeesuse poolvennad võisid olla nende hulgas, kes ütlesid tema kohta, et ta on peast segi läinud. (Mark. 3:21.) Miks võisid nad seda arvata? Kontekst näitab, et tol korral oli Jeesusel nii palju tegemist inimeste õpetamise ja tervendamisega, et tal polnud mahti süüagi. (Mark. 3:20.) Kas tema sugulased võisid pidada teda usufanaatikuks? Meiegi lähedased võivad arvata, et võtame oma usku liiga tõsiselt. Kui aga meie sõnadest ja tegudest ilmneb, et oleme siiski mõistlikud inimesed, võivad nad oma arvamust muuta.

9. Mis võib aidata meie sugulastel suhtumist Jehoova tunnistajatesse muuta? (1. Peetr. 3:1, 2; vaata ka pilte.)

⁹ Ole lahke ja paindlik. Kui räägime sugulastega lahkelt ja teeme neile head, võib nende arvamus Jehoova tunnistajatest paraneda. (Loe 1. Peetruse 3:1, 2.) Näiteks võib mõne õe abikaasa tunda end kõrvalejäetuna või ärrituda, kui naine läheb koosolekule või kuulutustööle. Mida saaks naine ette võtta, et mees nii ei tunneks? Ehk saab ta oma ajakavas muudatusi teha, et abikaasaga rohkem koos olla. Näiteks võib ta minna kuulutama siis, kui mees on tööl või tal on muud tegemist. Kui õde on paindlik ja arvestab oma mehega, võib see tolle suhtumist Jehoova teenijatesse muuta.

10. Mida me võiksime Jeesuse eeskujul teha, kui meid kritiseeritakse?

¹⁰ Ära arva, et pead igale kriitilisele märkusele vastama. Kui Jeesuse kohta öeldi, et ta on õgard ja veinijoodik, ei ärritunud ta ega hakanud seda iga hinna eest ümber lükkama. Ta tahtis, et inimesed otsustaksid tema tegude põhjal, kas need süüdistused vastavad tõele või mitte. (Matt. 11:19.) Ja tema tegudest oli näha, et ta oli mõistlik ja tasakaalukas. Näiteks ei mõistnud ta alkoholitarvitamist hukka ja tegi kord ime läbi isegi veini juurde, kui see otsa sai. (Joh. 2:2, 6–10.) Ka meie pole kohustatud igat kriitikanoolt tõrjuma. Las sinu teod räägivad valjemini kui sõnad. Kui sugulased näevad, et oled mõistlik ja tunned elust rõõmu, võivad nad ise jõuda järeldusele, et paljud väited, mis meie kohta ringlevad, on valed.

ÄRA KAOTA LÄHEDASTE SUHTES LOOTUST

11. Kuidas Jeesus oma vendi kohtles?

¹¹ Evangeeliumitest tuleb välja, et Jeesus oli oma vendadega kannatlik. Kui ta tegi Kaanas oma esimese ime, olid ka tema vennad ilmselt seal. (Joh. 2:11, 12.) Sellegipoolest ei hakanud nad temasse uskuma. Jeesus aga hoolis neist ikka ega lõpetanud nendega suhtlemist. Näiteks räägib piibel ühest olukorrast umbes kolm aastat hiljem, kus ta vendadega lahkelt vestles. (Joh. 7:5–8.)

12. Mis aitab meil sugulaste suhtes mitte lootust kaotada?

¹² Me teame, et Jehoova on väga halastav, ja see aitab meil sugulaste suhtes mitte lootust kaotada. Ka veel pärast suure viletsuse algust võib neil olla võimalik Jehoova poolele asuda. Kui nad näevad, et väärusud hävitatakse, võib neile meenuda, et rääkisime sellest neile, ja nad võivad otsustada hakata koos meiega Jehoovat teenima.a (Ilm. 17:16.) Muidugi tahame sugulaste jaoks olemas olla juba praegu, eriti kui neil on elus raske aeg. Kui nad näevad, et me tõesti hoolime neist, võib neil tekkida soov meie uskumuste kohta rohkem teada saada.

NÄITA LÄHEDASTELE, ET HOOLID NEIST

13. Mida meil tuleks vältida?

¹³ Kuigi meil on Jehoova teenistuses palju teha, ei tohiks me jätta lähedastele muljet, et meil ei jätku nende jaoks aega või et nad ei lähe meile enam nii palju korda kui varem. (Matt. 7:12.) Vaatame mõnda viisi, kuidas me saame näidata, et nad on meile ikka kallid.

14., 15. Kuidas me saame lähedastele näidata, et nad on meile kallid? Too näide.

¹⁴ Hoia lähedastega ühendust ja väljenda hoolivust. Oleks hea hoida neid kursis sellega, mis meie elus toimub. Näiteks võiksime neile saata sõnumi ja mõne pildi, kui oleme reisil või teeme koos sõpradega midagi põnevat. Samuti võime neile aeg-ajalt väikse kingituse teha või kirja kirjutada. Kõik see kinnitab neile, et armastame neid, ja aitab meil hoida nendega häid suhteid.

¹⁵ Vaatame, kuidas püüdis seda teha Anna, kes elab Armeenias. Tema pere veedab koos palju aega, eriti sünnipäevade ja pühade ajal. Kui Annast sai Jehoova teenija, olid tema sugulased mures, kuidas see mõjutab nende suhteid temaga ja tema tulevikku. Mida Anna tegi, et nende muret leevendada? Ta räägib: „Kui neil külas käisin, rääkisin sellest, mis mu elus toimub ja millega ma tegelen. Samuti kutsusin neid endale külla ja tutvustasin neid oma sõpradele. Tänu sellele on enamik lähedasi mu sõpradega tuttavaks saanud ja nad tunnevad end nende seltsis vabalt. Paljud neist on öelnud, et nad ei muretse enam minu pärast, sest näevad, et olen õnnelik.”

16. Millest on näha, et Jeesus tõesti hoolis Jaakobusest? (Vaata ka allmärkust.)

¹⁶ Tunne huvi selle vastu, mis lähedaste elus toimub. Pärast ülesäratamist ilmutas Jeesus end oma poolvennale Jaakobusele. (1. Kor. 15:7.) Kujutle, kuidas võis Jaakobus end tunda, kui mõistis, et Jeesus pole tema suhtes käega löönud. Ilmselt veenis see kokkusaamine teda selles, et Jeesus on tõepoolest tõotatud messias. Ja hiljem võis ta aidata teistelgi pereliikmetel seda uskuma hakata.b (Ap. t. 1:14.)

17. Kuidas me saame rakendada põhimõtet tekstis Roomlastele 12:15? (Vaata ka pilti.)

¹⁷ Loe Roomlastele 12:15. Kui oleme lähedaste jaoks olemas nii headel kui halbadel aegadel, võivad nad hakata meisse paremini suhtuma.c Näiteks kui mõnel neist sünnib laps, võiksime värskeid lapsevanemaid õnnitleda ja teha neile kingituse, et nad näeksid, et meil on nende üle hea meel. Või kui keegi on leinas, võiksime teda lohutada, saata talle kaastundekaardi või teda milleski aidata. Ja muidugi tahame hoida lähedastega ühendust, et teada, kuidas neil läheb, ja seda eelkõige siis, kui nende elus on raske aeg.

18. Kuidas me saame Andrease eeskuju järgida?

¹⁸ Tutvusta neile oma usukaaslasi. Kui Andreas mõistis, et Jeesus on messias, tutvustas ta teda kohe ka oma vennale Peetrusele. (Joh. 1:40–42.) Kas võiksime teha midagi sarnast, näiteks kutsuda lähedast koosolekule või koos meie sõpradega einestama? Kui ta saab nendega tuttavaks, on tal võimalus näha, et Jehoova tunnistajad on täitsa normaalsed ja toredad inimesed.

19. Kuidas meil tuleks lähedasi kohelda? (1. Peetr. 3:15.)

¹⁹ Loe 1. Peetruse 3:15. Meie pereliikmed ei pruugi alati mõista, miks me midagi teeme või ei tee. Ent kui kohtleme neid alati lahkelt ja lugupidavalt, ei jää see neile märkamata. Ja kuigi me ei tähista nendega koos pühi ega järgi teatud kombeid, võime püüda nendega aega veeta muul ajal. Näiteks võime neile külla minna, koos einestada või neile kingitusi teha.

ÄRA ANNA LÄHEDASTE SUHTES ALLA

20. Miks võib Jaakobuse elukäik meid julgustada?

²⁰ Kuigi Jaakobus ei järginud Jeesust, kui too maa peal oli, hakkas ta seda tegema hiljem. (Gal. 1:18, 19; 2:9.) Ja kahtlemata võttis ta siis kuulda ka Jeesuse õpetusi. Näiteks kirjutas ta püha vaimu mõjutusel kirja, kus tõi välja mõtteid, mida Jeesus oli rääkinud mäejutluses.d

21. Miks tuleks meil lähedaste vastu ikka lahke olla?

²¹ Isegi kui meie püüame lähedasi lahkelt kohelda, ei pruugi nemad samaga vastata või meie uskumuste vastu huvi tundma hakata. Miks aga tasub meil seda ikka edasi teha? Sest iga kord, kui teeme neile head, järgime Jehoova ja Jeesuse eeskuju. (Luuka 6:33, 36.) Ajapikku võib nende suhtumine meisse muutuda. Ja me ei pruugi teadagi, kui palju nad mäletavad sellest, mida oleme neile Jehoova ja tema tõotuste kohta rääkinud. Kui me ei anna nende suhtes alla, võib meil tulevikus olla rõõm koos nendega Jehoovat teenida.