Miks me vajame lunastust

1., 2. Miks me vajame päästet? (Rooml. 7:22–24; vaata ka pilti.)

KUJUTLE järgmist olukorda. Üks hoone on kokku kukkunud ja sa oled rusude alla lõksu jäänud. Kuidas sa ka ei püüaks, ei pääse sa sealt välja. Sul ei jää muud üle, kui appi hüüda ja loota, et keegi tuleb sind päästma.

² Tegelikult oleme kõik sarnases olukorras. Kui Aadam oma looja vastu mässas, sai temast patune mees ja hiljem pärandas ta patu oma järeltulijatele. Kuna inimesed ei saa ise patust vabaks, oleme kõik otsekui lõksus. Seda olukorda kirjeldas hästi Paulus oma kirjas roomlastele. (Loe Roomlastele 7:22–24.) Ta teadis, et on patu lõksus, ja mõistis, et „patt annab palgaks surma”. (Rooml. 6:23.) Seepärast ta küsis: „Kes päästab mind sellest kehast, mis viib mind surma?” Meie oleme samas seisus: me vajame hädasti päästet.

3. Mis on tänu lunastusele võimalik?

³ Paulus aga teadis, et sellest olukorrast on võimalik pääseda. Ta vastas oma küsimusele sõnadega: „Tänu olgu Jumalale meie isanda Jeesus Kristuse kaudu!” (Rooml. 7:25.) Ta pidas silmas seda, kuidas Jehoova on meid Jeesuse ohvrisurma kaudu lunastanud.a Tänu lunastusele on meil võimalik 1) saada oma patud andeks, 2) saavutada tulevikus täiuslikkus ja 3) olla Jehoova sõbrad. Kui selle üle mõtiskleme, hakkame veelgi enam armastama Jehoovat, kes on andnud meile lootuse, ja Jeesust, kes on meid lunastanud. (Rooml. 15:13; Kol. 1:14.)

LUNASTUS TOOB ANDESTUSE

4., 5. Miks me kõik vajame lunastust? (Kog. 7:20.)

⁴ Kuna me kõik teeme pattu, vajame lunastust, et oma patud andeks saada. (Loe Koguja 7:20.) Mõned patud on päris rängad. Näiteks abielurikkumise ja mõrva eest oli Moosese seaduse järgi karistuseks surm. (3. Moos. 20:10; 4. Moos. 35:30, 31.) Ja kuigi kõik patud pole nii tõsised, on patt ikka patt. Näiteks eksime sageli oma sõnades. (Jaak. 3:2.) Taavet ütles: „Ma valvan oma samme, et ma ei patustaks oma keelega.” (Laul 39:1.)

⁵ Kas oled kunagi öelnud midagi, mida hiljem kahetsesid, või teinud midagi, mille üle sa uhke pole? Vastus on ilmselge. Piiblis öeldakse: „Kui me väidame, et oleme patuta, siis me petame iseennast ja tõde ei ole meie südames.” (1. Joh. 1:8.)

6., 7. Mille alusel saab Jehoova meie patud andeks anda? (Vaata ka pilti.)

⁶ Jehoova on täiuslikult õiglane ja seetõttu ei saa ta patte lihtsalt andeks anda. Selleks et tal oleks võimalik seda teha, korraldas ta lunastuse. (Efesl. 1:7.) See aga ei tähenda, et ta vaataks nüüd meie pattudele läbi sõrmede. Patt on tema silmis tõsine asi. (Jes. 59:2.)

⁷ Moosese seaduse järgi tuli iisraellastel oma pattude lepitamiseks loomohvreid tuua. (3. Moos. 4:27–31; 17:11.) Need olid eelpildiks Jeesuse ohvrist, mis pidi tooma suuri õnnistusi kogu inimkonnale. Jeesuse ohvri alusel on Jehooval võimalik kõik meie patud andestada. Paulus mõistis, mida see inimestele tähendab. Pärast seda, kui ta oli nimetanud tõsiseid patte, mida korintlased olid enne kristlaseks saamist teinud, kirjutas ta: „Te olete puhtaks pestud, pühitsetud ning õigeks mõistetud meie isanda Jeesus Kristuse nime kaudu ja meie Jumala vaimu abil.” (1. Kor. 6:9–11.)

8. Mille üle tasub enne mälestusõhtut mõtiskleda?

⁸ Võta enne mälestusõhtut aega, et mõtiskleda selle üle, mida head on Jehoova andestus sinu ellu toonud. Näiteks ei pea sa kaasas kandma süükoormat pattude pärast, mida oled juba kahetsenud. Mõnikord aga võib süükoormast vabanemine olla väga raske. Ehk oled mõelnud midagi sellist: „Ma mõistan, et Jehoova suudab mulle andestada, aga ma ise ei suuda küll endale andestada.” Sind võib lohutada järgmine mõte. Jehoova on see, kes andestab, ja ta on andnud voli inimeste üle kohut mõista oma pojale. Ta ei ole ei sulle ega ühelegi teisele inimesele andnud õigust otsustada, kes väärib halastust ja kes mitte. Piiblis öeldakse: „Kui me elame valguses, nii nagu tema [Jehoova] on valguses, siis ... tema poja Jeesuse veri puhastab meid kõigist pattudest.” (1. Joh. 1:6, 7.) Me võime olla selles sama kindlad kui igas teises piibli õpetuses. Lunastuse alusel saab Jehoova olla meie vastu halastav ja me teame, et ta on „valmis andestama”. (Laul 86:5.)

LUNASTUS TOOB TÄIUSLIKKUSE

9. Mida patt piiblis tähendab? (Laul 51:5.)

⁹ Piiblis ei mõelda patu all mitte ainult halbu tegusid, vaid ka seisundit. Me olime patused juba enne oma sündi. (Loe Laul 51:5.) Seetõttu pole meil mitte ainult kalduvust teha pattu, vaid ka meie keha ei toimi nii, nagu Jehoova selle kavandas. Just seepärast jääme kõik haigeks, vananeme ja sureme. Ja see on põhjus, miks surevad isegi imikud, kes pole midagi halba teinud. Samuti aitab see mõista, miks head inimesed kannatavad ja surevad. Aadama patu tõttu oleme kõik sellises armetus olukorras.

10. Kuidas mõjutas patt Aadamat ja Eevat?

¹⁰ Kuidas mõjutas patt esimest inimpaari? Kohe, kui Aadam ja Eeva olid pattu teinud, tekkisid neis negatiivsed tunded. Nad tundsid süümepiinu, sest olid rikkunud Jumala seadust, mis oli „kirjutatud nende südamesse”. (Rooml. 2:15.) Nad mõistsid, et midagi on väga valesti. Nad püüdsid oma keha kinni katta ja varjasid end oma looja eest. (1. Moos. 3:7, 8.) Esimest korda elus tundsid nad süütunnet, ärevust, ebakindlust, valu ja häbi. Ja nad pidid nende tunnetega võitlema surmani. (1. Moos. 3:16–19.)

11. Kuidas patt meid mõjutab?

¹¹ Kuna ka meie oleme patused, pole meilgi sellistest tunnetest pääsu. Nii meie füüsilised kui emotsionaalsed probleemid tulenevad meie patususest. Ükskõik kui palju me ka ei prooviks, ei suuda me neid seljatada. Miks see nii on? Piibel ütleb, et me oleme „allutatud tühisusele”. (Rooml. 8:20.) Ja see peab paika mitte ainult üksikisikute, vaid ka inimkonna puhul tervikuna. Näiteks on inimesed püüdnud keskkonnaprobleeme lahendada, kuritegevust ja vaesust välja juurida ja sõdadele lõppu teha. Kuigi vahel on nende jõupingutused mingil määral vilja kandnud, on need suures plaanis siiski tühised olnud.

12. Milline elu meid tänu lunastusele ees ootab?

¹² Tänu lunastusele on meil aga lootus, et „loodu vabastatakse kaduvuse orjusest”. (Rooml. 8:21.) Kui oleme täiuslikuks saanud, pole meil enam kunagi ühtki tervisehäda, ei füüsilist ega vaimset. Me ei tunne enam kunagi süütunnet, ärevust, ebakindlust, valu ega häbi. Jeesus, kes meid lunastas, lahendab kõik inimkonda vaevavad probleemid. Tema valitsuse all on maa peal rahu ning ta aitab meil maa paradiisiks muuta. (Jes. 9:6, 7.)

13. Millele oleks hea enne mälestusõhtut veel mõelda?

¹³ Mõtle, mida tähendab sulle see, kui saad patust vabaks. Igal hommikul ärgates tunned sa end suurepäraselt. Sa ei pea muretsema, kas sul ja su lähedastel on piisavalt süüa. Samuti ei karda sa, et sina ise või su lähedased jäävad haigeks või surevad. Sellele lootusele mõtlemine võib meile juba praegu meelerahu anda ja olla meile „otsekui hinge ankur, kindel ja tugev”. (Heebr. 6:18, 19.) Nii nagu ankur aitab paati tormis paigal hoida, tugevdab tulevikulootusele mõtlemine meie usku ja aitab meil kõigis elutormides vastu pidada. Me võime olla kindlad, et Jehoova annab tasu „neile, kes teda tõsimeeli otsivad”. (Heebr. 11:6.) Ilma lunastuseta meil poleks seda imelist tulevikulootust, mis meile juba praegu jõudu annab.

LUNASTUS TOOB LEPITUSE

14. Kuidas on patt mõjutanud inimkonna suhteid Jumalaga ja miks?

¹⁴ Kui Aadam ja Eeva patustasid, kaotasid inimesed võimaluse Jumalaga lähedastes suhetes olla. Ja piibel ütleb, et patu tõttu said neist lausa Jumala vaenlased. (Rooml. 8:7, 8; Kol. 1:21.) Miks? Kuna Jehoova on täiuslik ega saa pattu tähelepanuta jätta. Piiblis on tema kohta öeldud: „Sinu silmad on liiga puhtad, et vaadata kurjust, sa ei salli õelust.” (Hab. 1:13.) Patt on justkui põhjatu kuristik meie ja Jehoova vahel, mida me ise ei suuda kuidagi ületada. Kui Jehoova midagi ette poleks võtnud, poleks meil mingit võimalust olla temaga rahujalal. Lunastus on otsekui sild, mille Jehoova üle kuristiku on ehitanud, ja tänu sellele on meil võimalus saada temaga lepitatud.

15. Kuidas lepitas Jeesuse ohver inimesed Jumalaga?

¹⁵ Piiblis öeldakse, et Jeesus on „lepitusohver meie pattude eest”. (1. Joh. 2:2.) Kuidas lepitas tema ohver inimesed Jumalaga? See andis Jumalale aluse inimestega rahu teha, ilma et ta rikuks oma täiuslikke õigusnorme. (Rooml. 3:23–26.) Ta tunnistas õigeks isegi enne Jeesust elanud jumalateenijaid, sest oli täiesti kindel, et Jeesus toob oma elu ohvriks. (1. Moos. 15:1, 6; Jes. 46:10.) Tänu lunastusele on inimestel võimalik olla Jumalaga heades suhetes.

16. Millele võiksime enne mälestusõhtut veel mõelda? (Vaata ka pilti.)

¹⁶ Mõtle, kui eriline on see, et sa võid olla Jumalaga heades suhetes. Näiteks pöördume sageli palves tema kui isa poole, nagu Jeesus õpetas. (Matt. 6:9.) Vahel nimetame teda koguni oma sõbraks. Selliseid väljendeid kasutades peaksime olema alandlikud ja aupaklikud. Miks? Kuna see, et meie, patused inimesed, võime tunda Jehoovaga sellist lähedust, on täiesti erakordne. Me ei saa seda ise kuidagi ära teenida ja ilma lunastuseta poleks see üldse võimalik. Jehoova lasi Jeesuse kaudu „lepitada endaga kõik..., tehes rahu piinapostil valatud vere kaudu”. (Kol. 1:19, 20.) Tänu sellele on meil juba praegu võimalik tema sõbrad olla.

LUNASTUS NÄITAB, ET JEHOOVA ON HALASTAV

17. Kuidas näitab lunastus, et Jehoova on väga halastav? (Efesl. 2:4, 5.)

¹⁷ Lunastus näitab, et Jehoova on väga halastav. Ta on „teinud meid, kes me olime väärsammude tõttu surnud, elavaks”. (Loe Efeslastele 2:4, 5.) Just nagu keegi, kes on rusude alla lõksu jäänud, hüüab appi, mõistavad alandlikud inimesed, et nad vajavad kedagi, kes nad patust vabastaks, ning otsivad abi. Jehoova vastab nende appihüüetele sellega, et laseb neil kuulda kuningriigisõnumit, et nad võiksid teda ja tema poega tundma õppida. (Joh. 17:3.) Kui Saatan arvas, et Aadama ja Eeva patt nurjab Jehoova eesmärgi, eksis ta küll rängalt.

18. Mida tuleks lunastuse üle mõtiskledes meeles hoida?

¹⁸ Kui mõtiskleme selle üle, mida head lunastus meile toob, ei tohiks me unustada peamist põhjust, miks Jehoova lunastuse korraldas. Ta ei teinud seda üksnes selleks, et meid päästa, vaid eelkõige selleks, et kummutada valed, mida Saatan oli Eedeni aias tema kohta rääkinud. (1. Moos. 3:1–5, 15.) Lunastusega näitas ta, et Saatana süüdistused ei vasta tõele, ja pühitses oma nime. Ja sellega, et Jehoova päästab meid patust ja surmast, tõendab ta, et on armastuse Jumal. Oma armust on ta lubanud meilgi Saatana süüdistustele vastata, kuigi oleme patused. (Õpet. 27:11.) Kuidas me saame aga näidata, et oleme lunastuse eest tänulikud? Sellest räägib järgmine artikkel.