Kuidas tulla toime negatiivsete mõtete ja tunnetega

1., 2. Mida Paulus vahel tundis ja miks pole meil teda raske mõista? (Rooml. 7:21–24.)

MIS tuleb sulle kõigepealt pähe, kui mõtled apostel Paulusele? Kas pead teda julgeks misjonäriks, osavaks õpetajaks või usinaks piiblikirjutajaks? Kahtlemata oli ta seda kõike. Ent ta oli ka üsna emotsionaalne mees. Ja nagu paljudel meist, tuli ka temal võidelda rõhuvate tunnetega.

² Loe Roomlastele 7:21–24. Kirjas roomlastele väljendas Paulus tundeid, mis on meilegi tuttavad. Kuigi ta oli ustav kristlane, võitles ta sisimas valede soovidega. Ta küll tahtis täita Jumala tahet, kuid ebatäiuse tõttu kiskus teda ka halva poole. Lisaks vaevas teda vahel süütunne minevikueksimuste tõttu või pettumus olukordade pärast, mis kuidagi ei paranenud.

3. Mida me selles artiklis arutame? (Vaata ka allmärkust.)

³ Hoolimata oma sisevõitlustest ei lasknud Paulus negatiivsetel tunnetela enda üle võimust võtta. Selles artiklis arutame, miks tundis ta end mõnikord armetuna, kuidas ta selliste tunnetega toime tuli ja kuidas meie võime sedasama teha.

MIKS VAEVASID PAULUST NEGATIIVSED TUNDED

4. Mis oli üks põhjus, miks Paulus end halvasti tundis?

⁴ Varasemad teod. Enne kristlaseks saamist tegi Paulus, keda siis tunti Saulusena, palju halba. Näiteks vaatas ta heakskiitvalt pealt, kui Stefanos kividega surnuks visati. (Ap. t. 7:58; 8:1.) Lisaks oli ta kristlaste tagakiusamise eestvedaja. (Ap. t. 8:3; 26:9–11.)

5. Mida Paulus oma varasemate tegude tõttu tundis?

⁵ Pärast kristlaseks saamist vaevas Paulust varasemate tegude tõttu aeg-ajalt süütunne. See, et ta oli kristlasi ägedalt taga kiusanud, võis teda aastatega järjest rohkem painama hakata. Näiteks kui ta kirjutas aastal 55 esimese kirja korintlastele, ütles ta: „Mind ei kõlba apostliks nimetadagi, kuna ma kiusasin taga Jumala kogudust.” (1. Kor. 15:9.) Ja umbes viis aastat hiljem ütles ta kirjas efeslastele enda kohta: „Ma olen kõigi pühade seast väikseim.” (Efesl. 3:8.) Ja Timoteosele kirjutas ta, et oli varem „teotaja, tagakiusaja ja jultunud mees”. (1. Tim. 1:13.) Kujutle, kuidas võis Paulus end tunda, kui külastas kogudusi, kus ta kohtas neid, keda oli varem taga kiusanud, või nende pereliikmeid.

6. Mis Paulust veel vaevas? (Vaata ka allmärkust.)

⁶ Ihu sisse pandud oga. Paulus ütles, et tema ihu sisse on pandud oga, ja see põhjustas talle palju meelehärmi. (2. Kor. 12:7.) Ta küll ei öelnud, mida ta selle all mõtleb, kuid tema sõnadest võib järeldada, et tegemist oli millegi tõsisega, võib-olla mõne tervisehäda või emotsionaalse probleemiga.b

7. Kuidas ebatäius Paulust mõjutas? (Rooml. 7:18, 19.)

⁷ Ebatäius. Paulusel tuli maadelda ka oma ebatäiusega. (Loe Roomlastele 7:18, 19.) Kuigi ta soovis teha seda, mis on õige, oli ta patune loomus talle takistuseks. Ta tunnistas, et peab oma halbade kalduvustega pidevat võitlust, ja tegi enda kallal kõvasti tööd. (1. Kor. 9:27.) Kui masendunud ta võis küll olla, kui vana isiksus vahetevahel välja lõi.

MIS AITAS PAULUSEL NEGATIIVSETE TUNNETEGA TOIME TULLA

8. Mida Paulus tegi, et oma nõrkustega võidelda?

⁸ Pauluse kirjadest on näha, et ta mõtles sügavalt sellele, kuidas Jumala vaim aitab kristlastel patustest himudest võitu saada. (Rooml. 8:13; Gal. 5:16, 17.) Ta rääkis sageli, milliste kiusatuste ja halbade loomujoontega kristlastel tuleb rinda pista. (Gal. 5:19–21, 26.) Kahtlemata mõtles ta ka enda nõrkustele ja sellele, milliseid muudatusi ta peaks tegema, ning otsis pühakirjast juhatust. Me võime olla kindlad, et ta järgis ka ise neid nõuandeid, mida ta teistele andis.

9., 10. Mis aitas Paulusel rõõmu säilitada? (Efesl. 1:7; vaata ka pilti.)

⁹ Kuigi Paulus tundis vahel masendust, oli tema elus ka palju asju, mis talle rõõmu valmistasid. Näiteks oli tal hea meel kuulda oma reisikaaslastelt häid sõnumeid kaugemal asuvate koguduste kohta. (2. Kor. 7:6, 7.) Samuti tõi talle rõõmu see, et tal oli usukaaslaste seas nii palju sõpru. (2. Tim. 1:4.) Ja ta teadis, et on Jehoovale meelepärane, ning oli õnnelik, et saab teda teenida puhta südametunnistusega. (2. Tim. 1:3.) Isegi kui ta oli Roomas vangis, õhutas ta oma usukaaslasi olema „rõõmsad ... isanda teenistuses”. (Filipl. 4:4.) Pauluse sõnadest on näha, et ta ei mõelnud kogu aeg oma probleemidele ja vigadele. Kui talle aga negatiivsed mõtted pähe tulid, püüdis ta need kiiresti suunata millelegi positiivsele.

¹⁰ Lisaks aitas Paulusel rõõmu säilitada see, et ta suhtus lunastusse kui isiklikku kingitusse Jehoovalt. (Gal. 2:20; loe Efeslastele 1:7.) Ta oli kindel, et Jehoova on talle tema patud Jeesuse ohvri alusel andestanud. (Rooml. 7:24, 25.) Kõik see aitas Paulusel oma ebatäiusest ja varasematest eksimustest hoolimata teenida Jehoovat rõõmuga. (Heebr. 9:12–14.)

11. Kuidas võib Pauluse olukorrale mõtlemine meid aidata?

¹¹ Meiegi võime tunda, et meil tuleb pidada alalist võitlust, et me ei mõtleks, ütleks ega teeks midagi sellist, mis Jehoovale ei meeldi. Vahel võime tunda nii nagu Paulus, kes ütles: „Küll ma olen armetu inimene!” Kuidas on Pauluse olukorrale mõtlemine aidanud 20-ndates Elizatc? Ta ütleb: „See on aidanud mul mõista, et ma pole ainus, kel on suuri sisemisi heitlusi. Samuti aitab see mul meeles hoida, et Jehoova teab, mida tema teenijad läbi elavad.” Vaatame nüüd, mida meie saaksime teha, et negatiivsetest tunnetest hoolimata teenida Jehoovat rõõmuga nagu Paulus.

MIS AITAB MEIL NEGATIIVSETE TUNNETEGA VÕIDELDA

12. Kuidas aitab harjumuspärane usutegevus meil negatiivsete tunnetega võidelda?

¹² Jätka harjumuspärast usutegevust. Me teame, et tervislik eluviis aitab kaasa meie üldisele heaolule. Kui jälgime oma toitumist, oleme füüsiliselt aktiivsed ja magame piisavalt, siis tunneme end tavaliselt paremini. Sama lugu on siis, kui loeme korrapäraselt piiblit, valmistume koosolekuteks ja osaleme neil ning teeme kuulutustööd. Selline hea rutiin aitab meil negatiivsete tunnetega toime tulla ja keskenduda positiivsele. (Rooml. 12:11, 12.)

13., 14. Mida on mõned vennad-õed tundnud, kui nad on hoidnud Jehoova ligi?

¹³ Mõtleme näiteks Johnile, kel diagnoositi 39-aastaselt haruldane vähivorm. Esialgu tundis ta suurt hirmu ja ärevust. Ta mõtles, et kuidas ta küll nii noorelt sellise haiguse sai. Sel ajal oli ta poeg kõigest kolmeaastane. Mis aitas Johnil oma tunnetega toime tulla? Ta sõnab: „Vaatamata kurnatusele hoolitsesin selle eest, et meie pere käiks koosolekutel, teeks iga nädal kuulutustööd ja et pere piibliõhtud ära ei jääks. Tegime seda kõike ka siis, kui see oli väga raske.” Varasemale mõeldes ütleb John: „Pärast esialgset šokki asenduvad muremõtted kindlustundega, et Jehoova armastab sind ja annab sulle jõudu. Nii nagu Jehoova tegi tugevaks mind, võib ta teha tugevaks ka sind.”

¹⁴ Varem mainitud Eliza ütleb: „Iga kord, kui olen koosolekul või uurin piiblit, saan kinnitust, et Jehoova kuulab minu palveid ja armastab mind. See toob mulle rõõmu.” Ringkonnaülevaataja Nolan Aafrikast räägib, mis on teda ja ta abikaasat Diane’i aidanud: „Isegi kui tunneme masendust, peame ikka kinni oma vaimsest tegevuskavast. Selle kaudu on Jehoova aidanud meil hoida õiget suhtumist. Me püüame meeles pidada, et Jehoova aitab ja õnnistab meid alati, kuigi me ei pruugi aimata, kuidas ta seda täpselt teeb.”

15. Mida meil negatiivsetest tunnetest ülesaamiseks veel tuleb teha? Too näide.

¹⁵ Kui tahame negatiivsetest mõtetest lahti saada, on vaja veel midagi teha. Toome ühe näite. Oletame, et sul tekib selga valu. Võib-olla püüad võimelda, et valu leevendada, ent alati sellest ei piisa. Et valust lahti saada, tuleb sul kindlaks teha selle põhjus. Selleks tuleb sul ehk asja lähemalt uurida ja vajadusel ka arstiga rääkida. Samamoodi tuleks negatiivsetest tunnetest ülesaamiseks uurida piibli ja meie väljaannete abil konkreetseid teemasid ning võib-olla rääkida ka mõne küpse kristlasega. Vaatame nüüd veel mõningaid soovitusi, mis võivad abiks olla.

16. Mis võib aidata sul mõista oma tunnete põhjust? (Laul 139:1–4, 23, 24.)

¹⁶ Palu, et Jehoova aitaks sul oma tundeid analüüsida ja mõista, mida sa vajad. Taavet teadis, et Jehoova tunneb teda hästi. Seepärast ta palus, et Jehoova aitaks tal mõista, mis on tema muremõtete põhjus. (Loe Laul 139:1–4, 23, 24.) Meiegi võime Jehoovat paluda, et ta aitaks meil kindlaks teha, kust meie negatiivsed tunded tulevad ja kuidas neist üle saada. Samuti võiksid endalt küsida näiteks selliseid küsimusi: „Mis võib olla selliste mõtete peamine põhjus? Mis neid esile kutsub? Kas kipun jääma neid heietama, selle asemel et need kõrvale heita?”

17. Mida meil oleks hea uurida, et hoida oma mõtted positiivsetel asjadel? (Vaata ka pilti.)

¹⁷ Uuri teemasid, mis võiksid sinu olukorras abiks olla. Aeg-ajalt võib olla hea uurida mõnd Jehoova omadust. Näiteks sai Paulus suurt abi sellest, kui mõtiskles lunastuse ja Jehoova andestuse üle. Meiegi võime teha sedasama. Kasuta meie väljaannete registreid ja teisi piibliuurimise abivahendeid, et leida materjali Jehoova halastuse, andestuse, truu armastuse või mõne muu omaduse kohta. Tee nimekiri artiklitest, mis sind on aidanud, ja pane see kuhugi nähtavasse kohta. Kui tunned, et meeleolu hakkab langema, loe neid uuesti. Püüa neis toodud mõtteid oma olukorras rakendada. (Filipl. 4:8.)

18. Mis teemasid on mõned meie usukaaslased uurinud?

¹⁸ Varem mainitud Eliza ütleb: „Nagu Iiobit, tabas mindki üks häda teise järel. Seepärast uurisin tema lugu lähemalt. Isegi kõige hullemas madalseisus lootis ta Jehoovale, kuigi ta ei mõistnud, miks ta peab nii palju kannatama.” (Iiob 42:1–6.) Diane, kellest samuti varem juttu oli, sõnab: „Uurisime abikaasaga raamatut „Tule Jehoova ligi”. Oleme tänulikud, et Jehoova vormib meid nagu pottsepp savi. Kui oleme endas pettunud, püüame kujutleda, kuidas Jehoova vormib meid paremateks inimesteks. See teeb meid temaga lähedasemaks.” (Jes. 64:8.)

HOIA PILK TULEVIKUL

19. Mida võib vahel ikkagi ette tulla, ent mida me sellest hoolimata saame teha?

¹⁹ Isegi kui püüame järgida kõiki selle artikli soovitusi, võib meil ikkagi tekkida negatiivseid mõtteid ja tundeid. Ja vahel võime tunda end lausa armetuna. Ent Jehoova abiga suudame sellised mõtted ja tunded kõrvale heita. Ja teadmine, et oleme tema sõbrad ja tal on meist hea meel, aitab meil kõigest hoolimata elust rõõmu tunda.

20. Millel me ei tohiks lasta juhtuda?

²⁰ Praegused probleemid, minevikueksimused ja meie ebatäius võivad tekitada meis negatiivseid mõtteid ja tundeid. Ent ärgem laskem neil enda üle võimust võtta. Jehoova on meile selles igati abiks. (Laul 143:10.) Ja uues maailmas ei pea me enam pingutama, et hoida positiivset vaimu. Siis ärkame igal hommikul ilma muremõteteta ja teenime Jehoovat rõõmuga.