Kaastundlik ülempreester Jeesus

1., 2. a) Miks saatis Jehoova Jeesuse maa peale? b) Mida me selles artiklis arutame? (Heebr. 5:7–9.)

UMBES 2000 aastat tagasi saatis Jehoova oma kalli poja maa peale. Jeesus pidi muu hulgas vabastama inimesed patust ja surmast ning heastama Saatana tekitatud kahju. (Joh. 3:16; 1. Joh. 3:8.) Jehoova teadis ka, et see, mida Jeesus maa peal kogeb, aitab tal inimesi paremini mõista ja olla kaastundlik ülempreester. Selle ameti sai Jeesus siis, kui ta aastal 29 m.a.j ristiti.a

² Selles artiklis arutame, kuidas see, et Jeesus maa peal elas, aitas tal saada ülempreestriks, kes inimesi hästi mõistab ja neile kaasa tunneb. Tänu sellele on meil lihtsam Jehoova poole pöörduda, ja seda eriti siis, kui oleme midagi valesti teinud ja tunneme end seetõttu kehvasti. (Loe Heebrealastele 5:7–9.)

JEESUSE ELU MAA PEAL

3., 4. Kuidas muutus Jeesuse elu, kui ta maa peale tuli?

³ Paljudel meist on olnud elus suuri muutusi. Näiteks oled ehk pidanud kodukohast ja lähedastest kaugele kolima. Muutustega pole lihtne toime tulla. Ent mitte ühegi inimese elu pole muutunud nii palju, kui Jeesuse oma. Ta oli Jehoova esimene loodu ja kõige kõrgema positsiooniga ingel taevas. Jehoova armastas teda ja talle tõi palju rõõmu isaga koos töötamine. (Laul 16:11; Õpet. 8:30.) Ometi oli ta valmis kõigest loobuma ja maa peale ebatäiuslike inimeste sekka tulema. (Filipl. 2:7.)

⁴ Juba Jeesuse esimesed aastad maa peal polnud kergete killast. Ta sündis vaesesse perre. Me teame seda, kuna tema vanematel oli pärast tema sündi võimalik templis ohvriks tuua vaid kaks väikest lindu. (3. Moos. 12:8; Luuka 2:24.) Kui kuningas Herodes Jeesuse sünnist kuulis, läks ta raevu ja tahtis teda tappa. Seetõttu pidi nende pere mõnda aega Egiptuses põgenikena elama. (Matt. 2:13, 15.)

5. Mida Jeesus maa peal nägi ja kuidas aitab see tal olla kaastundlik ülempreester? (Vaata ka pilti.)

⁵ Maa peal elades nägi Jeesus enda ümber palju häda ja viletsust. Ja kahtlemata koges ta seda isegi. Võib arvata, et nii mõnigi tema lähedane suri, ilmselt ka tema kasuisa Joosep. Teenistuse ajal puutus ta kokku pidalitõbiste, pimedate ja halvatutega ning vanematega, kes olid lapse kaotanud. (Matt. 9:2, 6; 15:30; 20:34; Mark. 1:40, 41; Luuka 7:13.) Jeesus tundis neile kõigile südamest kaasa. On tõsi, et ta oli taevastki inimeste valu ja vaeva näinud. Kuid maa peal olles nägi ta vahetult, mida nad läbi elavad ja kuidas katsumused neile mõjuvad. (Jes. 53:4.) See aitas tal neid paremini mõista. Lisaks tundis ta ka ise väsimust, kurbust ja ängi.

JEESUS TUNNEB INIMESTELE KAASA

6. Mida õpetab Jesaja ennustus Jeesuse kaastunde kohta? (Jes. 42:3.)

⁶ Jeesus oli väga empaatiline nende suhtes, keda teised halvasti kohtlesid. Nii viis ta täide ennustuse, mille Jesaja oli kirja pannud. Piibli heebreakeelses osas võrreldakse tugevaid ja edukaid inimesi kastetud aia ja suurte puudega. (Laul 92:12; Jes. 61:3; Jer. 31:12.) Viletsaid ja vaevatuid aga võrreldakse rudjutud pilliroo ja hõõguva tahiga ehk millegi kasutuga. (Loe Jesaja 42:3.) Oma ennustuses kasutas Jesaja neid kujundeid, et kirjeldada armastust ja kaastunnet, mida Jeesus ilmutas nende vastu, kes teiste silmis on väärtusetud.

7., 8. Kuidas viis Jeesus täide Jesaja ennustuse?

⁷ Matteuse evangeeliumist tuleb välja, et Jeesus tõepoolest ei murdnud katki rudjutud pilliroogu ega kustutanud hõõguvat tahti. (Matt. 12:20.) Ta tegi palju imesid just selliste inimeste heaks, kes olid teiste silmis tühised ja kelle olukord näis lootusetu. Üks neist oli mees, kes oli täis pidalitõbe. Ilmselt arvas ta, et tal pole kunagi võimalik terveks saada ning pere ja sõpradega jälle koos olla. (Luuka 5:12, 13.) Samuti kohtus Jeesus mehega, kes oli kurt ja kõnepuudega. Mõtle, mida see mees võis tunda, kui nägi, kuidas teised elavalt vestlevad, ise nende jutust midagi aru saamata. (Mark. 7:32, 33.)

⁸ Lisaks uskusid paljud juudid Jeesuse päevil, et haigused ja puuded on karistus inimese enda või tema vanemate pattude eest. (Joh. 9:2.) Seetõttu põlati selliseid inimesi ja ilmselt tundsid ka nad ise end alaväärsena. Jeesus aga tegi seda, mida Jesaja oli ennustanud: ta tervendas neid ja aitas neil mõista, et Jumal hoolib neist. Mida me sellest õpime?

9. Kuidas tuleb tekstist Heebrealastele 4:15, 16 välja, et meil on kaastundlik ülempreester?

⁹ Loe Heebrealastele 4:15, 16. Me võime olla kindlad, et Jeesus on empaatiline ka meie suhtes. Kreeka sõna, mis on selles tekstis tõlgitud vastega „kaasa tundma”, kannab endas mõtet sellest, et keegi tunneb teise kurbust ja valu oma südames. (Vaata ka teksti Heebrealastele 10:34, kus Paulus kasutas sama kreeka sõna.) Jeesuse imed näitavad, kui sügavalt teiste kannatused teda puudutasid. Ta ei tervendanud inimesi pelgalt kohusetundest, vaid ta tõesti hoolis neist ja nende tunnetest ning tahtis nende heaks midagi teha. Näiteks polnud tal vaja pidalitõbist meest puudutada, et teda terveks teha. Ent ta tegi seda, kuna mõistis, et meest polnud ilmselt aastaid keegi puudutanud. Kui ta tervendas kurdi mehe, viis ta tema rahvahulgast eemale, kus oli vaiksem. Ja kui üks variser vaatas viltu patust elu elavale naisele, kes Jeesuse jalgu oma pisaratega pesi ja juustega kuivatas, astus Jeesus naise kaitseks välja. (Matt. 8:3; Mark. 7:33; Luuka 7:44.) Jeesus ei hoidnud eemale inimestest, kel oli raske haigus või puue või kes olid ränki patte teinud. Ta hoopis soovis, et nad tuleksid tema juurde, oli nende suhtes osavõtlik ja aitas neid. Meil pole mingit põhjust kahelda, et samamoodi suhtub Jeesus ka meisse.

JEHOOVA ORGANISATSIOON JÄRGIB JEESUSE EESKUJU

10. Milliseid abivahendeid meil on, et aidata kurtidel ja pimedatel Jehoovat tundma õppida? (Vaata ka pilte.)

¹⁰ Jeesuse jüngritena püüame käia hoolsalt tema jälgedes ning olla osavõtlikud ja osutada vennalikku kiindumust. (1. Peetr. 2:21; 3:8.) Me ei saa küll kurte ja pimedaid terveks teha, ent me saame aidata neil Jehoovat tundma õppida ja tema ligi tulla. Näiteks on piiblil põhinevaid väljaandeid olemas rohkem kui 100 viipekeeles. Samuti on enam kui 60 keeles saadaval punktkirjas väljaandeid ja rohkem kui 100 keeles saab vaadata kirjeldustõlkega videoid.

11. Kuidas püüab Jehoova organisatsioon Jeesuse eeskujul aidata igasuguseid inimesi? (Ap. t. 2:5–7, 33; vaata ka pilte.)

¹¹ Jehoova organisatsioon püüab aidata kõigil inimestel teda tundma õppida. Pärast seda, kui Jeesus oli üles äratatud, valas ta nädalatepühal kokku tulnud jüngrite peale välja püha vaimu. Tänu sellele said nad Jeruusalemma kokku tulnud inimestele rääkida head sõnumit nende igaühe emakeeles. (Loe Apostlite teod 2:5–7, 33.) Jeesuse juhtimise all antakse praegu piiblil põhinevat materjali välja rohkem kui 1000 keeles, millest paljusid räägib vaid väike hulk inimesi. Näiteks on meie väljaanded olemas rohkem kui 160 Ameerika põliskeeles ja enam kui 20 roma keeles. Tänu sellele on ka väikseid keeli rääkivatel inimestel võimalus piibli tõde tundma õppida ja tuhanded neist on hakanud Jehoovat teenima.

12. Mida Jehoova organisatsioon inimeste heaks veel teeb?

¹² Lisaks hea sõnumi kuulutamisele aitab Jehoova organisatsioon neid, kes kannatavad looduskatastroofide tõttu. Tuhanded vennad-õed on valmis oma kulu ja kirjadega usukaaslastele appi tõttama. Samuti hoolitseb organisatsioon selle eest, et võimalikult paljudes paikades oleks olemas sobilik koht, kuhu inimesed saaksid kokku tulla, et Jehoovat tundma õppida.

JEESUS TAHAB SIND AIDATA

13. Kuidas Jeesus meid aitab?

¹³ Hea karjasena hoolitseb Jeesus ka meie igaühe eest isiklikult. (Joh. 10:14; Efesl. 4:7.) Vahel võime eluraskuste tõttu tunda, et oleme otsekui hõõguv taht või rudjutud pilliroog. Kui meid tabab tõsine tervisehäda, kui eksime rängalt või meil on mõne usukaaslasega suur erimeelsus, võime end väga rusutuna tunda. Meil võib olla raske näha valust kaugemale ning mõelda sellele ilusale tulevikule, mis meid ees ootab. Pea aga meeles, et Jeesus teab, mida sa läbi elad, ja mõistab ka su sisimaid tundeid. Kaastunne ajendab teda sinu heaks tegutsema. Näiteks võib ta sind toetada püha vaimu, kogudusevanemate või teiste usukaaslaste kaudu. (Joh. 16:7; Efesl. 4:8; Tiit. 3:6.)

14. Mida meil tuleks teha, kui oleme ahastuses?

¹⁴ Kui oled mingil põhjusel ahastuses, siis mõtle sellele, milline ülempreester meil on. Ära unusta, et Jehoova ei saatnud Jeesust maa peale mitte ainult meid patust ja surmast vabastama, vaid ka selleks, et ta mõistaks paremini, millega ebatäiuslikud inimesed peavad rinda pistma. Kui meid muserdavad meie nõrkused või eksimused, on Jeesus meeleldi valmis meid aitama. (Heebr. 4:15, 16.)

15. Mis aitas ühel vennal Jehoova juurde tagasi tulla?

¹⁵ Jeesuse juhatusel püüame aidata neil, kes on Jehoova juurest ära läinud, kogudusse tagasi tulla. (Matt. 18:12, 13.) Stefanob oli olnud 12 aastat kogudusest välja arvatud, kui otsustas koosolekule minna. Ta jutustab: „See polnud kerge, kuid tahtsin väga uuesti Jehoova pere liige olla. Kogudusevanemad võtsid mu avasüli vastu. Vahel tundsin end väärtusetuna ja mõtlesin käega lüüa. Vennad aga tuletasid mulle meelde, et Jehoova ja Jeesus ei taha, et ma alla annaks. Kui mind tagasi võeti, võttis kogudus mu soojalt vastu. Hiljem hakkas ka mu naine piiblit uurima ja praegu teenime Jehoovat kogu perega.” Kahtlemata on meie halastaval ülempreestril hea meel näha, kuidas kogudus püüab aidata neid, kes soovivad Jehoova juurde tagasi tulla.

16. Miks me võime olla tänulikud, et meil on selline ülempreester?

¹⁶ Maa peal olles aitas Jeesus paljusid inimesi ja me võime olla kindlad, et ta aitab ka meid. Uues maailmas aitab ta inimestel patust ja selle tagajärgedest täielikult vabaks saada. See, et Jehoova on andnud meile nii suurepärase ülempreestri, näitab kui väga ta meid armastab. Meil on tõepoolest põhjust talle tänulik olla.