Kas jõulud ilma Kristuseta?
”Ma pole eales suutnud leppida jõuluaegsete pidustustega. Mulle on tundunud need olevat täiesti vastuolulised Jeesuse elu ja õpetusega.” (Mohandas K. Gandhi)
PALJUD oleksid Gandhiga täiesti vastupidisel seisukohal. ”Mida võib üks hindu riigimees kristlikust pühast teada?” võivad nad mõelda. Ometi peab möönma, et jõulud on levinud üle kogu maailma ning on tunginud kõiksugustesse kultuuridesse. Igal detsembril võib näha sedasama, et see püha on kanda kinnitanud tõepoolest kõikjal.
Näiteks pühitseb jõule umbes 145 miljonit aasialast, mis on 40 miljonit inimest rohkem kui kümme aastat tagasi. Ja kui Gandhi pidas ”pidustuste” all silmas nüüdisaja jõulude ilmalikku külge — ostuhullust, mida kõikjal enda ümber täheldada võime —, on tõesti raske eitada tõsiasja, et just seda aspekti peetakse tihtipeale olulisimaks nende pidustuste juures. Ajakiri ”Asiaweek” märgib: ”Jõulud Aasias — alates pidutuledest Hongkongis ja suurtest jõulupuudest Pekingi hotellides kuni Jeesuse sündi kujutava etenduseni Singapuri kesklinnas — on suures osas ilmalik (peamiselt jaekaubanduslik) üritus.”
Kas Kristus on tänapäeva jõulupühadega seoses unustatud? 25. detsembrit hakati ametlikult pühitsema neljandal sajandil m.a.j., kui roomakatoliku kirik nimetas selle päeva usupühaks, mil tuleb tähistada Jeesuse sündi. Kuid vastavalt ühele hiljutisele Ühendriikides korraldatud küsitlusele arvas vaid 33 protsenti küsitletutest, et Jeesuse sünd on jõulude tähtsaim tahk.
Mida sina arvad? Kas sulle tundub vahel, et kogu selles pealetükkiva reklaami, suure kingituste ostmise, puude ehtimise, pidutsemise, kaardisaatmise virvarris on Jeesus mõnevõrra tagaplaanile jäetud?
Paljude arvates võiks Jeesuse koha jõulude juures ennistada sel moel, kui esitada tema sünniloo stseene. Tõenäoliselt oled sa näinud taolisi kujukeste gruppe, kus sõimes on Jeesus-laps, kelle ümber on Maarja, Joosep, mõned karjased, ”kolm tarka” või ”kolm kuningat”, mõned laudaloomad ja pealtvaatajad. Üldiselt arvatakse, et taolised Jeesuse sündi kujutavad stseenid aitavad inimestele meelde tuletada jõulude tegelikku tähendust. Nagu kirjutab ajakiri ”U.S. Catholic”, ”annavad Jeesuse sündi kujutavad stseenid sellest sündmusest palju selgema pildi, kui ükski evangeelium seda anda võiks, olgugi et need rõhutavad samal ajal nende jutustuste mitteajaloolisust”.
Kuidas võib aga üks Jeesuse sünniloo stseen kujundada sellise arvamuse, et need Piibli evangeeliumide jutustused ei olegi ajaloolised? Tuleb tunnistada, et need omapäraselt värvitud väikesed skulptuurid omistavad Kristuse sünniloole legendi või muinasjutu hõngu. Kunagi oli Jeesuse sünniloo stseen, mida esimesena populariseeris üks munk 13. sajandil, kaunis tagasihoidlik. Tänapäeval on aga Jeesuse sünni kujutamine nagu palju muugi selle pühaga seotu üks suur äri. Näiteks müüakse Itaalias Napolis reas poodides aastaringselt Jeesuse sünniloo stseeni ehk presepi tegelaste kujukesi. Populaarsemad kujud pole sealjuures mitte aga evangeeliumi jutustuste tegelased, vaid sellised tänapäeva kuulsused nagu printsess Diana, Ema Teresa ja moelooja Gianni Versace. Mõnel pool on presepi tegelased tehtud šokolaadist, makaronitaignast või koguni merikarpidest. Pole siis üllatav, et taoliste väljapanekute taga on raske näha ajalugu.
Kuidas aga võivad sellised Jeesuse sünniloo stseenid anda ”palju selgema pildi, kui ükski evangeelium seda anda võiks”? Kas pole evangeeliumi jutustused tõepärane ajalugu? Isegi sügavaimad skeptikud peavad tunnustama, et Jeesus oli reaalne, ajalooline isik. Seega pidi ta mingil ajal olema ka reaalne väikelaps, kellel oli reaalne sünnipaik. Seepärast peab tema sünniga seonduvate sündmuste kohta selgema pildi saamiseks olemas olema mingi parem moodus, kui seda on pelgalt Jeesuse sünniloo stseeni silmitsemine!
Selline moodus on tõepoolest olemas. Kaks ajaloolast kirjutasid teineteisest sõltumata üles Jeesuse sünniloo. Kui sinagi oled vahel tundnud, et Kristusele jõulude ajal enamjaolt tähelepanu ei pöörata, võiksid ehk ise neid jutustusi uurida. Sa näed, et need pole ei legendid ega müüdid, vaid see on paeluv jutustus — Kristuse tegelik sünnilugu.
[Piltide allikaviide lk 3]
Äärisserv lk. 3—6, 8 ja 9: Fifty Years of Soviet Art