Lugejate küsimusi

Mõne aasta aruanded näitavad, et mälestusõhtu sümbolitest osavõtjate arv on veidi kasvanud. Kas see tähendab, et mitmeid uusi on püha vaimuga võitud?

On mõjuvaid põhjusi uskuda, et võitud kristlaste arv 144000 oli juba aastakümneid tagasi täis.

Apostlite teod 2:1—4 võime lugeda esimestest, kes kuulusid sellesse arvuliselt piiratud gruppi: „Ja kui nelipühapäev kätte tuli, olid kõik ühes paigas koos. Ja taevast sündis äkitselt kohin, otsekui oleks kange tuul puhunud, ja täitis kõik koja, kus nad istusid. Ja neile ilmus nagu lõhestatud tulekeeli, ja need langesid üksikult igaühe peale nende seast. Ja nad kõik said täis Püha Vaimu ja hakkasid rääkima teisi keeli, nõnda nagu Vaim neile andis rääkida.”

Pärast seda valis Jehoova välja ka teisi ja võidis nad oma püha vaimuga. Kristluse algaastatel lisati neile juurde veel tuhandeid. Meie päevil pöörab kõnepidaja mälestusõhtu pühitsemisel tihti tähelepanu apostel Pauluse sõnadele tekstis Roomlastele 8:15—17, kus mainitakse, et võitud ’saavad lapsepõlve Vaimu’. Paulus lisas, et püha vaim, mida nad saavad, ’tunnistab ühes nende vaimuga, et nad on Jumala lapsed, Kristuse kaaspärijad’. Need, kes on tõesti vaimuga võitud, tunnevad seda kindlalt. See pole pelgalt soov ning see ei lähtu emotsioonidest ega ebarealistlikust suhtumisest endasse.

Me mõistame, et see taevase kutse esitamine kestis läbi sajandite, olgugi et niinimetatud pimedal keskajal oli tõenäoliselt perioode, mil võitute arv oli väga väike.a Eelmise sajandi lõpul, mil taastati tõeline kristlus, kutsuti ja valiti rohkem inimesi. Kuid tundub, et 1930-ndate aastate keskel sai 144000 koguarv põhiliselt täis. Niisiis hakkas esile tulema maise lootusega lojaalsete kristlaste grupp. Jeesus nimetas neid „teisteks lammasteks”, kes ühinevad koos võitutega kummardamises kui üks heakskiidetud kari (Johannese 10:14—16).

Viimaste aastakümnete faktid näitavad nii seda, et võitute kutsumine on lõpetatud, kui ka Jehoova õnnistust kasvavale ’suurele rahvahulgale’, kes loodab ellu jääda „suures viletsuses” (Ilmutuse 7:9, 14). Näiteks 1935. aasta mälestusõhtu pühitsemisel oli 63146 inimest, kuid nende arv, kes sümbolitest osa võtsid, tunnistades avalikult, et nad on võitud, oli 52465. Kolmkümmend aastat hiljem ehk aastal 1965 oli kohalviibijaid 1933089, samal ajal langes aga osavõtjate arv 11550-ni. Veel 30 aastat edasi, aastal 1995 tõusis kohalviibijate arv 13147201-ni, kuid ainult 8645 võttis osa leivast ja veinist (1. Korintlastele 11:23—26). On selge, et aastakümnete möödudes langes suuresti nende arv, kes tunnistasid avalikult, et nad kuuluvad jäänuse hulka — umbes 52400-ni aastal 1935; 11500-ni aastal 1965; 8600-ni aastal 1995. Kuid neid, kellel on maine lootus, on õnnistatud, ja nende arv on rohkesti kasvanud.

Kõige hiljutisem on 1995. aasta aruanne ja see näitab, et sel aastal oli 28 osavõtjat rohkem kui eelmisel aastal, kuigi osavõtjate arv kohalviibijate arvuga võrreldes tegelikult langes. Kõikide tõsiasjadega arvestades ei ole põhjust muretseda selle pärast, et veel mõni otsustas sümbolitest osa võtta. Aastate jooksul on mõned, isegi äsjaristitud, ühtäkki sümbolitest osa võtma hakanud. Kuid paljudel juhtudel on nad mõne aja pärast tunnistanud, et see oli eksitus. Teised on möönnud, et nad võtsid sümbolitest osa tunnetest lähtudes, olles võib-olla füüsilises või vaimses pingeseisundis. Kuid lõpuks said nad aru, et neile pole taevast kutset esitatud. Nad palusid Jumalalt halastavat mõistmist. Ja nad teenivad teda edasi tublide ja lojaalsete kristlastena, kellel on lootus elada igavesti maa peal.

Me ei peaks vaevama pead sellepärast, kui keegi hakkab sümbolitest osa võtma või lakkab seda tegemast. See pole tegelikult meie otsustada, kas keegi on püha vaimuga võitud ja taevasele elule kutsutud või mitte. Tuleta meelde Jeesuse kinnitust: „Mina olen hea karjane ja tunnen omi.” Täpselt sama kindlalt tunneb Jehoova neid, keda ta on valinud oma vaimseteks poegadeks. On piisavalt põhjusi uskuda, et võitute arv väheneb jätkuvalt nii nende kõrge ea kui ka ettenägematute juhtumite tõttu, mis lõpetavad nende maise elutee. Ometi nii nagu need tõeliselt võitud jäävad surmani ustavaks ja ootavad elukrooni kättesaamist, võivad teised lambad, kes on pesnud oma rüüd Talle veres, oodata ellujäämist lähenevas suures viletsuses (2. Timoteosele 4:6—8; Ilmutuse 2:10).

[Allmärkus]