Mis kasu annab religiooni üle arutlemine?
VANEMAD ootavad õhinal oma lapsukese esimesi sõnu. Kui nad suudavad lalina seest eraldada teatud kindlas järjekorras silpe, võib-olla „em-me” või „is-si”, on nende süda rõõmust tulvil. Kiiresti räägivad nad sellest uudisest nii oma sõpradele kui ka naabritele. See lapsukese esimene katse suhelda sõnade abil on tõepoolest hea sõnum, mis toob rõõmu.
Hääled, pildid ja lõhnad, mida laps oma meeltega tajub, tekitavad temas vastukaja. Loomulikult ei reageeri laps alati ühtemoodi. Aga kui väikelaps teatud aja möödudes nendele ärritajatele enam ei reageeri, on vanematel põhjust olla mures, kas tegu pole mitte arengupeetusega.
Väikelaste soodsaim reageering saab osaks inimestele, keda nad tunnevad. Kui ema last kallistab, lööb tavaliselt selle näos särama naeratus. Kuid küllatulnud sugulase puudutus võib vallandada pisarad, ka keeldutakse tõrksalt talle sülle minemast. Enamik sugulasi ei lase ennast sellest heidutada. Kui laps nendega tuttavamaks saab, kaob nende rõõmuks ka võõrastamisest tekkinud barjäär ning pikkamisi ilmub lapse näole naeratus.
Samamoodi ei soovi ka paljud täiskasvanud arutleda avalikult oma religioossete tõekspidamiste üle kellegagi, kes pole nende kauaaegne tuttav. Nad ehk ei mõista, mispärast soovib võõras inimene vestelda niivõrd isiklikul teemal, nagu seda on religioon. Tagajärjeks ongi see, et nad lasevad kerkida barjääril enda ja nende vahele, kes räägivad Loojast. Nad isegi keelduvad arutlemast selle üle, mis tegelikult on ju kõigile inimestele sünnipäraselt omane: soov kedagi kummardada.
Tegelikult peaksime olema huvitatud oma Looja tundmaõppimisest, ja selleks võib meil avaneda võimalus just teistega mõtteid vahetades. See on nii seepärast, et Jumal on olnud juba ammu avameelne suhtleja. Vaadelgem, kuidas.
’Kuule ja õpi’
Esimest korda suhtles Jumal inimesega siis, kui ta rääkis Aadamaga Eedeni aias. Aga kui Aadam ja Eeva olid patustanud, eelistasid nad Jumala eest peitu pugeda, kui ta nendega edasi suhelda tahtis. (1. Moosese 3:8—13) Siiski kirjutab Piibel lähemalt meestest ja naistest, kes heal meelel Jumalaga suhtlesid.
Jumal andis Noale teada tolleaegse kurja maailma lähenevast hävingust, misjärel Noast sai „õigusekuulutaja”. (2. Peetruse 2:5) Olles oma põlvkonnale Jumala eesträäkija, ei ilmutanud Noa mitte ainult usku sellesse, mis Jumal inimesega ette võtab, vaid ka kuulutas avalikult, et ta seisab Jehoova poolel. Missugust vastukaja Noa kohtas? Kahjuks enamik tema ajal elanud inimesi ei „saanud aru, enne kui tuli veeuputus ja võttis nad puha ära”. (Matteuse 24:37—39) Kuid me oleme õnnelikud, et Noa seitse perekonnaliiget kuulasid teda, kuuletusid Jumala juhenditele ja jäid ülemaailmses veeuputuses ellu. Nendest põlvnevad kõik praegu elavad inimesed.
Hiljem suhtles Jumal terve rahvaga, muistse Iisraeliga. Jumal andis neile Moosese kaudu Kümme käsku ja ligikaudu 600 samavõrd kohustuslikku seadlust. Jehoova ootas, et iisraellased täidaksid neid kõiki. Mooses käskis igal seitsmendal aastal, iga-aastase lehtmajade püha ajal, Jumala Seadust valjusti ette lugeda. Ta õpetas: „Kogu kokku rahvas, mehed ja naised ja lapsed, ka võõrad, kes on su väravais.” Mis eesmärgil? „Et nad kuuleksid ja õpiksid ning kardaksid Jehoovat, teie Jumalat, ja teeksid hoolsasti kõigi selle käsuõpetuse sõnade järgi.” Kõik pidid kuulama ja õppima. Kujuta ette, millise rõõmuga nad kuuldut arutasid! — 5. Moosese 31:10—12.
Rohkem kui viis sajandit hiljem organiseeris Juuda kuningas Joosafat kampaania korras vürste ja leviite Jehoova puhast kummardamist taaselustama. Need mehed reisisid läbi Juudamaa linnade, et õpetada sealsetele elanikele Jehoova seadusi. Seaduste avaliku aruteluga näitas kuningas oma julget hoiakut õige kummardamise suhtes. Tema alluvad pidid kuulama ja õppima. — 2. Ajaraamat 17:1—6, 9.
Arutledes antakse tunnistust
Jumal saatis oma Poja Jeesuse maa peale teenima Jumala Eesträäkijana. (Johannese 1:14) Kui kolm jüngrit olid Jeesuse muutumise tunnistajaks, kuulsid nad Jumala häält ütlevat: „See on mu armas Poeg, kellest mul on hea meel; teda kuulake!” (Matteuse 17:5) Nad kuuletusid meelsasti.
Samamoodi saatis ka Jeesus oma apostlid kuulutama teistele Jumala eesmärke. Aga kui Jeesusel oli jäänud maa peal teenida veel umbes kuus kuud, teatas ta, et taevaste Kuningriigist kuulutamine on niivõrd mahukas töö, et selle tegemiseks läheb vaja rohkem jüngreid. Ta õpetas 70 jüngrile, kuidas rääkida võõraste inimestega Jumala Kuningriigist, ning läkitas nad seejärel seda sõnumit levitama. (Luuka 10:1, 2, 9) Veidi aega enne seda, kui Jeesus läks tagasi taevasse oma Isa juurde, innustas ta oma järelkäijaid olema agarad teistele seda sõnumit rääkima ja andis neile ka käsu: „Minge siis ja tehke jüngriteks kõik rahvad, . . . neid õpetades pidama kõike, mida mina teid olen käskinud.” (Matteuse 28:19, 20) Tänapäeval täidavad tõelised kristlased seda käsku kogu maailmas, vesteldes oma ligimestega Jumala Kuningriigi heast sõnumist. Need arutelud võimaldavad neil anda tunnistust tõele Looja Jehoova kohta. — Matteuse 24:14.
Rahulikud, ülesehitavad arutelud
Mil kombel pidid Jeesuse jüngrid teistega oma uskumuste üle arutlema? Nad ei pidanud oma vastaseid ärritama ega nendega vaidlema. Nad pidid hoopiski leidma üles need inimesed, kes meeleldi soovivad kuulda head sõnumit, ning esitama neile seejärel sõnumi toetuseks Pühakirjal põhinevaid tõendeid. Loomulikult nägi Jumal, millist vastukaja osutavad need inimesed, kes puutuvad kokku tema Poja jüngritega, nii nagu ka Jeesus ise teatas: „Kes teid vastu võtab, võtab mind vastu; ja kes mind vastu võtab, võtab vastu selle, kes mind on läkitanud.” (Matteuse 10:40) See, et enamik Jeesuse kaasaegseid tema sõnumi tagasi lükkas, oli täielik Jumala hülgamine!
Kristlik apostel Paulus andis nõu: „Issanda sulane ärgu tülitsegu.” Ta olgu hoopiski „lahke kõikide vastu, osav õpetama, valmis kannatama kurja, kes tasase meelega noomib vastupanijaid, et Jumal neile kuidagi annaks meelt parandada ja tunnetada tõde”. (2. Timoteosele 2:24, 25) Meile on suurepäraseks eeskujuks see, kuidas Paulus Kreekas Ateena linnas inimestele head sõnumit kuulutas. Ta vestles juutidega veenvalt nende sünagoogis. Iga päev rääkis ta turul „nendega, keda ta kohtas”. Kahtlemata meeldis mõnedele lihtsalt uusi mõtteid kuulata, kuid vaatamata sellele rääkis Paulus otseselt ning lahkelt. Ta arutles oma kuulajatega Jumala sõnumi üle, mis õhutas neid kahetsema. Nende reageering oli enam-vähem samasugune nagu tänapäeva inimestelgi. „Mõned [panid] seda naeruks, aga teised ütlesid: ’Me tahame sind selles asjas kuulda veel teinegi kord!’ ” Paulus ei püüdnud visalt arutelu jätkata. Kui ta oli oma sõnumi kuulutanud, ’läks ta nende keskelt ära’. — Apostlite teod 17:16—34.
Hiljem ütles Paulus Efesose kristliku koguduse liikmetele, et ’ta ei pidanud nende eest salajas midagi, mis neile tarvis oli, et oleks selle jätnud neile kuulutamata ega oleks neid õpetanud avalikult ja kodasid mööda’. Pealegi oli ta „tunnistanud [„põhjalikult”, NW] nii juutidele kui ka kreeklastele pöördumist Jumala poole ja usku meie Issandasse Jeesusesse”. — Apostlite teod 20:20, 21.
Need Pühakirja näited toovad esile selle, kuidas Jumala ustavad sulased Piibli aegadel religiooni üle arutlesid. Samuti arutlevad Jehoova tunnistajad tänapäeval kuulekalt oma ligimestega religiooni üle.
Väga tulemusrikkad vestlused
’Kuulge Jumala Sõna.’ ’Kuulake tema käske.’ Kuivõrd tihti esinevad küll Piiblis sellised innustavad sõnad! Kui Jehoova tunnistajad järgmine kord sinu poole pöörduvad, saad sinagi järgida neid piiblilisi juhendeid. Kuula seda sõnumit, mida nad sulle Piibli põhjal esitavad. See ei ole poliitiline sõnum, vaid toetab Jumala taevast valitsust, tema Kuningriiki. Sel teel kaotab Jumal nüüdisaja konfliktide põhjused. (Taaniel 2:44) Seejärel muudab see Jumala taevane valitsus kogu maa Eedeni aia sarnaseks paradiisiks.
Üks endine salapolitseinik keeldus korduvalt kuulamast Jehoova tunnistajaid, kui nad talle Piiblist rääkida tahtsid. Kuid seistes silmitsi kasvava kuritegevusega, pettus ta elus. Niisiis ütles ta järgmisele Jehoova tunnistajale, kes teda külastas, et ta nõustub järele uurima tõendeid Piibli sõnumi põhjendatuse kohta. Järgnesid korrapärased arutelud. Kuigi politseinik muutis mitmeid kordi oma elukohta, otsisid tunnistajad ta heal meelel iga kord uuesti üles, et arutelusid jätkata. Lõpuks politseinik tunnistas: „Tõendid, mida ma olin otsinud, on Pühakirjas kogu aeg olemas olnud. Kui neil tunnistajail poleks jätkunud sihikindlust minuga rääkida, oleksin ma ikka veel maailmas ning mõistataksin, mis võib küll olla elu mõte. Nüüd aga olen ma tundma õppinud tõde, ja tahan kogu oma ülejäänud elu jooksul leida teisigi inimesi, kes otsivad Jumalat, nii nagu mina seda tegin.”
Huvitatud kuuljad soovivad siiralt rohkem teada saada. Nad tahavad täiesti õigustatult kuulda põhjendusi esitatavate uskumuste kinnituseks. (1. Peetruse 3:15) Just nagu väike laps külvab oma vanemad üle küsimustega ja ootab neilt vastust, nii ootad ka sina täiesti õigustatult, et Jehoova tunnistajad annaksid sulle konkreetseid vastuseid. Võid olla kindel, et nad tulevad heal meelel sinu juurde tagasi ja arutlevad Piibli sõnumi üle edasi.
Võib-olla on sul juba Piiblist mõningaid teadmisi. Sa saad ehk aru, et see, mida Jumal sinult ootab, võib tähendada mõningaid muutusi sinu praeguses eluviisis. Ära kõhkle nende eesmärkide poole püüelda, kartes, et Jumala nõuded lähevad sulle liiga kalliks maksma. Nendega kaasneb vaid tõeline õnn. Sammhaaval edenedes hakkad sa seda mõistma.
Mõtle kõigepealt sellele, kes on Jehoova, mida ta sinult ootab ning mida ta pakub. Palu, et Jehoova tunnistajad näitaksid sulle, mida Piibel selle kohta ütleb. Leia öeldu kohta kinnitus omaenda Piiblist. Kui sa mõistad, et Jehoova tunnistajad esitavad tõde religiooni kohta arukalt, siis soovid sa kahtlemata sügavamalt mõista kõike seda head, mida nad sulle Pühakirja abil võivad selgitada. — Õpetussõnad 27:17.
Sa oled oodatud külaline Jehoova tunnistajate kohalikku kogunemispaika, kuningriigisaali, et tutvuda nende tegevusega lähemalt. Sa kuuled seal kasulikke arutelusid Jumala Sõna üle. Sa näed, kuidas kohalolijad tunnevad rõõmu võimalusest rääkida üksteisega Jumala eesmärkidest. Luba, et Jehoova tunnistajad aitaksid sul õppida tundma tõde Jumala tahte kohta meie suhtes tänapäeval. Vasta Jumala kutsele arutleda tõelise kummardamise üle ning saagu sulle osaks tema heakskiitev naeratus ja ka igavene elu Paradiisis. — Malakia 3:16; Johannese 17:3.
[Pilt lk 5]
Noa rääkis avalikult Jumala eesmärgist
[Pildid lk 7]
Nagu Paulus vanaaja Ateenas, õpetavad ka Jehoova tunnistajad inimestele Piibli tõdesid