Kas Jeesuse imeteod on ajalugu või müüt?
„Neljandal öövahikorral tuli Jeesus nende juurde, kõndides merel.” — Matteuse 14:25.
MILJONITELE inimestele üle kogu maakera on usk Jeesuse Kristuse imetegudesse peaaegu sama tähtis kui usk Jumalasse endasse. Evangeeliumikirjutajad — Matteus, Markus, Luukas ja Johannes — kirjeldavad vähemalt 35 Jeesuse imetegu. Kuid nende jutustustest ilmneb, et ta tegi palju enam üleloomulikke tegusid. — Matteuse 9:35; Luuka 9:11.
Neid imetegusid ei tehtud meelelahutuseks. Need kinnitasid võimsalt Jeesuse väidet, et ta on Jumala Poeg, kauaoodatud Messias. (Johannese 14:11) Kui Mooses läks orjastatud Iisraeli rahva ette, sooritas ta imetegusid. (2. Moosese 4:1—9) Loogiliselt võttes võidi ka Messialt, kes prohvetiennustuste kohaselt on suurem kui Mooses, oodata mõningaid tunnustähti, mis näitaksid, et ta on Jumalast saadetud. (5. Moosese 18:15) Seega nimetab Piibel Jeesust ’meheks, kellest Jumal andis [juutidele] tunnistuse väe ja imede ja tunnustähtedega’. — Apostlite teod 2:22.
Möödunud aegade inimesed üldiselt ei kahelnud põrmugi selles, et Jeesus tegi Piiblis kirjeldatud imetegusid. Kuid viimastel aastakümnetel on evangeeliumijutustused sattunud terava kriitika alla. Oma raamatus Deceptions and Myths of the Bible viitab Lloyd Graham Piibli jutustusele sellest, kuidas Jeesus kõndis vee peal, ning läheb isegi nii kaugele, et lausub: „Peab ikka olema täielik võhik, et seda sõnasõnaliselt võtta, kuid ometi teevad seda miljonid. Ja siis me veel imestame, mis meie maailmaga lahti on. Millist paremat maailma selliselt võhikluselt võikski oodata?”
Kas tõesti võimatu?
Kuid siiski pole selline kriitika põhjendatud. Eesti Entsüklopeedia (1934) defineerib imet kui teadaolevale „loodusseadusele mitte alistuvat nähtust ja sündmust”. Selle definitsiooni järgi oleks värviteleviisorit, mobiiltelefoni või sülearvutit vaid sajand tagasi imedeks peetud! Kas on siis mõistlik olla dogmaatiline ja nimetada mingit asja võimatuks ainuüksi sellepärast, et me ei suuda seda selgitada vastavalt praegustele teaduslikele arusaamadele?
On veel teinegi tõsiasi, mida tuleks tähele panna: „Uus Testament” kirjutati vanakreeka keeles, kus sõna „ime” kohta kasutati sõna düʹna·mis — põhitähendusega „vägi”. See on tõlgitud ka sõnadega „vägevad teod” ja „jõud”. (Luuka 6:19; 1. Korintlastele 12:10; Matteuse 25:15) Piibel ütleb, et Jeesuse imeteod olid „Jumala suure väe” ilming. (Luuka 9:43) Kas kõikvõimsale Jumalale — temale, kellel on „tohutult dünaamilist energiat” — oleksid sellised teod võimatud? — Jesaja 40:26, NW.
Tõend usaldatavuse kohta
Nelja evangeeliumi sügavam uurimine annab meile lisapõhjusi nendes kirjapandu uskumiseks. Esiteks on need jutustused silmatorkavalt erinevad muinasjuttudest ja legendidest. Mõtle näiteks neile võltslugudele, mis olid Jeesuse kohta liikvel sajandeid pärast tema surma. Apokrüüfiline „Tooma evangeelium” jutustab: „Kui see poiss Jeesus oli viieaastane . . . , läks ta läbi küla ning üks poiss müksas joostes ta õlga. Jeesus ärritus ja ütles talle: ’Sa ei pea mitte oma teed jätkama’, ning silmapilk kukkus laps maha ja suri.” Pole raske näha selle jutustuse tõelist olemust — see on väljamõeldis. Pealegi pole selles loos kirjeldatud kapriissel, kiuslikul lapsel midagi ühist Piibli Jeesusega. — Võrdle Luuka 2:51, 52.
Vaatle nüüd usaldatavaid evangeeliumi jutustusi. Neis pole mingit liialduse ega väljamõeldise varjundit. Jeesus tegi imetegusid tõelise vajaduse korral, mitte aga tühipalja kapriisi rahuldamiseks. (Markuse 10:46—52) Iialgi ei kasutanud Jeesus oma võimeid, et endale kasu tuua. (Matteuse 4:2—4) Ja kunagi ei kasutanud ta neid suurustlemiseks. On ju teada, et kui uudishimulik kuningas Heroodes tahtis, et Jeesus teeks talle ühe „imetähe”, ’ei vastanud Jeesus talle midagi’. — Luuka 23:8, 9.
Jeesuse imetegude ning professionaalsete mustkunstnike, maagide ja usutervendajate tegude vahel on terav kontrast. Jeesuse vägevad teod ülistasid alati Jumalat. (Johannese 9:3; 11:1—4) Tema imetegudega ei kaasnenud mingeid emotsionaalseid rituaale, maagilisi loitsusid, toretsevaid vaatemänge, kavalaid võtteid ega hüpnoosi. Kui Jeesus kohtas pimedat kerjust Bartimeust, kes hüüdis: „Rabuuni, [tee] et ma jälle näeksin!”, ütles Jeesus talle lihtsalt: „’Mine, su usk on sind aidanud!’ Ja sedamaid nägi ta jälle.” — Markuse 10:46—52.
Evangeeliumid näitavad, et Jeesus tegi oma vägevaid tegusid ilma rekvisiitide, spetsiaalse lavastuse ja valgusefektideta. Ta tegi neid avalikkuse ees, tihti arvukate pealtnägijate silme all. (Markuse 5:24—29; Luuka 7:11—15) Vastupidiselt kaasaegsete usutervendajate püüetele ei luhtunud Jeesuse pingutused haigeid terveks teha iialgi põhjusel, et haigel arvatavasti puudus usk. Tekstis Matteuse 8:16 (UT) öeldakse: „Ta . . . tegi terveks kõik põdejad.”
Õpetlane Arthur Pierson ütleb oma raamatus “Many Infallible Proofs:” The Evidences of Christianity Kristuse imetegude kohta: „Tema tehtud imetegude hulk, tervendamiste kohene ja täielik toime ning absoluutne õnnestumine isegi surnute ülesäratamise puhul loob ülimalt terava kontrasti nende imetegude ning käesoleval või ükskõik millisel teisel ajajärgul tehtud väidetavate imede vahele.”
Ilmalik tõestus
Pierson esitab veel teisegi väite evangeeliumi jutustuste kasuks, lausudes: „Pühakirja imetegude tõesuse kõige tähelepanuväärsemaks kinnituseks on vaenlaste vaikimine.” Juudi religioonijuhid tahtsid väga Jeesust halba valgusesse seada, kuid tema imeteod olid niivõrd üldtuntud, et vastased ei julgenud neid eitada. Ainus, mis nad teha võisid, oli öelda, et need vägevad teod on tehtud deemonite abiga. (Matteuse 12:22—24) Veel sajandeid pärast Jeesuse surma uskusid juudi Talmudi kirjutajad ikka, et Jeesusel oli võime teha imesid. Vastavalt raamatule Jewish Expressions on Jesus lükkasid nad tema tagasi, öeldes, et ta „tegeleb maagiaga”. Kas sellist märkust oleks üldse tehtud, kui oleks olnud kasvõi mingi võimalus väita, et Jeesuse imeteod on pelgalt müüt?
Edasise tõendi esitab neljandal sajandil elanud kirikuloolane Eusebios. Oma raamatus The History of the Church From Christ to Constantine (Kiriku ajalugu) tsiteerib ta kedagi Quadratust, kes oli saatnud keisrile kristluse kaitseks kirja. Quadratus kirjutas: „Meie Päästja tegusid võis alati näha, kuna need olid tõelised — tervendatud ja surnuist ülesäratatud inimesed, keda ei nähtud mitte üksnes tervendamise või ülesäratamise hetkel, vaid keda võis alati näha, ja mitte ainult sel ajal, kui Päästja oli meie hulgas, vaid pikka aega pärast Tema lahkumist; tegelikult elasid mõned neist koguni minu eluajal.” Õpetlane William Barclay täheldas: „Quadratus ütleb, et tema eluajalgi elas inimesi, kes olid isiklikult kogenud imetegude väge ja keda võidi tõendina esitada. Kui see ei oleks nii olnud, poleks Rooma valitsusel olnud midagi kergemat kui tembeldada pealtnägijate tunnistused valeks.”
Usk Jeesuse imetegudesse on igati mõistlik, arukas ja tõenditega täielikus kooskõlas. Siiski pole Jeesuse imeteod vaid surnud ajalugu. Heebrealastele 13:8 tuletab meile meelde: „Jeesus Kristus on seesama, eile ja täna ja igavesti!” Tõepoolest, ta elab praegu taevastes ja suudab kasutada oma imevõimeid palju laiaulatuslikumalt, kui ta kord inimesena maa peal olles seda tegi. Tema imetegusid kirjeldavad evangeeliumi jutustused 1) annavad kristlastele tänapäeval praktilist juhatust, 2) toovad välja Jeesuse isiksuse paeluvaid külgi ning 3) pööravad tähelepanu lähitulevikule, mil leiavad aset veelgi tähelepanuväärsemad sündmused!
Järgmine artikkel keskendub kolmele tuntud Piibli jutustusele, mis neid mõtteid selgitavad.