Kas sa annad andeks nii, nagu Jehoova annab?
„Kui te annate andeks inimestele nende eksimused, siis annab teie taevane Isa ka teile andeks. Aga kui te inimestele nende eksimusi andeks ei anna, siis ei anna ka teie Isa teie eksimusi andeks.” — MATTEUSE 6:14, 15.
1., 2. Millist Jumalat me vajame ja miks?
„HALASTAJA ja armuline on Jehoova, pika meelega ja rikas heldusest! Tema ei riidle lõpmata ega pea igavesti viha! Tema ei tee meile meie pattu mööda ega tasu meile kätte meie pahategusid mööda! Sest otsekui taevas on maast kõrgel, nõnda on tema heldus võimas nende vastu, kes teda kardavad! Nii kaugel kui ida on läänest, nii kaugele viib ta meist meie üleastumised! Otsekui isa laste peale halastab, nõnda halastab Jehoova nende peale, kes teda kardavad! Sest ta teab, millist tegu me oleme; tal on meeles, et oleme põrm!” — Laul 103:8—14.
2 Kuna me oleme ülekohtus sündinud ja eksimuses ilmale tulnud ning meie kaasasündinud ebatäius püüab meid kogu aeg patu käsu orjaks teha, vajame hädasti Jumalat, kellel „on meeles, et oleme põrm”. Kolmsada aastat pärast seda, kui Taavet oli 103. Laulus nii kaunite sõnadega Jehoovat kirjeldanud, ülistas üks teine piiblikirjutaja, Miika, sedasama Jumalat samamoodi selle eest, et ta kord sooritatud patud nii suuremeelselt andeks annab: „Kes on Jumal nagu sina, kes annab andeks süü ja läheb mööda oma pärisosa jäägi üleastumisest, kes ei pea viha mitte igavesti, vaid armastab osadust [„halastust”, The Jerusalem Bible], kes halastab jälle meie peale, peseb ära meie süüteod? Sina heidad kõik meie patud mere sügavustesse!” — Miika 7:18, 19.
3. Mida tähendab andeks anda?
3 Sõna, mida Kreeka Kirjades väljendi „andeks andma” vastena kasutatakse, tähendab „ära minna laskma”. Pane tähele, et Taaveti ja Miika ülaltsiteeritud sõnad annavad väga köitvalt ja ilmekalt edasi sama mõtte. Et mõista täielikult, kui imekspandavas ulatuses Jehoova andestab, meenutagem mõnda nendest paljudest juhtumitest, mil ta seda on teinud. Esimene juhtum näitab, et Jehoova võib meelt muuta ja hävitamise asemel andestada.
Mooses kostab rahva eest — Jehoova võtab kuulda
4. Millistest Jehoova väe ilmingutest hoolimata ei julgenud iisraellased ikkagi Tõotatud Maale minna?
4 Jehoova tõi Iisraeli rahva oma kaitse all Egiptusest välja selle maa lähistele, mille ta oli tõotanud talle kodumaaks anda, kuid rahvas ei tahtnud sinna minna, kuna ta kartis Kaananis elavaid tühiseid inimesi. Pärast seda kui iisraellased olid näinud, kuidas Jehoova vabastas nad kümne laastava nuhtluse abil Egiptusest, avas neile pääsetee läbi Punase mere, hävitas neid jälitanud Egiptuse sõjaväe, sõlmis nendega Siinai mäe juures seaduselepingu, millele vastavalt nad said Jehoova väljavalitud rahvaks, ja andis neile iga päev ime läbi taevast mannat, mis neid elus hoidis, kartsid nad mingite pikakasvuliste kaananlaste pärast Tõotatud Maale minna! — 4. Moosese 14:1—4.
5. Kuidas püüdsid kaks ustavat maakuulajat Iisraeli julgustada?
5 Mooses ja Aaron heitsid jahmununa silmili. Joosua ja Kaaleb, kaks ustavat maakuulajat, püüdsid Iisraeli julgustada: ’See on üpris väga hea maa, maa, mis piima ja mett voolab. Ärge kartke maa rahvast, Jehoova on meiega!’ Kuid selle asemel et nendest sõnadest julgust ammutada, püüdis see hirmunud ja mässuline rahvas Joosuat ja Kaalebit kividega surnuks visata. — 4. Moosese 14:5—10.
6., 7. a) Mida otsustas Jehoova teha, kui iisraellased keeldusid Tõotatud Maale minemast? b) Miks seisis Mooses vastu Jehoova kohtuotsusele, mille see Iisraeli üle langetas, ja milline oli tulemus?
6 Jehoova sai vihaseks! „Ja Jehoova ütles Moosesele: ’Kui kaua see rahvas põlgab mind ja kui kaua nad ei usu mind hoolimata kõigist tunnustähtedest, mis ma nende keskel olen teinud? Ma löön teda katkuga ja hävitan tema, aga sinust ma teen suurema ja vägevama rahva kui tema!’ Siis Mooses ütles Jehoovale: ’Egiptlased on muidugi kuulnud, et sa oma rammuga oled selle rahva ära toonud nende keskelt, ja nad on seda rääkinud selle maa elanikele. . . . Aga kui sa nüüd surmad selle rahva nagu üheainsa mehe, siis räägivad rahvad, kes sinu kuulsusest on kuulnud, ja ütlevad: sellepärast et Jehoova ei suutnud viia seda rahvast maale, mille ta neile oli vandega tõotanud, tappis ta nad kõrbes!’ ” — 4. Moosese 14:11—16.
7 Mooses anus, et Jehoova oma nime pärast andeks annaks: „’Anna siis andeks selle rahva patt oma suure helduse pärast ja nagu sa sellele rahvale oled andeks andnud Egiptusemaalt kuni siia!’ Ja Jehoova vastas: ’Ma annan andeks, nagu oled palunud!’ ” — 4. Moosese 14:19, 20.
Manasse ebajumalakummardamine ja Taaveti abielurikkumine
8. Millised olid Juuda kuninga Manasse teod?
8 Üks väljapaistev näide Jehoova andeksanni kohta on juhtum Manasse, hea kuninga Hiskija pojaga. Manasse oli 12-aastane, kui ta Jeruusalemmas valitsema hakkas. Ta ehitas üles ohvrikünkad, püstitas altarid baalidele, valmistas Ashera kujud, kummardas taevatähti, tegeles maagia ja nõidusega, seadis ametisse vaimude manajad ja ennustajad, pani Jehoova templisse nikerdatud ebajumalakuju ja lasi oma pojad Hinnomi orus tulest läbi käia. „Ta tegi palju kurja Jehoova silmis” ja „ahvatles Juuda ja Jeruusalemma elanikke tegema rohkem kurja kui need paganad, keda Jehoova oli hävitanud Iisraeli laste eest”. — 2. Ajaraamat 33:1—9.
9. Kuidas leevendus Jehoova pale Manasse suhtes ja millise tulemusega?
9 Lõpuks tõi Jehoova Juuda kallale assüürlased ja need võtsid Manasse vangi ning viisid ta Babüloni. „Aga kui tal kitsas käes oli, siis ta püüdis leevendada Jehoova, oma Jumala palet ja alandas ennast väga oma vanemate Jumala ees. Ja kui ta palvetas tema poole, siis andis Jumal temale järele, kuulis ta anumist ja tõi tema tagasi Jeruusalemma, ta oma kuningriiki.” (2. Ajaraamat 33:11—13) Siis kõrvaldas Manasse võõramaa jumalad, ebajumalakujud ja altarid ning lasi need linnast välja visata. Ta hakkas tooma ohvreid Jehoova altaril ning pani Juudas jälle aluse tõelise Jumala teenimisele. See oli hämmastav näide selle kohta, kuidas Jehoova on valmis andestama, kui alandlikkuse, palvete ja vea heastamisega ilmutatakse kahetsusele kohaseid vilju! — 2. Ajaraamat 33:15, 16.
10. Kuidas püüdis Taavet varjata Uurija naisega tehtud pattu?
10 Kuningas Taaveti patt — abielurikkumine hetiit Uurija naisega — on kõigile hästi teada. Ta mitte ainult ei rikkunud Batsebaga abielu, vaid kui Batseba rasedaks jäi, sepitses ta ka üksikasjaliku plaani, millega tõtt varjata. Kuningas andis Uurijale, kes oli sõdimas, puhkust, lootes, et see läheb koju ja magab oma naisega. Kuid lugupidamisest lahinguväljale jäänud kaasvõitlejate vastu ei teinud Uurija seda. Siis kutsus Taavet ta enda juurde sööma ning jootis ta purju, kuid Uurija ei läinud ikkagi oma naise juurde. Seepeale saatis Taavet sõnumi tema väepealikule, et see saadaks Uurija keset lahingumöllu, et Uurija saaks surma, ja nii see ka läks. — 2. Saamueli 11:2—25.
11. Mis pani Taaveti oma pattu kahetsema, aga mis talle siiski osaks sai?
11 Jehoova saatis oma prohveti Naatani Taaveti juurde, et see kuninga patu paljastaks. „Siis ütles Taavet Naatanile: ’Mina olen pattu teinud Jehoova vastu!’ Ja Naatan ütles Taavetile: ’Jehoova on juba su patu sulle andeks andnud. Sa ei sure!’ ” (2. Saamueli 12:13) Taavet oli oma patu pärast süütundest murtud ja väljendas südamesttulevas palves Jehoovale oma kahetsust: „Sest tapaohvrid ei meeldi sulle, muidu ma annaksin neid; põletusohvrist ei ole sul head meelt! Jumala meelepärased ohvrid on murtud vaim, murtud ja purukslöödud südant ei põlga Jumal!” (Laul 51:18, 19) Jehoova ei põlanud Taaveti palvet, mis tuli murtud südamest. Sellest hoolimata karistati Taavetit karmilt, kooskõlas sellega, mida Jehoova 2. Moosese 34:6, 7 andeksandmise kohta ütles: „[Ta] siiski ei jäta süüdlast karistamata.”
Saalomon pühitseb templi
12. Mida Saalomon templi pühitsemisel palus ja mida Jehoova vastuseks ütles?
12 Kui Saalomon lõpetas Jehoova templi ehitamise, ütles ta pühitsemispalves: „Kuule siis oma sulase ja oma Iisraeli rahva anumist, kuidas nad palvetavad selle paiga poole! Jah, kuule paigast, kus sa elad, taevast! Ja kui sa kuuled, siis anna andeks!” Jehoova vastas: „Vaata, kui ma sulen taeva, nõnda et vihma ei saja, ja vaata, kui ma käsin rohutirtse maa paljaks süüa, või kui ma läkitan oma rahva kallale katku, ja kui siis minu rahvas, kellele on pandud mu nimi, alandab ennast ja nad palvetavad ja otsivad minu palet ning pöörduvad oma kurjadelt teedelt, siis ma kuulen taevast ja annan andeks nende patu ning säästan nende maa!” — 2. Ajaraamat 6:21; 7:13, 14.
13. Mida näitab Hesekiel 33:13—16 selle kohta, kuidas Jehoova inimesse suhtub?
13 Jehoova silmis oled sa selline, nagu sa praegu oled, mitte selline, milline sa kunagi varem olid. See on nii, nagu öeldakse Hesekiel 33:13—16: „Kui ma ütlen õigele, et ta tõesti jääb elama, tema aga loodab oma õiguse peale ja teeb ülekohut, siis ei peeta meeles ühtki ta õiget tegu, vaid ta sureb oma ülekohtu pärast, mida ta tegi! Ja kui ma ütlen õelale, et ta peab surema, tema aga pöördub oma patust ja teeb, mis on kohus ja õige — kui see õel annab tagasi pandi, asendab röövitu ja käib elu seaduste järgi ilma ülekohut tegemata, siis ta jääb tõesti elama, ta ei sure! Ühtki ta pattu, mis ta on teinud, ei peeta meeles ta vastu: ta on teinud, mis on kohus ja õige, ta jääb tõesti elama!”
14. Mida erilist Jehoova peale andeksandmise veel teeb?
14 Kui Jehoova Jumal meile andeks annab, teeb ta lisaks sellele ka midagi erilist, mida inimestel on üksteisele andeks andes raske teha: ta annab andeks ja ka unustab. Mõned inimesed ütlevad: „Ma võin sulle sinu teo küll andeks anda, kuid ma ei unusta seda (või ei suuda seda unustada).” Pane tähele, mida Jehoova sellele vastupidiselt tõotab teha: „Ma annan andeks nende süü ega tuleta enam meelde nende pattu!” — Jeremija 31:34.
15. Kuidas on Jehoova läbi aegade andeks andnud?
15 Jehoova on oma maapealsetele kummardajatele aastatuhandete jooksul andeks andnud. Ta on andnud andeks patte, mille tegemisest nad on teadlikud, kuid ka palju selliseid patte, millest nad ise midagi ei teagi. Tema halastus, pikameelsus ja andestus on olnud piiritu. Jesaja 55:7 ütleb: „Õel jätku oma tee ja nurjatu mees oma mõtted ning pöördugu Jehoova poole, siis halastab tema ta peale; ja meie Jumala poole, sest tema annab palju [„rohkesti”, NW] andeks!”
Andeksandmisest Kristlikes Kreeka Kirjades
16. Mille põhjal me võime öelda, et Jeesus annab samamoodi andeks nagu Jehoova?
16 Kristlikes Kreeka Kirjades on külluslikult jutustusi Jumala andeksannist. Jeesus räägib sellest tihti, näidates, et ta suhtub sellesse samamoodi nagu Jehoova. Jeesus on oma mõtteviisi saanud Jehoovalt, ta peegeldab Jehoovat, ta on Jehoova olemuse täpne kuju; tema nägemine võrdub Jehoova nägemisega. — Johannese 12:45—50; 14:9; Heebrealastele 1:3.
17. Kuidas selgitas Jeesus piltlikult seda, et Jehoova annab „rohkesti” andeks?
17 Seda, et Jehoova annab rohkesti andeks, näidatakse ühes Jeesuse piltlikus näites, mis räägib kuningast, kes andis sulasele andeks 10000 talendi (umbes 450000000 Eesti krooni) suuruse võla. Aga kui see sulane ei andnud oma kaassulasele andeks saja teenari (umbes 800 Eesti krooni) suurust võlga, sattus kuningas raevu. „Sa tige sulane! Kõik selle võla ma kinkisin sulle, sellepärast et sa mind palusid, eks siis sinagi pidanud halastama oma kaassulase peale, nõnda nagu mina sinu peale halastasin? Ja ta isand sai vihaseks ja andis tema piinajate kätte, kuni ta maksab kõik, mis tal temaga oli võlgu.” Jeesus selgitas selle loo mõtet niimoodi: „Nõnda teeb ka minu taevane Isa teile, kui te igaüks omast südamest andeks ei anna oma vennale!” — Matteuse 18:23—35.
18. Kuidas võib Peetruse suhtumist andeksandmisse võrrelda Jeesuse suhtumisega?
18 Pisut enne seda, kui Jeesus selle piltliku näite jutustas, tuli Peetrus Jeesuse juurde ja küsis: „Issand, mitu korda ma pean, kui mu vend mu vastu eksib, temale andeks andma? Ons küllalt seitsmest korrast?” Peetrus arvas, et ta on väga suuremeelne. Kuigi kirjatundjad ja variserid seadsid andeksandmisele piirmäära, ütles Jeesus Peetrusele: „Ma ei ütle sulle mitte seitse korda, vaid seitsekümmend korda seitse korda!” (Matteuse 18:21, 22) Vaevalt et ühe päeva kohta seitsmest korrast küllalt oleks, nagu Jeesus ütles: „Pidage endid silmas! Kui su vend pattu teeb, siis noomi teda; ja kui ta kahetseb, anna talle andeks. Ja kui ta seitse korda päevas eksib su vastu ja seitse korda päevas pöördub su poole ning ütleb: ma kahetsen! siis anna temale andeks!” (Luuka 17:3, 4) Kui Jehoova andeks annab, ei pea ta selle üle arvestust — meie õnneks.
19. Mida me peame tegema, et Jehoovalt andeks saada?
19 Kui meil jätkub alandlikkust, et oma patte kahetseda ja üles tunnistada, on Jehoova valmis meile vastu tulema: „Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nii et ta meile annab patud andeks ja puhastab meid kõigest ülekohtust.” — 1. Johannese 1:9.
20. Kuidas ilmutas Stefanos valmisolekut patt andeks anda?
20 Kui raevunud rahvahulk oli Jeesuse järelkäijat Stefanost kividega surnuks viskamas, hüüdis see silmapaistvalt andestavat vaimu ilmutades: „’Issand Jeesus, võta minu vaim vastu!’ Ja ta heitis põlvili ning hüüdis suure häälega: ’Issand, ära arva seda pattu neile süüks!’ Ja kui ta seda oli öelnud, uinus ta [surmaunne].” — Apostlite teod 7:59, 60.
21. Miks oli see, et Jeesus oli valmis Rooma sõduritele andeks andma, nii hämmastav?
21 Jeesus andis veelgi hämmastavama eeskuju valmisoleku kohta andeks anda. Tema vaenlased võtsid ta kinni, mõistsid tema üle ebaseaduslikult kohut, mõistes ta süüdi, pilkasid teda, sülitasid tema peale, peksid teda mitmeharulise piitsaga, mille harudele olid tõenäoliselt kinnitatud luu- ja metallitükid, ning lõpuks jätsid ta mitmeks tunniks postile naelutatuna rippuma. Roomlastel ei olnud selles kõiges sugugi väike osa. Aga kui Jeesus oli piinapostil suremas, palus ta oma taevast Isa sõdurite eest, kes olid ta postile löönud: „Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad!” — Luuka 23:34.
22. Milliseid Mäejutluse sõnu me peame püüdma ellu rakendada?
22 Oma mäejutluses oli Jeesus öelnud: „Armastage oma vaenlasi ja palvetage nende eest, kes teid taga kiusavad.” Tema ise pidas sellest põhimõttest oma maise teenistuse lõpuni kinni. Kas nõuab see liiga palju meilt, kes me oma langenud liha nõrkustega võitleme? Me peaksime vähemalt püüdma rakendada ellu neid sõnu, mis Jeesus ütles oma järelkäijatele pärast seda, kui ta oli neile õpetanud eeskujupalve: „Kui te annate andeks inimestele nende eksimused, siis annab teie taevane Isa ka teile andeks. Aga kui te inimestele nende eksimusi andeks ei anna, siis ei anna ka teie Isa teie eksimusi andeks.” (Matteuse 5:44; 6:14, 15) Kui me anname andeks nii, nagu Jehoova annab, siis me anname andeks ja ka unustame.
Kas sa mäletad?
◻ Mida Jehoova meie pattude suhtes teeb ja miks?
◻ Miks anti Manassele tema kuningavõim tagasi?
◻ Millist Jehoova andeksanni erilist külge on inimestel raske jäljendada?
◻ Mille poolest oli Jeesuse valmisolek andeks anda nii hämmastav?
[Pilt lk 24]
Naatan aitas Taavetil mõista, et viimane vajab Jumala andeksandi