Kas pühakujud suudavad sind Jumalale lähendada?

TÄNAPÄEVAL täidab muuseume suur hulk Egiptuse, Babüloonia ja Kreeka pühakujusid. Kujud, mis olid kord kirgliku austuse objektid, on nüüd välja pandud kui vaid muistsed kunstiteosed. Nende kujude vägi oli vaid nende kummardajate kujutluses. Koos neid austanud inimeste kadumisega kadus ka nende pühakujude oletatav vägi. Sai ilmsiks, et kujud on — tegelikult nad on kogu aeg olnud — elutud puu-, kivi- või metallobjektid.

Kuidas on lugu nende pühakujudega, mida inimesed tänapäeval austavad ja kummardavad? Kas need pühakujud on mingil moel vägevamad kui muistsed Egiptuse, Babüloonia ja Kreeka pühakujud? Kas need on tõesti olnud abivahendid inimese lähendamisel Jumalale?

Iga mööduva sugupõlvega näib inimkond triivivat Jumalast üha kaugemale ja kaugemale. Mida suudavad selles suhtes ära teha kogu maailma pühakujud? Kui nad jäetakse omapead, siis nad koguvad tolmu ning lõpuks lähevad rooste või kõdunevad. Nad ei suuda eneste eest hoolitseda, ammugi siis inimeste heaks midagi teha. Kuid palju tähtsam on siiski see, mida on Piiblil öelda selle asja kohta?

Kallid, kunstipäraselt tehtud, kuid kasutud

Pole üllatav, et Piibel paljastab pühakujud kui kasutud ja täiesti võimetud aitama oma andunud kummardajatel läheneda Jumalale. Kuigi religioossed pühakujud on harilikult kallid ja kunstipäraselt tehtud, näitab Piibel nende tõelist väärtust, öeldes: „Nende ebajumalad on hõbe ja kuld, inimeste kätetöö! Suu on neil, aga nad ei räägi; silmad on neil, aga nad ei näe; kõrvad on neil, aga nad ei kuule; nina on neil, aga nad ei tunne lõhna; käed on neil, aga nad ei katsu; jalad on neil, aga nad ei kõnni; nad ei kõnele oma kurguga! Nende sarnaseks saavad nende tegijad ja kõik, kes nende peale loodavad!” — Laul 115:4—8.

Piibel mitte ainult ei paljasta ebajumalaid kui väärtusetuid, vaid räägib pühakujudest ja nende kummardajatest hukkamõistvalt: „Kurgipõllu linnupeletiste sarnased on aga need, ja nad ei räägi; neid peab kandma, sest nad ei kõnni! Ärge neid kartke, sest nad ei tee kurja, aga nad ei saa teha ka head! Inimesed on kõik rumalad, mõistusest ilma! Iga kullassepp jääb häbisse jumalakuju pärast, sest tema valatud kujud on pettus ja neis pole hinge! Need on tühised, naeruväärt töö.” — Jeremija 10:5, 14, 15.

Katoliiklik vaade

On tõsi, et paljud, kes kummardavad, palvetavad ja süütavad küünlaid religioossete pühakujude ees ning suudlevad neid, ei pea end ebajumala või pühakujude kummardajateks. Näiteks väidavad katoliiklased, et nad austavad Kristuse ja Maarja kujusid mitte sellepärast, et pühakujud ise oleksid mingil määral jumalikud, vaid sellepärast, keda need pühakujud kujutavad. Entsüklopeedia The World Book Encyclopedia ütleb, et „roomakatoliku kirikus austatakse pühakujusid kui teatud inimesi kujutavaid sümboleid”. Katoliku vaimulikkond on jutlustanud, et pühakuju austamine on kohane, kuni see on oma olemuselt madalam austamisest, mida osutatakse Jumalale enesele.

Tegelikkuses austatakse neid pühakujusid. Isegi entsüklopeedia New Catholic Encyclopedia möönab, et selline austamine on „kummardamisakt”. Kuid Jeesus Kristus välistas pühakujude tarvitamise Jumalale lähenemise abivahendina, öeldes: „Ükski ei saa Isa juurde muidu kui minu kaudu!” (Johannese 14:6) Pole siis üllatav, et esimese sajandi kristlased keeldusid täielikult kummardamisel pühakujusid tarvitamast.

Sellele vaatamata ületavad tänapäeval ristiusumaailma religioonid pühakujude arvukuselt kõik teised religioonid. Jah, vaatamata kõigele ajaloolisele ja Pühakirjal põhinevale tõestusmaterjalile, mis paljastab pühakujudele osutatava austuse rumalust, jätkavad end kristlasteks tunnistavad inimesed üle kogu maailma pühakujude ees kummardamist ja palvetamist, kui nad siiralt otsivad Jumalat. Miks?

Vaenlane on nad peibutanud

Prohvet Jesaja ütles, et tema päevadel pühakujude kummardajad ei suutnud näha oma tegude rumalust, sest nende silmad olid „nägemiseks ja südamed mõistmiseks suletud”. (Jesaja 44:18) Kes võiks avaldada inimestele sellist mõju? Aastal 754 m.a.j. kuulutas ikonoklastiline kirikunõukogu, et kujude austamise algatas Saatan eesmärgiga peibutada inimest eemale tõelisest Jumalast. Kas see järeldus oli õige?

Oli küll, sest see on kooskõlas inspireeritud Piibliga, mis sajandeid varem ütles, et Jumala peavaenlane Kurat-Saatan on teinud inimeste ’meeled sõgedaks’, nii et neile „ei paistaks” tõde. (2. Korintlastele 4:4) Niisiis, austades pühakuju, teenib inimene Jumalale lähenemise asemel hoopis deemonite huve. — 1. Korintlastele 10:19, 20.

Jumalale lähenemine

Pühakujud ei aita meil Jumalale läheneda. Suurele Loojale, Jehoova Jumalale, on pühakujude austamine jäle. (5. Moosese 7:25) „Jehoova on Jumal, kes nõuab ainulaadset andumist.” (Nahum 1:2, NW) Ta ütleb: „Mina olen Jehoova, see on mu nimi, ja mina ei anna oma au teisele ega oma kiidetavust nikerdatud kujudele!” (Jesaja 42:8) Vastavalt sellele hoiatab Piibel, et need, kes osutavad austust pühakujudele, „ei päri Jumala riiki”. — Galaatlastele 5:19—21.

Kuid Jehoova on ka armuline ja andestav Jumal. Piibel räägib neist, kes pöördusid oma pühakujude juurest Jumala poole ja kuulutati õiglaseks pärast seda, kui nad olid katkestanud ebajumalate teenimise. (1. Korintlastele 6:9—11; 1. Tessalooniklastele 1:9) Nad võtsid kuulda Jeesuse sõnu: „Jumal on Vaim, ja kes teda kummardavad, need peavad vaimus ja tões teda kummardama!” — Johannese 4:24.

Piibli innukas uurimine ilmutab, et Jumalale lähenemine ei ole keeruline. (Apostlite teod 17:26—28) Tal on soe, armastav ja ligipääsetav isiksus ning ta kutsub meid ja ootab meilt, et arendaksime temaga lähedasi suhteid. — Jesaja 1:18.

Jehoova tunnistajad kutsuvad sind õppima tundma meie taevast Isa kui Isikut, õppima tundma tema nime Jehoova ja tema omadusi ning kuidas ta tegutseb inimkonnaga. Tema Sõna Piibli lehekülgede kaudu hakkad mõistma, miks sul tegelikult ei ole vaja Jumalale lähenemiseks nähtavaid abivahendeid, nagu näiteks kujusid või pilte. Jah, „tulge Jumala ligi, siis tema tuleb teie ligi”. — Jakoobuse 4:8.

[Kast lk 6]

Ajaloolased täheldavad, et . . .

◻ „On üldtuntud fakt, et budism, mis rajati kuuendal sajandil e.m.a., ei näinud oma rajaja esimest pühakuju enne kui umbes esimesel sajandil m.a.j.”

„Sajandeid oli hindu traditsioon põhiliselt anikooniline [ilma pühakujudeta].”

„Hinduism ja budism alustasid mõlemad anikooniliselt ja vaid tasapisi võtsid oma kummardamisse vastu pühakujusid. Kristlusega oli samuti.” — The Encyclopedia of Religion, autor Mircea Eliade.

◻ „Mitmesugustest Piibli aruannetest on ilmne, et Jumala õigest kummardamisest puudusid pühakujud. . . . Ka UT-s [Uues Testamendis] on keelatud võõraste jumalate ja ebajumalakujude kummardamine.” — New Catholic Encyclopedia.

◻ „Pühakujud olid algkristlaste kummardamises tundmatud.” — Cyclopedia of Biblical, Theological, and Ecclesiastical Literature, autorid McClintock ja Strong.

◻ „Ei Uues Testamendis ega üheski ehtsas kristluse algusajastu kirjutises pole võimalik avastada mingit jälge kristlaste poolt kujude või piltide tarvitamisest kummardamisel ei avalikult ega isiklikult.” — A Concise Cyclopedia of Religious Knowledge, autor Elias Benjamin Sanford.

◻ „Esimesed kristlased oleksid vaadanud õudusega paljalt mõttele pühakujude asetamisest kirikutesse ja pidanud nende ees kummardamist ning palvetamist mitte millekski vähemaks kui ebajumalateenimiseks.” — History of the Christian Church, autor John Fletcher Hurst.

◻ „Algkirikus oldi järjekindlalt Kristuse ja pühakute portreede tegemise ning austamise vastu.” — The New Encyclopædia Britannica.

◻ „Kuigi algkirik ei põlanud kunsti, polnud tal siiski Kristuse pühakujusid.” — Schaff-Herzog Encyclopedia of Religious Knowledge.

[Pilt lk 7]

Jeesus rõhutas, et Jumal otsib neid, kes „kummardavad Isa vaimus ja tões”