Jää Jehoovale ligi

„Olge . . . püsivad palves!” — ROOMLASTELE 12:12.

1. Mis on Jehoova tahe seoses palvega ja millise julgustuse andis apostel Paulus palvetamise kohta?

JEHOOVA on „Jumal, kes annab lootuse” kõigile temale ustavatele inimestele. ’Palve Kuuljana’ ta kuuleb, kui nad anuvad abi, et saada kätte rõõmuküllast lootust, mille ta seab nende ette. (Roomlastele 15:13; Laul 65:3; NW) Oma Sõna Piibli läbi ta julgustab kõiki oma sulaseid tulema tema juurde, ükskõik millal nad seda soovivad. Ta kuuleb alati ja soovib vastu võtta nende kõige varjatumad mured. Tegelikult julgustab ta neid ’olema püsivad palves’ ja ’palvetama lakkamata’.a (Roomlastele 12:12; 1. Tessalooniklastele 5:17) See on Jehoova tahe, et kõik kristlased pöörduvad lakkamata tema poole palves, avades talle oma südame ja tehes seda Jeesus Kristuse, tema armastatud Poja nimel. — Johannese 14:6, 13, 14.

2, 3. a) Miks Jumal innustas meid ’olema püsivad palves’? b) Milline kinnitus on meil, et Jumal tahab, et me palvetaksime?

² Mispärast Jumal meid selliselt innustab? Seepärast, et eluraskused ja kohustused võivad meid niivõrd alla suruda, et võime unustada palvetamise. Meie probleemid võivad meid enese alla matta ja olla põhjuseks, et me enam ei rõõmusta lootuses ning lakkame palvetamast. Neid asju silmas pidades vajame meeldetuletusi, mis julgustavad meid palvetama ja tulema väga abi ning lohutuse allika, Jehoova, meie Jumala ligi.

³ Jünger Jakoobus kirjutas: „Tulge Jumala ligi, siis tema tuleb teie ligi!” (Jakoobuse 4:8) Jah, Jumal ei ole, vaatamata meie ebatäiuslikule inimseisundile, liiga kõrgel ega liiga kaugel, et kuulda, mida me talle ütleme. (Apostlite teod 17:27) Pealegi pole ta ükskõikne ega hoolimatu. Laulik ütleb: „Jehoova silmad on õigete poole ja tema kõrvad nende appihüüdmise poole!” — Laul 34:16; 1. Peetruse 3:12.

4. Kuidas võiks piltlikult kujutada Jumala tähelepanelikkust palve vastu?

⁴ Jehoova kutsub palvetama. Võime võrrelda seda koosviibimisega, kus mitmed inimesed ajavad omavahel juttu. Sina oled seal, kuulates teiste juttu. Oled vaatleja rollis. Kuid siis pöördub keegi sinu poole, nimetab su nime ja suunab oma sõnad sulle. See köidab eriliselt sinu tähelepanu. Samalaadselt on Jumal alati oma rahva vastu tähelepanelik, kus nad ka ei oleks. (2. Ajaraamat 16:9; Õpetussõnad 15:3) Niisiis, ta kuuleb meie sõnu, otsekui kaitsvalt ja huviga meid jälgides. Kui me pöördume palves Jumala nime poole, köidame siiski tema tähelepanu ja ta koondab oma tähelepanu otseselt meile. Tänu oma võimetele võib Jehoova leida ja mõista isegi inimese hääletut palvet, mida ta oma südame ja meele peidetud soppides esitab. Jumal kinnitab meile, et ta tuleb kõigi ligi, kes hüüavad siiralt appi tema nime ja püüavad jääda tema ligi. — Laul 145:18.

Vastus vastavalt Jumala eesmärgile

5. a) Mida näitab meie palvete suhtes nõuanne ’olge püsivad palves’? b) Kuidas Jumal palvetele vastab?

⁵ Nõuanne olla püsivad palves näitab, et mõnikord võib Jehoova lubada meil mingis küsimuses teatud aja pidevalt palvetada, kuni tema vastus saab ilmsiks. Meil võib olla isegi kalduvus väsida palumast Jumalalt abi või heldust, mis võib näida üliväga vajalik, kuid viibib kaua. Seepärast palub Jehoova Jumal meid tungivalt mitte ühelegi sellisele kalduvusele järele anda, vaid jätkata palvetamist. Me peame jätkama tema palumist oma murede pärast, olles kindlad, et ta arvestab meie palvet ja täidab meie tõelise vajaduse, mitte lihtsalt selle, mida ehk oleme ise välja mõelnud. Jehoova ilmselt kaalub meie palveid, lähtudes oma eesmärgist. Näiteks võib meie palve teisi mõjutada. Võime võrrelda seda isa olukorraga, kelle poeg palub temalt jalgratast. Isa teab, et kui ta ostab jalgratta sellele pojale, tahab seda ka teine poeg. Aga kuna teine poeg võib olla jalgratta jaoks liialt noor, võib isa otsustada, et ta sel korral jalgrattaid ei osta. Oma eesmärgi ja asjade ajastamise valguses otsustab meie taevane Isa samamoodi, mis on meile ja teistele tõeliselt parim. — Laul 84:9, 12; võrdle Habakuk 2:3.

6. Millise tähendamissõna andis Jeesus seoses palvega ja mida näitab püsivus palves?

⁶ Tähelepanuväärne on Jeesuse tähendamissõna, mille ta andis oma jüngrite vajaduse kohta „alati . . . palvetada ja mitte tüdida”. Lesknaine, võimetu õigust saama, oli püsiv oma nõudmises inimkohtunikule, kuni ta lõpuks õiguse sai. Jeesus lisas: „Kas siis Jumal ei peaks muretsema õigust oma äravalituile?” (Luuka 18:1—7) Püsivus palves näitab meie usku, usaldust Jehoova vastu ja valmisolekut jääda tema ligi ning esitada oma palve, jättes lõpptulemuse tema kätesse. — Heebrealastele 11:6.

Jehoovale ligi jäämise eeskujud

7. Kuidas me võime jäljendada Aabeli usku Jehoovale ligi olemises?

⁷ Piibel on täis Jumala sulaste esitatud palvete kirjeldusi. Need „on kirjutatud meile õpetuseks, et meil kannatlikkuse ja Kirja troosti kaudu oleks lootust”. (Roomlastele 15:4) Meie lootus tugevneb, kui vaatleme nende inimeste eeskujusid, kes jäid Jehoovale ligi. Aabel ohverdas Jumalale vastuvõetava ohvri, ja kuigi ühestki palvest pole räägitud, lähenes ta kahtlemata palves Jehoovale, et tema ohver vastu võetaks. Heebrealastele 11:4 ütleb: „Usu läbi tõi Aabel Jumalale parema ohvri kui Kain, ja usu kaudu ta sai tunnistuse, et tema oli õige.” Aabel teadis Jumala tõotust 1. Moosese 3:15, aga võrreldes sellega, mida teame praegu meie, teadis ta väga vähe. Siiski Aabel tegutses vastavalt nendele teadmistele, mis tal olid. Ka tänapäeval ei ole mõnedel Jumala tõest värskelt huvitatutel veel palju teadmisi, aga nad palvetavad ja teevad maksimaalse nende teadmiste kohaselt, mis neil on, nagu tegi Aabel. Jah, nad tegutsevad usus.

8. Miks võime olla kindlad, et Aabraham jäi Jehoovale ligi, ja mida peaksime endalt küsima?

⁸ Üks teine Jumala ustav sulane oli Aabraham, „kõikide isa, kes usuvad”. (Roomlastele 4:11) Me vajame tänapäeval rohkem kui kunagi varem tugevat usku ja me peame usus palvetama, nagu seda tegi Aabraham. Nagu 1. Moosese 12:8 ütleb, ehitas ta altari „Jehoovale ning hüüdis appi [„hakkas appi hüüdma”, NW] Jehoova nime”. Aabraham teadis Jehoova nime ja kasutas seda palves. Ikka ja jälle oli ta siiralt püsiv palves, hüüdes „appi Jehoova, igavese Jumala nime”. (1. Moosese 13:4; 21:33) Aabraham hüüdis Jumalat appi usus, mille tõttu ta sai kuulsaks. (Heebrealastele 11:17—19) Palve aitas Aabrahamil jätkata suurel määral rõõmustamist Kuningriigi lootuses. Kas meie järgime Aabrahami püsivuse eeskuju palves?

9. a) Miks Taaveti palvetest on Jumala rahvale tänapäeval palju kasu? b) Mis võib olla selle tulemus, kui palvetame nagu Taavet, et jääda Jehoovale ligi?

⁹ Taavet oli silmapaistev oma püsivusega palves ja tema laulud näitavad, millised peaksid palved olema. Näiteks võivad Jumala sulased sobivalt palvetada selliste asjade eest nagu pääste või vabastamine (3:8, 9; 60:7), juhatus (25:4, 5), kaitse (17:8), pattude andeksand (25:7, 11, 18) ja puhas süda (51:12). Kui Taavet tundis end ahistatuna, ta palvetas: „Rõõmusta oma sulase hinge.” (86:4) Meiegi võime paluda südamerõõmu eest, teades, et Jehoova soovib, et me rõõmustaksime oma lootuses. Taavet jäi Jehoovale ligi ja palvetas: „Mu hing ripub su küljes, su parem käsi toetab mind!” (63:9) Kas me jääme Jehoovale ligi, nagu jäi Taavet? Kui jääme, siis ta hoiab ülal ka meid.

10. Millised väärad mõtted laulukirjutaja Aasafil kord olid, kuid mida ta mõistis?

¹⁰ Et Jehoovale ligi jääda, on meil vaja hoiduda kadestamast kurje nende muretu ja materialistliku elu pärast. Laulukirjutaja Aasaf tundis kord, et Jehoova teenimisel ei ole mingit väärtust, sest õelad „elavad alati rahulikult”. Siiski ta mõistis, et tema mõtteviis oli vale ja et õelad on ’libedal’ pinnasel. Ta sai aru, et miski pole parem kui Jehoovale ligi jäämine, ning väljendas ennast Jumalale selliselt: „Ometigi jään mina ikka sinu juurde; sa oled haaranud kinni mu paremast käest! Sest vaata, kes sinust eemale lähevad, need hukkuvad; . . . Aga minu õnn on, et ma olen Jumalale ligi! Issanda Jehoova peale panen ma oma lootuse, et jutustada kõiki sinu tegusid!” (Laul 73:12, 13, 18, 23, 27, 28) Selle asemel, et kadestada õelate, lootuseta inimeste muretut elu, jäljendagem Aasafit Jehoovale ligi jäämises.

11. Miks Taaniel on Jehoovale ligi jäämise hea eeskuju ja kuidas me võime teda jäljendada?

¹¹ Taaniel oli palves otsustavalt püsiv isegi ohu ees sattuda palvetamise kohta käivate ametlike ettekirjutuste eiramise eest lõvide auku. Kuid Jehoova „läkitas oma ingli ja sulges lõukoerte suud” ning päästis Taanieli. (Taaniel 6:8—11, 23, 28) Taanieli õnnistati väga tema püsivuse eest palves. Kas ka meie oleme püsivad palves, eriti kui kohtame vastupanu Kuningriigi kuulutamisel?

Jeesus, meie Eeskuju

12. a) Millise eeskuju palve suhtes andis Jeesus oma teenimise alguses ja kuidas see võib kristlastele kasuks olla? b) Mida ilmutab palve kohta Jeesuse eeskujupalve?

¹² Võib täheldada, et oma maise teenimise algusest peale Jeesus palvetas. Tema palvemeelne seisund ristimise ajal andis hea eeskuju neile, kes teevad läbi veeristimise kaasajal. (Luuka 3:21, 22) Võib paluda Jumala abi, et viia täide see, mida veeristimine sümboliseerib. Jeesus aitas ka teistel Jehoovale palves läheneda. Kord, kui Jeesus oli teatud paigas palvetamas, ütles üks tema jüngritest hiljem talle: „Issand, õpeta meid palvetama.” Siis Jeesus esitas selle, mis on üldiselt tuntud eeskujupalvena ja milles teemade järjekord näitab, et esikoht tuleb anda Jehoova nimele ja eesmärgile. (Luuka 11:1—4) Seega me peame hoidma oma palvetes õiget väljavaadet ja tasakaalu, jätmata hooletusse seda, „mis on peaasi”. (Filiplastele 1:9, 10) Muidugi on erivajaduste aegu või aegu, mil on vaja tegelda konkreetse probleemiga. Nagu Jeesus, võivad kristlased minna Jumala juurde palvega, et otsida jõudu teatud ülesannete täitmiseks või eriliste katsumuste või ohtudega hakkama saamiseks. (Matteuse 26:36—44) Tegelikult võivad isiklikud palved hõlmata tõesti elu igat tahku.

13. Kuidas Jeesus näitas teiste eest palvetamise tähtsust?

¹³ Jeesus näitas oma hea eeskujuga teiste eest palvetamise tähtsust. Ta teadis, et tema jüngreid vihatakse ja kiusatakse taga nagu tedagi. (Johannese 15:18—20; 1. Peetruse 5:9) Sellepärast palus ta Jumalat ’neid hoida tigeda eest’. (Johannese 17:9, 11, 15, 20) Ja olles teadlik Peetruse ees seisvast erilisest katsest, rääkis ta temale: „Mina olen sinu eest palunud, et su usk ära ei lõpeks.” (Luuka 22:32) Kui kasulik on, kui ka meie oleme püsivad palvetes oma vendade eest, kui mõtleme ka teistele, mitte ainult iseenda probleemidele ja huvidele! — Filiplastele 2:4; Koloslastele 1:9, 10.

14. Kust me teame, et Jeesus jäi kogu oma maise teenimise jooksul väga ligi Jehoovale, ja kuidas me saame teda jäljendada?

¹⁴ Jeesus oli kogu oma teenimise jooksul püsiv palves ja jäi väga ligi Jehoovale. (Heebrealastele 5:7—10) Apostel Peetrus tsiteerib Apostlite teod 2:25—28-s Laul 16:8 ja rakendab seda Issand Jeesus Kristuse kohta: „Taavet ütleb tema kohta: ’Ma pean Issandat [„Jehoovat”, NW] alati oma silma ees, sest ta on mu paremal pool, et ma ei kõiguks!’ ” Meiegi võime nii teha. Me võime paluda, et Jumal oleks meile ligi, ja me võime näidata oma usaldust Jehoova vastu, hoides teda pidevalt mõttes oma silme ees. (Võrdle Laul 110:5; Jesaja 41:10, 13.) Siis me väldime igat liiki raskusi, sest Jehoova toetab meid ja me ei kõigu kunagi.

15. a) Mis suhtes me ei tohiks kunagi jätta püsivust palves? b) Milline hoiatus antakse meie tänulikkuse suhtes?

¹⁵ Ärgem kunagi jätkem väljendamata oma tänu Jehoovale kogu tema headuse eest meile, jah, „Jumala kõike ületava ärateenimata lahkuse” eest, mis hõlmab tema Poja kinkimist lunastusohvriks meie pattude eest. (2. Korintlastele 9:14, 15, NW; Markuse 10:45; Johannese 3:16; Roomlastele 8:32; 1. Johannese 4:9, 10) Tõepoolest, Jeesuse nimel ’tänagem kõige eest alatasa Jumalat ja Isa’. (Efeslastele 5:19, 20; Koloslastele 4:2; 1. Tessalooniklastele 5:18) Peame olema hoolsad, et me ei kaotaks tänulikkust selle eest, mis meil on, olles niivõrd mures selle pärast, mida meil ei ole, või oma isiklike probleemide pärast.

Heita oma koorem Jehoova peale

16. Mida me peaksime tegema, kui mingi koorem meile muret teeb?

¹⁶ Püsivus palves näitab meie andumuse sügavust. Kui me hüüame Jumala poole, avaldab see meile head mõju isegi enne temalt vastuse saamist. Kui mõni koorem teeb meile muret, siis võime jääda Jehoovale ligi, järgides nõuannet: „Heida Jehoova peale oma koorem, ja tema hoolitseb sinu eest.” (Laul 55:23) Kui heidame kogu oma koorma — mured, hooled, pettumused, kartused ja muu — täis usku Jumalasse tema peale, saame südamerahu, „Jumala rahu, mis on ülem kõigest mõistusest”. — Filiplastele 4:4, 7; Laul 68:20; Markuse 11:24; 1. Peetruse 5:7.

17. Kuidas võime saavutada Jumala rahu?

¹⁷ Kas see Jumala rahu tuleb silmapilkselt? Kuigi me võime viivitamatult mõningat kergendust saada, peab paika ka see, mida Jeesus püha vaimu palumise kohta ütles: „Paluge [„pidevalt”, NW], siis antakse teile; otsige [„pidevalt”, NW], siis te leiate; koputage [„pidevalt”, NW], siis avatakse teile.” (Luuka 11:9—13) Kuna me just püha vaimu abil oma mure võime kõrvale heita, siis peame olema püsivad, küsides Jumala rahu ja tema abi seoses oma koormaga. Me võime olla kindlad, et püsivusega palves me saame soovitud kergenduse ja südamerahu.

18. Mida Jehoova meie heaks teeb, kui me ei tea täpselt, kuidas mingis olukorras palvetada?

¹⁸ Aga kuidas on lugu siis, kui me ei tea täpselt, mida paluda? Meie sisemised ohked jäävad tihti väljendamata, sest me ei mõista täielikult oma olukorda või ei oska seda Jehoovale esitada. Siin võib püha vaim meie eest kosta. Paulus kirjutas: „Me ei tea seda, mida paluda, nõnda nagu peaks, ent Vaim ise palvetab meie eest sõnades väljendamatute ohkamistega.” (Roomlastele 8:26) Kuidas nii? Jumala Sõnas on inspireeritud prohvetiennustused ja palved, mis käivad meie olukorra kohta. Ta laseb neil nii-öelda meie heaks kosta. Ta võtab need vastu, otsekui oleksid need see, mida meie paluksime, kui me vaid teaksime nende tähendust meie olukorras, ja vastavalt täidab ta need palved.

Palve ja lootus jätkuvad

19. Miks palve ja lootus jätkuvad igavesti?

¹⁹ Palvetamine meie taevase Isa poole jätkub igavesti, eriti mis puudutab tänulikkust uue maailma ja kõigi selle õnnistuste eest. (Jesaja 65:24; Ilmutuse 21:5) Me jätkame ka rõõmustamist lootuses, sest mõningal kujul on lootus igavene. (Võrdle 1. Korintlastele 13:13.) Me ei suuda isegi kujutleda, milliseid uusi asju Jehoova toob esile, kui ta ei ole maa suhtes enam enese peale võetud hingamispäeva all. (1. Moosese 2:2, 3) Tal on kogu igavikuks armastavaid üllatusi oma rahvale ja tema tahte tegemise teel on tulevikul nende jaoks varuks suurepäraseid asju.

20. Mis peaks olema meie otsus ja miks?

²⁰ Kuna meie ees on selline erutav lootus, jäägem kõik Jehoovale ligi, olles püsivad palves. Ärgem kunagi lakakem oma taevast Isa tänamast kõigi meie õnnistuste eest. Kohasel ajal muutuvad meie ootused rõõmuküllaseks tegelikkuseks, mis ületab isegi selle, mida suudame kujutleda või aimata, sest Jehoova ’võib teha enam kui rohkesti üle kõige selle, mida me palume või mõistame’. (Efeslastele 3:20) Selle valgusel andkem siis kõik kiitus ja auhiilgus ja tänu kogu igavikuks Jehoovale, meie Jumalale, „palve Kuuljale”!

[Allmärkus]

Kuidas sa vastaksid?

◻ Miks meil on vaja olla püsivad palves?

◻ Mida me õpime eelkristlikest palve eeskujudest?

◻ Mida Jeesuse eeskuju meile palve kohta õpetab?

◻ Kuidas me võime heita oma koorma Jehoova peale ja millise tulemusega?

[Pilt lk 17]

Taaniel oli püsiv palves, vaatamata ähvardusele, et ta heidetakse lõvide auku