LAUL NR 159
Jehoovale kuulub au
1. Kes on su moodi, Jehoova?
Võrdset ma sulle ei tea.
Armastust kõikjale kiirgad.
Nii hell sa, nii helde ja hea.
Tähti kui öötunnil vaatan,
hardumus haarab mu meelt.
Miks peaksid mõtlema mulle,
miks hoolt peaksid kandma mu eest?
(REFRÄÄN)
Jehoova, sind, jah, kiidab sind mu laul.
Väärid kiitust veel ja veel.
Mu Jumal sa, mu ülim rõõm ja au.
Sul on hiilgus, sul on võim.
Kuulub austus sulle kõik.
2. Ühte, mu looja, ma soovin:
jäädavalt austada sind.
Kui sinu headusest räägin,
täis rõõmu ja uhkust mu rind.
Teenida sind, oo, Jehoova,
au mulle lõpmata suur.
Sind tahan kiita, mu Jumal,
sul kõikjale järgneda truult.
(REFRÄÄN)
Jehoova, sind, jah, kiidab sind mu laul.
Väärid kiitust veel ja veel.
Mu Jumal sa, mu ülim rõõm ja au.
Sul on hiilgus, sul on võim.
Kuulub austus sulle kõik.
3. Ürgsete metsade müha,
rünkjate pilvede sõud –
oo, kuidas paelub mind üha
su mõõtmatu tarkus ja jõud!
Kaunilt sa kõik oled teinud.
Austab sind looduse laul.
Kuis saaksin vaikida sinust!
Sa väärt oled kõrgeimat au.
(REFRÄÄN)
Jehoova, sind, jah, kiidab sind mu laul.
Väärid kiitust veel ja veel.
Mu Jumal sa, mu ülim rõõm ja au.
Sul on hiilgus, sul on võim.
Kuulub austus sulle kõik.
(Vaata ka Laul 96:1–10; 148:3, 7.)