Mis ohustab meie turvalisust?

„Selle põlvkonna käsutuses on enneolematud tehnika- ja teadussaavutused ning rahalised vahendid ... Ent see võib olla ka esimene põlvkond, kes viib maailma süsteemid [poliitika, majanduse, keskkonna] kokkukukkumise äärele.” (Maailma Majandusfoorumi globaalsete riskide raport 2018)

MIKS ON NII PALJUD HARITUD INIMESED MURES MEIE JA MAAKERA TULEVIKU PÄRAST? VAADELGEM VAID MÕND PROBLEEMI, MILLEGA SILMITSI SEISAME.

• 

  KÜBERKURITEGEVUS. „Internet on muutumas järjest ohtlikumaks kohaks. See on pedofiilide, kiusajate, trollidea ja häkkerite meelispaik,” öeldakse ajalehes The Australian. „Identiteedivargus on üks kiiremini kasvavaid kuritegusid maailmas ... Internet annab inimestele võimaluse näidata end kõige hullemast küljest – võimaluse olla õel ja julm.”

• 

  MAJANDUSLIK EBAVÕRDSUS. Ühe hiljutise Oxfami rahvusvahelise raporti kohaselt on kaheksal rikkaimal inimesel sama palju vara kui 3,6 miljardil inimesel, kes kuuluvad inimkonna vaesemasse poolde. Oxfami sõnul täidab meie katkine majandussüsteem rikka eliidi kukrut ühiskonna kõige vaesemate liikmete arvel, kellest suurema osa moodustavad naised. Kardetakse, et kasvav ebavõrdsus võib põhjustada sotsiaalseid rahutusi.

• 

  KONFLIKTID JA TAGAKIUSAMINE. ÜRO Pagulasameti 2018. aasta raportis öeldi: „Oleme tunnistajaks sellele, et ümberasustatute arv on tõusnud rekordtasemele.” Üle 68 miljoni inimese on pidanud oma kodu maha jätma, ja seda enamasti konfliktide või tagakiusamise tõttu. Raportis öeldi: „Iga kahe sekundi järel on üks inimene sunnitud oma kodukohast lahkuma.”

• 

  KESKKONNAPROBLEEMID. „Eluslooduse mitmekesisus väheneb, sest liigid surevad massiliselt välja,” tõdetakse globaalsete riskide raportis 2018 ja lisatakse: „Õhu ja maailmamere reostus valmistab inimeste tervisele üha suuremat ohtu.” Peale selle on mõnel maal järsult kahanemas putukate arv. Kuna putukad tolmeldavad taimi, hoiatavad teadlased võimaliku ökoloogilise katastroofi eest. Ka korallriffide olukord on täbar. Teadlaste hinnangul on viimase 30 aasta jooksul surnud umbes pool maakera korallriffidest.

Kas me saame midagi ette võtta, et maailm oleks turvalisem ja parem paik? Osa inimesi arvab, et haridus oleks üks osa lahendusest. Kui see on nii, siis missugune haridus? Järgmistes artiklites käsitleme neid küsimusi.