Hea elu taotlus
”Kahekümnenda sajandi edenedes hakkas paljude inimeste igapäevaelu .. tänu teaduse ja tehnika arengule muutuma.” (”The Oxford History of the Twentieth Century”)
ÜKS selle ajaperioodi suuremaid muutusi hõlmab rahvastiku suurenemist. Maailma rahvastik pole mitte ühelgi teisel sajandil nii järsult kasvanud. 19. sajandi algul jõudis see umbes ühe miljardini, 20. sajandi algul 1,6 miljardini. Aastaks 1999 kasvas maailma rahvastik kuue miljardini! Ja üha suurem osa sellest kasvavast rahvastikust ihkab nõndanimetatud head elu.
Sellisele rahvastiku kasvule on aidanud kaasa meditsiini areng ning arstiabi parem kättesaadavus. Inimese tõenäoline eluiga on pikenenud sellistes paikades nagu Ameerika Ühendriigid, Austraalia, Jaapan ja Saksamaa vähem kui 50 aastalt selle sajandi algul tublisti rohkem kui 70 aastani praegusel ajal. Ent mujal pole selline positiivne suundumus sugugi nii ilmekas: vähemalt 25 maal on inimeste tõenäoline eluiga ikka veel 50 aastat või alla selle.
”Kuidas te küll elasite ilma . . . ?”
Mõnikord ei suuda noored mitte kuidagi mõista, kuidas võisid nende esiisad saada hakkama ilma lennukite, arvutite, televiisoriteta — asjadeta, mida jõukamate maade inimesed peavad praegu üldiselt iseenesestmõistetavaks, lausa hädatarvilikuks. Mõelgem näiteks sellele, kuidas auto on meie elu muutnud. Kuigi auto leiutati 19. sajandi lõpus, märkis ”Time” selle kohta hiljuti: ”Auto on üks neist leiutistest, mis on määranud 20. sajandi palge algusest lõpuni.”
Aastal 1975 arvestati välja, et kui mootorsõidukid äkitselt kaoksid, jääks iga kümnes inimene Euroopa töövõimelisest elanikkonnast tööta. Peale ilmselget negatiivset mõju autotööstusele suleksid oma uksed ka drive-in restoranid, pangad, kaubanduskeskused ja muud mobiilsest tarbijaskonnast sõltuvad asutused. Et farmeritel pole enam võimalik oma produkte endist viisi turule tuua, läheksid tasapisi hingusele toiduainete turustussüsteemid. Eeslinnade elanikud oleksid oma kesklinnatöökohast ära lõigatud. Kõikjal maastikku lõikuvad supermagistraalid jääksid tühjaks.
Autotoodangu suurendamiseks ja kulude vähendamiseks võeti selle sajandi hakul kasutusele praegu enamikus tööstusharudes tavapärased tootmisliinid. (Tootmisliinid võimaldasid hakata valmistama ka muud masstoodangut, näiteks köögiseadmeid.) Sajandi künnisel oli iseliikuvaks vankriks kutsutud auto vaid mõne üksiku maa rikaste mängukanniks, ent praegu on see suures osas maailmas tavalise inimese transpordivahendiks. Ühe kirjaniku sõnul on ”elu 20. sajandi lõpus ilma mootorsõidukiteta täiesti kujuteldamatu”.
Meelelahutusnälg
Varem tähendas reisimine minekut sinna, kuhu on tarvis minna. Ent 20. sajandil asjalood muutusid — seda just arenenud maades. Kuna avanes paremaid võimalusi saada hästitasustatavat tööd ja kuna töönädal lühenes 40 tunnile või alla selle, jäi inimestel reisimiseks raha ja aega. Nüüd tähendas reisimine minekut sinna, kuhu sooviti minna. Autod, bussid ja lennukid hõlbustasid kaugetesse paikadesse puhkusele suundumist. Massiturismist sai suuräri.
Nagu väidab ”The Times Atlas of the 20th Century”, avaldas turism ”tohutut mõju nii turiste vastuvõtvatele maadele kui ka turistide endi kodumaale”. Sellel mõjul on olnud ka negatiivseid külgi. Vägagi tihti on ka turistidel olnud oma osa neile tõmbenumbriks olevate vaatamisväärsuste lagastamises.
Samuti jäi nüüd inimestel rohkem aega spordi jaoks. Ühtedest said aktiivsed osalejad, teistest aga oma lemmikmeeskondade ja -sportlaste tulihingelised, mõnikord ka kärarikkad fännid. Televisiooni tulekuga hakkas peaaegu igaüks spordisündmustest osa saama. Kodumaistest ja ka rahvusvahelistest spordiüritustest sai sadade miljonite entusiastlike televaatajate tõmbenumber.
”Sport ja film lõid oma näo massimeelelahutustööstusele, mis praegusel ajal on maailma suurimaid tööandjaid ja kasumitootjaid,” ütleb ”The Times Atlas of the 20th Century”. Inimesed kulutavad igal aastal miljardeid dollareid meelelahutusele, sealhulgas hasartmängudele — paljude eelistatuimale lõõgastusvormile. Näiteks ühes 1991. aasta uurimuses paigutati vähemalt 57 miljardi dollarilise aastakäibega hasartmängud Euroopa Ühenduse 12-ndaks suurimaks tööstusharuks.
Kui selline meelelahutus juba tavaliseks asjaks muutus, hakkasid inimesed otsima uusi põnevaid elamusi. Näiteks uimastitega eksperimenteerisid nad sedavõrd laialdaselt, et 1990-ndate aastate keskpaiku hinnati seadusevastase uimastikaubanduse aastakäive 500 miljardile dollarile, mis ühe allika sõnul muutis selle ”monopoolselt tulutoovaimaks ärisektoriks maailmas”.
”Meie meelelahutusel pole otsa ega äärt”
Tehnoloogia aitas maailma muuta globaalkülaks. Poliitilised, majanduslikud ja kultuurilised muutused avaldavad nüüd kogu maailma inimestele lausa vahetut mõju. ”Kahtlemata on olnud ka teisi epohhiloovate murrangute aegu,” sõnas raamatu ”Future Shock” autor professor Alvin Toffler aastal 1970. Edasi ütles ta: ”Ent need vapustused ja murrangud jäid ühe ühiskonna või omavahel tihedalt seotud ühiskondade piiresse. Võttis aega terveid põlvkondi, lausa sajandeid, enne kui nende mõju väljapoole piire ulatuma hakkas. [—] Tänapäeval on sotsiaalsete sidemete võrgustik sedavõrd tihe, et nüüdissündmuste tagajärjed ulatuvad koheselt maailma igasse paika.” Ka satelliittelevisioonil ja Internetil on oma osa inimeste mõjutamisel ülemaailmses ulatuses.
Nenditakse, et televisioon on olnud 20. sajandi mõjurikkamaid meediakanaleid. Selle kohta märkis üks kirjanik: ”Ehkki mõned televisiooni sisu kritiseerivad, ei vaidlusta keegi selle mõjujõudu.” Kuid televisioon ei saa olla parem selle saateid koostavatest inimestest. Niisiis, kõrvuti jõuga mõjutada inimesi heas suunas on tal jõud mõjutada neid halvas suunas. Ehk küll küsitava väärtusega, vägivallast ja ebamoraalsusest küllastunud saated on just see, mida osa inimesi näha ihkab, pole taolised saated sugugi inimsuhteid parandanud, vaid üsnagi sageli neid hoopis halvendanud.
Neil Postman mainib oma raamatus ”Amusing Ourselves to Death” (”Meie meelelahutusel pole otsa ega äärt”) veel üht ohtu: ”Probleem pole mitte selles, et televisioon pakub meelelahutusliku suunitlusega materjali, vaid selles, et kogu käsitletav materjal esitatakse meelelahutuslikus vormis. [——] Esitatagu mida tahes või lähtutagu millisest seisukohast tahes, vankumatuks eelduseks on see, et esitatav lahutaks meie meelt ja pakuks naudingut.”
Samal ajal kui inimesed seadsid üha tähtsamale kohale naudingud, madaldusid vaimsed väärtused ja moraalinormid järsult. ”20. sajandil on organiseeritud usundid valdavas osas maailmas kaotanud oma mõjujõu,” tõdeb ”The Times Atlas of the 20th Century”. Koos vaimsuse allakäiguga on naudingutaotlus omandanud prioriteedi, mis ületab suuresti tema tegelikku väärtust.
”Kõik, mis hiilgab . . . ”
20. sajandit iseloomustab palju positiivseid muutusi, ent nagu ütleb vanasõna, ”Kõik, mis hiilgab, pole kuld”. Ehkki keskmise eluea pikenemine on üksikisikutele kasuks tulnud, on maailma rahvastiku kasv tekitanud uusi hiigelprobleeme. Ajakiri ”National Geographic” nentis hiljuti: ”Uude aastatuhandesse jõudes võib rahvastiku kasvust saada pakilisemaid meie ees seisvaid küsimusi.”
Autod on kasulikud ja nauditavad, ent võivad ka elu võtta, nagu seda kinnitavad arvestused, mille kohaselt maailmas saab igal aastal liiklusõnnetustes surma veerand miljonit inimest. Lisaks on autod peamisi saasteallikaid. Raamatu ”5000 Days to Save the Planet” autorid ütlevad, et saastamine ”on võtnud praegu globaalse ulatuse, hävitades või ohustades ökosüsteeme poolusest pooluseni”. Nad selgitavad: ”Me oleme ökosüsteemide kahjustamist muudkui jätkanud, nüüd aga hävitame otse neid protsesse, mis tagavad kõrgemate eluvormide püsimise maakeral.”
Saastamine on saanud 20. sajandil probleemiks, mida varasematel sajanditel vaevalt et tunti. ”Veel hiljuti ei tulnud kellelegi pähe, et inimtegevus võib mõjutada maailma globaalses ulatuses,” ütleb ”National Geographic”. ”Nüüd on mõned teadlased arvamusel, et taolised muutused on toimumas esimest korda meile teadaolevas ajaloos.” Seejärel hoiatab ajakiri: ”Inimkonna kollektiivne mõju on nii suur, et massilisi väljasuremisi võib toimuda üheainsa inimpõlve jooksul.”
20. sajand on olnud tõepoolest erakordne. Inimesed, kellele on avanenud enneolematuid võimalusi nautida head elu, näevad nüüd, et elu ise on sattunud ohtu!
[Teabegraafika/pildid lk 8, 9]
(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)
1901
Marconi saadab esimese raadiosignaali üle Atlandi ookeani
1905
Einstein avaldab oma erirelatiivsusteooria
1913
Ford avab oma automudeli T tootmisliini
1941
Kommertstelevisiooni sünd
1969
Inimene kõnnib Kuul
Massiturismist saab suuräri
Internet muutub ülipopulaarseks
1999
Maailma rahvastik jõuab kuue miljardini