Vaatleme maailma
Kas uus roll nikotiinile?
Farmaatsiaettevõtted turustavad nikotiinisisaldusega närimiskummi ja naha kaudu nikotiini organismi viivaid plaastreid kui vahendeid, mis aitavad lühikese ajaga suitsetamise maha jätta. Ehkki pole ette nähtud, et neid tooteid kasutataks kauem kui 6—12 nädalat, jätkavad paljud suitsetajad nende tarbimist aastaid, teatab ”The Wall Street Journal”. Nüüd taotlevad ravimifirmad valitsuse määruste muutmist, et nikotiinisisaldusega tooteid lubataks müüa ka pikaajalise kasutamise otstarbel. Mõnel ettevõttel pole midagi selle vastu, et paljud tarbijad nikotiinisõltuvusest ei vabane, kuid ravimifirmad ei taha omandada niisugust kuulsust, kui on tubakatööstusel, kes lõikab kasu inimeste sõltuvuse pealt. Sellegipoolest ütleb California Palo Alto kopsuhaiguste ennetamise keskuse direktor: ”Tegelikult näeb iga farmaatsiaettevõte siin tohutut turgu.”
Vajuv linn
”México vajub,” teatab ”The New York Times”. ”Linna all asuvast põhjaveekihist on metropoli piirkonna 18 miljoni elaniku veevajaduse rahuldamiseks pumbatud välja nii palju vett, et pind jalge all vajub vapustava kiirusega.” Probleemi muudab raskemaks asjaolu, et ”México veejaotusvõrk on üks lekkivamaid maailmas. Umbes kolmandik igast liitrist torustikku suunatud puhtast veest jookseb välja”. Selle tagajärjel tuleb välja pumbata rohkem vett ning linn vajub üha sügavamale. Remondibrigaadid parandavad ära 40000 toruriket aastas, kuid paljudest leketest üldse ei teatatagi. México pole muidugi ainus linn, mis vajub. Itaalia Veneetsia näiteks on 20. sajandi jooksul 23 sentimeetrit madalamale langenud. Ent México on vajunud 9 meetrit!
Pahad lapsed
Üks küsitlus, mis Ameerika Ühendriikides 16262 teismelise seas läbi viidi, tõi ilmsiks, et peaaegu iga viies neist kannab relva ning iga kümnes on üritanud teha enesetappu, teatab ”The New York Times”. Küsitlusse oli haaratud 151 kooli kogu riigist. Anonüümsete küsimustike abil selgitati välja, missugune on õpilaste füüsiline ja seksuaalne aktiivsus ning kas nad kasutavad narkootikume, alkoholi ja tubakat. Laura Kann, kes töötab riiklikus krooniliste haiguste profülaktika ja terviseedenduse keskuses, ütleb: ”Kokkuvõtteks võib öelda, et liiga paljud noored järgivad eluviise, millega kaasneb oht nüüdsama vigastatud või surma saada ning hiljem mõnd kroonilist haigust põdeda.”
Surmatoov orkaan Mitch
1998. aasta 27. oktoobril laastas Kesk-Ameerikat orkaan Mitch, mis nõudis enam kui 11000 inimese elu. Peale selle jäi kadunuks tuhandeid inimesi, kes võisid samuti surma saada, ning umbes 2,3 miljonit inimest jäi teadete kohaselt kodutuks. Kõige enam said kannatada Honduras ja Nicaragua. Talumaadele sadas rohkem kui meetri jagu vihma, põhjustades katastroofi, mida on nimetatud viimase kahesaja aasta hirmsaimaks loodusõnnetuseks selles piirkonnas. Paljud külad lihtsalt kadusid, kui mudavoolud nad enda alla matsid või tulvaveed nad minema kandsid. Hondurase president Carlos Flores Facusse ütles: ”72 tunni jooksul kadus kõik, mille olime vähehaaval 50 aasta jooksul üles ehitanud.” Lisaks suurele hukkunute arvule ja purustustele tekitas muret side katkemine. Torm katkestas oma teel suurema jao väikelinnadesse suunduvaid elektri- ja telefoniliine. Vesi viis minema sajad teed ja sillad ning ellujäänud jäid mitmeteks päevadeks ilma toidu, puhta vee ja ravimiteta. Abiorganisatsioonidel oli toitu küllalt, kuid seda polnud võimalik laiali jaotada. Lisaks materiaalsele kahjule kaotas enamik inimesi oma töö. Tulvad viisid kaasa 70 protsenti kohviubade, banaani-, meloni- ja riisisaagist. ”1974. aasta orkaan Fifi polnud selle kõrval midagi,” ütles Hondurase asepresident William Handal. ”Kuid Fifi tagajärgede kõrvaldamiseks tuli pingutada 12—14 aastat. Sellest orkaanist toibume alles 30—40 aastaga.”
Ujedusest saab üle
Nagu kirjutab Kanada ajaleht ”Toronto Star”, on ”umbes 13 protsenti täiskasvanutest äärmiselt ujedad”. Ajaleht teatab, et ”see takistab neid täisväärtuslikku elu elamast”. Asjatundjad on andnud ujedusest ülesaamiseks järgmisi soovitusi: ”Mõtteid vestluse alustamiseks pakuvad uudised, ajakirjaartiklid, raamatud, harrastused ja filmid.” ”Proovi arendada verbaalseid ja mitteverbaalseid suhtlusoskusi, kaasa arvatud silmside hoidmine [ja] aktiivne kuulamine.” ”Sunni end tegema seda, mida kardad.” ”Kui sa lapsevanemana näed, et su laps on uje, on tähtis anda talle rohkesti võimalusi seltskondlikult suhelda.” Samuti julgustatakse inimesi mitte alla andma, sest kogemused näitavad, et mida enam keegi ujedusest üle saada püüab, seda kergem see on.
Madala sündimuse tagajärg
Pariisi ajalehe ”International Herald Tribune” teatel põhjustab madal sündimus tööstusriikides ärevust. Miks? Sest see tähendab seda, et varsti pole seal enam piisavalt noori inimesi, et vananevat elanikkonda ülal pidada. Näiteks on mitme Euroopa riigi rahvastik jõudnud seisu, kus üle 60-aastaste inimeste arv alla 20-aastaste arvu ületab. Elanikkonna vananemise põhjuseks toodi muu hulgas abielupaaride seas valitsev hoiak lükata laste saamist edasi, et jõuda enne reisida, karjääri teha või oma haridustaset parandada. Pakutud põhjuste seas olid veel majanduslikud raskused, mis laste saamise ’koormavaks või ebamugavaks’ muudavad, ning tõsiasi, et inimesed elavad nüüd kauem kui varemalt.
Kaua aega nõudnud sõnaraamat
Hollandi ja flaami leksikograafid said hiljuti valmis sõnaraamatu, mida on nimetatud maailma kõige pikemaks sõnaraamatuks. See hollandi keele sõnaraamat, mille valmimine võttis aega 147 aastat, anti uudisteagentuuri Reuters teatel välja 40 köites 45000 leheküljel. See sõnaraamat ”oli mõeldud eeskujuks kõigile tänapäevastele hollandi keele sõnaraamatutele”. Sellesse on kantud alates aastast 1500 pärinevad sõnad. Ainus probleem seisneb teadaande järgi aga selles, et sõnaraamat on ”juba ajast maha jäänud”, sest uusimad sissekanded on aastast 1976. Reuters ütleb: ”Isegi kui kaasajastatud teise trüki väljaandmiseks juba praegu ettevalmistusi tehakse, on mineviku põhjal alust arvata, et meie aja lugejate silmad tõenäoliselt seda näha ei saa.”
Nafta toiduks
1978. aasta märtsis jooksis Prantsusmaal Bretagne’i ranniku lähedal madalikule kinni naftatanker ”Amoco Cadiz”, mille tagajärjel voolas vette 230000 tonni toornaftat ning rannajoon reostus 350 kilomeetri ulatuses. Kuidas on selle rannaga lood tänapäeval? Juba 1992. aastast saadik pole reostusest enam jälgegi, isegi rannaliiva alumistes kihtides mitte, ütleb Marseilles’ Ülikooli täppis- ja loodusteaduste teaduskonna professor Gilbert Mille. Au selle tähelepanuväärse taastustöö eest kuulub looduses elunevatele bakteritele, kes süsivesinikke seedivad. Mikroobidega teevad tihedat koostööd molluskid ja ussikesed, kes pidevalt liiva segavad ja kõik naftajäägid maapinnale toovad, kus näljased bakterid need ära seedivad.
Unedefitsiit suureneb
Ameeriklased ”magavad nüüd öösiti poolteist tundi vähem, kui [nad] magasid sajandivahetusel ning tõenäoliselt lüheneb see aeg veelgi”, märgib ”Newsweek”. Miks? Wisconsini Ülikooli ennetava meditsiini professor Terry Young ütleb, et ”inimesed on suhtunud unesse nagu mingisse tarbekaupa, mille eest maksmisel võib rahaga petta”. ”Arvatakse, et vähene uni on märk sellest, et tegu on väga tööka ja eduka inimesega.” Kuid unevõlg võib end mitmel moel kätte tasuda, muu hulgas põhjustada tervisehädasid, mis ulatuvad depressioonist südamehaigusteni. Rotid, kellel liiga vähe magada lasti, surid kahe ja poole nädalaga. ”Newsweek” kirjutab, et ”sina tõenäoliselt sel moel jalapealt kokku ei kuku, kuid unevõlg võib põhjustada surma ka kaudselt, kui mõni kurnatud arst sulle vale ravimiannuse määrab või mõni unine autojuht sinu sõiduritta laveerib”. Uneuurija James Walsh ütleb: ”Inimestele tuleb õpetada, et kõige kindlamalt aitab neil nii rooli taga kui ka töökohal ärkvel püsida see, kui nad piisavalt magavad ja aeg-ajalt mõne uinaku teevad.”
Õnnetused, mitte saatus
Brasiilia tervishoiuministeeriumi teatel hukkub Brasiilias igal aastal õnnetuste tagajärjel vähemalt 22000 last ja täiskasvanut. Kõige rohkem nõuavad inimeste elu liiklusõnnetused. Kuid Brasiilia lastearstide liidu president Lincoln Freire teatas: ”Õnnetusi saab ära hoida ning neid ei tohiks enam pidada saatusest määratuks.” Lisaks sellele juhtis üleriigilise õnnetuste ärahoidmiseks korraldatud kampaania koordinaator Tereza Costa tähelepanu sellele, et kuna aktsioonid, mida valitsus viimase 15 aasta jooksul on korraldanud, on vähendanud surevust niisugustesse haigustesse nagu kõhulahtisus, hingamisteede- ja muud nakkushaigused, võib õnnetuste ärahoidmiseks tehtav eeltöö samuti inimeste elu päästa.