Truudusetuse traagilised tagajärjed

”Ma läksin ära,” ütles hääl telefonis. Need olid ilmselt kõige hirmsamad sõnad, mida Patia mees talle eales öelnud oli. ”Ma lihtsalt ei suutnud uskuda, et ta on mind petnud,” ütles Pat. ”Minu kõige suurem kartus — see, et mu abikaasa mind kellegi teise pärast maha jätab — sai karmiks tegelikkuseks.”

PAT soovis kogu südamest, et tema abielu õnnestuks. Tema mees oli tõotanud, et ei jäta teda kunagi. ”Lubasime üksteist toetada, juhtugu mis tahes,” meenutab Pat. ”Olin veendunud, et ta ka mõtles seda, mida ütles. Kuid vaatamata sellele hülgas ta mind. Nüüd pole mul enam midagi, isegi mitte kassi ega kuldkala. Mitte midagi!”

Hiroshi ei unusta iialgi päeva, mil tuli ilmsiks tema ema abieluväline suhe. ”Olin kõigest 11-aastane,” meenutab ta. ”Ema tormas läbi maja, isa tema järel. ”Oota nüüd,” ütles isa talle, ”ma tahan sellest rääkida.” Tundsin, et midagi on väga viltu. Isa oli täiesti läbi. Ja ta ei saanudki ema truudusetusest kunagi päris üle. Isal polnud ka kedagi, kellega sellest rääkida. Seepärast pöördus ta minu poole. Mõelda vaid, 40-ndates aastates mees otsib lohutust ja kaastunnet oma 11-aastaselt pojalt!”

Ükskõik kas tegu on kuningliku perekonna liikmete, poliitikute, filmistaaride või usujuhtide skandaalsete armuafääridega või siis petmise ja pisaratega sinu enda perekonnas, valmistab abielurikkumine inimestele tohutuid kannatusi. ”The New Encyclopædia Britannica” ütleb, et ”abielurikkumine näib olevat väga levinud ning mõnel juhul sama tavaline kui abielu”. Mõningate uurijate hinnanguil on 50 kuni 75 protsenti inimestest mingil ajal oma elus abielu rikkunud. Abielu-uurija Zelda West-Meads ütleb, et kuigi paljudest truudusemurdmistest ei saada kunagi teada, näitavad kõik tõendid, et abieluväliste suhete arv aina kasvab.

Tunnetetulv

Kuigi abielurikkumiste ja -lahutuste statistika on šokeeriv, ei paljasta see veel kõike, kuidas see inimeste igapäevaelu mõjutab. Peale suurte majanduslike probleemide on selle statistika taga palju tundeid ning pisaraid, segadust, kurbust, rahutust, kohutavat valu ja pereliikmete lugematuid piinalisi unetuid öid. Petetute haavad võivad küll paraneda, kuid armid jäävad neile tõenäoliselt veel tükiks ajaks. Valu ei kao niisama lihtsalt.

”Abielu lagunemine päästab tavaliselt valla tugeva tunnetetulva,” ütleb raamat ”How to Survive Divorce”, ”tunnetetulva, mis viib inimese tasakaalust välja. Ta ei tea, mida ta peaks tegema, kuidas reageerima ja kuidas sellest üle saama. Ta võib kõikuda kindlustunde ja kindlusetuse, viha ja süütunde ning usalduse ja umbusalduse vahel.”

Seda koges ka Pedro, kui oli oma naise truudusetusest teada saanud. ”Kui su partner on truudust murdnud,” sõnab Pedro, ”on nii palju segaseid tundeid, mis su justkui enda alla mataksid.” Petetud ei saa isegi aru, kui suurt mõju see kõik neile avaldab, rääkimata siis veel kõrvalseisjatest, kellel pole nende olukorrast suurt aimu. ”Mitte keegi ei saa lõpuni aru sellest, mida ma tunnen,” ütleb Pat. ”Kui ma mõtlen, et minu mees on teise naisega, tunnen lausa füüsilist valu, valu, mida on võimatu kellelegi kirjeldada.” Ta lisab: ”Mõnikord mõtlen, et lähen hulluks. Ühel päeval tunnen, et saan hakkama, järgmisel päeval jälle, et olen omadega täitsa läbi. Ühel päeval tunnen temast puudust, järgmisel päeval aga tulevad meelde tema salaplaanid, valed ja alandamised.”

Viha ja väärtusetusetunne

”Vahel tabab sind tohutu vihahoog,” möönab üks petetu. See pole lihtsalt nördimus sellepärast, mis läks viltu ja mida tuli kannatada. Pigem ollakse kibestunud selle tõttu, kui mõeldakse, mis kõik oleks võinud olla ja et sellest midagi välja ei tulnud, ütles üks ajakirjanik.

Üsna sagedane on ka madala enesehinnangu ning küündimatuse tunne. Pedro tunnistab: ”Sa hakkad mõtlema selle üle, kas ma pole piisavalt kena? Mis mul viga on? Sa hakkad end lahkama, et põhjust leida.” Oma raamatus ”To Love, Honour and Betray” kinnitab Zelda West-Meads Briti riiklikust abielunõuandlast: ”Üks raskemaid asju, millega toime tulla .., on eneseväärikustunde kokkuvarisemine.”

Süütunne ja masendus

Nendele emotsioonidele järgnevad tavaliselt süütundehood. Üks masendunud naine ütles: ”Ma arvan, et naisi piinab hirmsasti süütunne. Sa süüdistad iseennast ja mõtled: mida ma ometi valesti tegin?”

Üks petetud mees ütleb, et tema tuju muutub nagu ilm. Ta selgitab: ”Ma langen äkitselt masendusse ja ma ei tea, millal see üle läheb.” Üks naine meenutab, et kui mees ta maha jättis, ei läinud mööda ainustki päeva, mil ta poleks nutnud. ”Mäletan selgelt esimest pisarateta päeva pärast seda, kui olin mitu nädalat pärast tema lahkumist nutnud,” jutustab ta. ”Siis möödus veel mõni kuu, enne kui pidasin ilma nutmata vastu terve nädala. Need pisarateta päevad ja nädalad said verstapostideks, mis olid märgiks sellest, et hakkan toibuma.”

Kahekordne pettus

Üks asi, millest paljud aru ei saa, on see, et abielurikkuja annab oma abikaasale tihtipeale valusa topeltlöögi. Mil viisil? Pat annab teada: ”See oli minu jaoks väga raske. Ta polnud üksnes minu mees, vaid ka sõber, parim sõber, ja seda aastaid.” Jah, enamasti otsib naine raskustes tuge oma mehelt. Kuid nüüd, peale selle, et mees on naisele kohutavaid kannatusi valmistanud, on kadunud ka see, kellele toetuda. Ühe hävitava hoobiga on mees tekitanud hirmsat valu ja röövinud naiselt ka usaldusväärse südamesõbra.

Kõige raskem on süütutel abikaasadel saada üle tundest, et neid on reedetud ning nende usaldust on petetud. Üks abielunõustaja selgitab, miks võib abielurikkumine emotsionaalselt nii laastav olla: ”Me investeerime nii palju iseendast, oma lootustest, unistustest ja ootustest abielusse [— — —] otsime kedagi, keda saaksime tõeliselt usaldada, kedagi, kelle peale alati loota. Kui see usaldus aga äkitselt röövitakse, võib see olla nagu kaardimajake, mis tuulega ümber kukub.”

Raamatus ”How to Survive Divorce” märgitakse, et petetud vajavad kindlasti ”abi, suutmaks sellises emotsionaalses segaduses selgust saada [—] Nad võivad vajada abi, et näha, millised on nende valikuvõimalused ja mida otsuse langetamisel arvesse võtta”. Millised on aga need valikuvõimalused?

”Kas leppimine on meie jaoks lahendus?” võid sa küsida. ”Või peaksin ma lahutuse sisse andma?” Eriti siis, kui abielus on palju pingeid olnud, võib olla väga kerge otsustada lahutuse kasuks. Pealegi lubab ju Piibel lahutada, kui teine pool on abielu rikkunud, võid sa mõelda (Matteuse 19:9). Teisest küljest ei käsi aga Piibel lahku minna. Seepärast võib sulle tunduda, et parem oleks leppida ning oma abielusuhted taastada ja need tugevamaks muuta.

See on igaühe isiklik otsus, kas lahutada või mitte. Kuid mis võib aidata õiget otsust langetada? Esiteks räägime sellest, millised tegurid võivad aidata näha, kas leppimine on võimalik.

[Allmärkus]