Lugejate kirju

Infostress. Lugesin läbi artiklisarja ”Infostress ja selle mõju sinule” (8. jaanuar 1998). Te väidate, et info üliküllus võib olla osaliselt tingitud uudiste ja ajakirjade rohkusest. Mulle tundub, et ka teie ajakiri aitab selle ülikülluse tekitamisele kaasa. Kas olukord pole mitte niisugune, et pada sõimab katelt?

J. K., Ameerika Ühendriigid

Meie artiklisarjas oli juttu ”kasutu” informatsiooni üliküllusest. ”Ärgake!” pole selle tekitamisele kindlasti kaasa aidanud, kuna selle ajakirja kindlaksmääratud eesmärk on minna sügavamale ja näidata ära päevakajaliste sündmuste tegelik tähendus. Vaevalt et niisugust informatsiooni kasutuks võib nimetada. (Toimetus.)

Maarja ning ülesäratatud Kristus. Kirjutan teile, et kaevata ühe rubriigis ”Vaatleme maailma” avaldatud artikli üle, mis ilmus pealkirja all ”Kas Maarja nägi esimesena ülestõusnud Kristust?” (8. jaanuar 1998). Sellest nähtub, et te ei tunne Pühakirja, mis laseb samuti oletada vähest huvi tõe vastu. Paljusid toimunud sündmusi ja öeldud sõnu polegi Piiblisse üles märgitud. Lugege teksti Johannese 21:25.

J. G., Ameerika Ühendriigid

Meie artikkel andis lihtsalt edasi seda, mis oli kirjas Vatikani ametlikus ajalehes ”L’Osservatore Romano”. Seal oli tsiteeritud paavst Johannes Paulus II sõnu, kes väitis, et tõenäoliselt oli Maarja ”esimene inimene, kellele ülestõusnud Jeesus end ilmutas”. Me austame oma lugejate õigust uskuda seda, mida nad tahavad, ent niisuguse väite esitamiseks pole lihtsalt mingit piiblilist alust. (Toimetus.)

Trubaduurid. Artikkel ”Trubaduurid — rohkem kui vaid armastuslaulikud” (8. veebruar 1998) oli väga oskuslikult koostatud analüüs selle kohta, mis rolli need muusikud-luuletajad keskaja ühiskonnas mängisid. Töötan kirjandusõpetajana ning olen uurinud Portugali trubaduure. Teie artikkel aitas mul mõista trubaduuride tegevust kogu oma kontekstis. Niisuguse kvaliteediga artiklid kasvatavad usaldust teie ajakirja vastu.

R. N. A., Brasiilia

Pean mainima, et selle artikli lugema hakkamine nõudis pingutust, aga kui olin kord alustanud, haaras see kohe mu tähelepanu. Eriti suurt heameelt tundsin selle üle, et sain teada, kes tõenäoliselt panid alguse ”daamidel on eesõigus” kombele. Jaapanis ”daamidel on eesõigus” kommet ei järgita, ent mu abikaasa, keda kasvatati juba varajasest noorusest Jehoova tunnistajate õpetuse järgi, on sellest ajast, kui me kihlusime, pidevalt sellest kombest kinni pidanud. (Oleme nüüd viiendat aastat abielus.) Olen väga õnnelik.

Y. N., Jaapan

Ema ja lapse taaskohtumine. Olin sügavalt liigutatud, kui lugesin läbi artikli ”Harukordne leppimine” (22. veebruar 1998). Mis minusse puutub, siis minu hingeelule on see, mida ma oma vanematest tean, väga suurt mõju avaldanud. Mu ema ja isa ei abiellunud teineteisega kunagi. Pärisin oma isa kohta tihti, ent sain oma küsimustele ainult lühidaid vastuseid. Mõni aeg tagasi küsisin emalt isa täieliku nime. Leidsin telefoniraamatust ta õe aadressi ning oma üllatuseks sain teada, et ta on Jehoova tunnistaja! Ta jutustas, et mu isa suri 1980. aastal ja et ta ei abiellunud kunagi. Sellest hoolimata on mu ema ja tädi mulle vajaduse korral tõelist lohutust pakkunud. Ka teie artiklid on mu paranemisele kaasa aidanud.

L. D., Ameerika Ühendriigid