Piibli seisukoht
Kas on väär loomi julmalt kohelda?
ÜHEL Kesk-Ameerika spordiareenil on kõigi silmad naelutatud kahele kukele, kellest üks on punane ja teine valge. Rahvahulk möirgab karjuda, kui punane kukk jala külge kinnitatud vaheda teraga valgele vastasele hoobi annab. Kohtunik viib linnud minema. Valge lind on surnud ning ripub lõdvalt ta käte vahel ja tilgub verd. Kukevõitlus on läbi.
Filipiinide lõunaosas on seatud üksteise vastu kaks täkku. Pealtvaatajad jälgivad õudset vaatemängu, kuidas hobused teineteise kõrvu, kaela, koonu ja teisi kehaosi hammustavad. Olgugi et mõlemad ehk võitlusväljalt elusana lahkuvad, võib neist vähemalt üks sandiks või pimedaks jääda või saada vigastusi, mis toovad lõpuks surma.
Venemaal ründavad teineteist kaks koera. Ei lähe kaua, kui neil on silmad välja kistud ja kõrvad katki rebitud, ning nad liiguvad ringi, jalad vigastatud ja sügavad haavad verd tilkumas.
Sajandeid on inimesed loomi spordi nime all teineteise vastu seadnud ning sageli on neid ajendanud seda tegema soov hasartmänge mängida. Eespool toodud loetellu võib veel lisada härjavõitlused, rebasejahid ja isegi ämblikuvõitlused. Lisaks kannatavad paljud loomad teaduse nimel. Peale selle kannatab loendamatu hulk loomi seetõttu, et omanikud on nad kas siis tahtlikult või tahtmatult hooletusse jätnud.
Mõnel maal on kehtestatud seadused, mis loomade kohtlemist reguleerivad ja keelavad julmad teod. Juba nii ammu kui aastal 1641 koostati Massachusetts Bay koloonia ”Õiguste kogu”, milles öeldi: ”Mitte ükski inimene ei tohi türanniseerida ega julmalt kohelda mitte ühtegi looma, keda harilikult inimese kasutuses peetakse.” Sellest ajast peale on vastu võetud mitmeid seadusi ja moodustatud mitmeid seltse, et loomi julmuse eest kaitsta.
Sellegipoolest ei arva paljud inimesed, kes ülalmainitud võitlusspordialasid edendavad, et nad loomade vastu julmad oleksid. Mõned väidavad, et nad isegi armastavad neid loomi, kes peavad nende süül rängalt kannatama ja surema. Kukevõitluse armastajad väidavad, et nende linnud elavad kauem kui keskmine kanapoeg, kes potti pannakse — mis pole muidugi mingi vabandus!
Mis on julmuses väära?
Jumal lubab meil loomi enda tarbeks kasutada. Piibli põhimõtted lubavad meil loomi tappa, et saada toitu ja riietusesemeid või et kaitsta end viga saamast (1. Moosese 3:21; 9:3; 2. Moosese 21:28). Ometi on elu Jumala silmis püha. Meil tuleb loomade üle valitseda tasakaalukal moel, millest ilmneks, et me austame elu. Piibel räägib negatiivselt mehest, kelle nimi oli Nimrod ning kes ilmselt tappis loomi ja ehk ka inimesi pelgalt põnevuse tõttu, mida see pakkus (1. Moosese 10:9, UM).
Jeesus rääkis sellest, et Jumal loomade eest hoolitseb, järgmiselt: ”Eks viis varblast müüda kahe veeringu eest? Ja ükski neist ei ole unustatud Jumala ees!” (Luuka 12:6). Ning siis, kui Jumal muutis oma meelt hävitada üks linn, mis oli täis kurje inimesi, kes aga kahetsesid, ütles Jumal ise: ”Aga mina ei peaks armu andma Niinivele, sellele suurele linnale, kus on enam kui kaksteist korda kümme tuhat inimest .. ja palju lojuseid!” (Joona 4:11). On ilmselge, et ta ei pea loomi lihtsalt ühekordselt kasutatavateks esemeteks, mille võib soovi korral ära visata.
Kui Jumal iisraellastele seadused andis, õpetas ta neid loomade eest õigesti hoolitsema. Ta nõudis, et nad eksinud looma ta omanikule tagasi viiksid ning hädasolevaid loomi aitaksid (2. Moosese 23:4, 5). Ka loomad pidid just nagu inimesedki hingamispäeval puhata saama (2. Moosese 23:12). Koduloomade õige kohtlemise kohta kehtisid omad seadused (5. Moosese 22:10; 25:4). On ilmselge, et loomade eest tuli hoolitseda ning neid tuli kaitsta, mitte aga ekspluateerida.
Piiblitekstis Õpetussõnad 12:10 on Jumala seisukoht selgesõnaliselt kirjas: ”Õige tunneb oma lojuse hinge, aga õelate halastuski on julm!” Üks piiblikommentaator annab oma raamatus selle salmi edasi järgnevalt: ”Õiglase inimese lahkus ulatub isegi tummade loomadeni, aga õel on julm isegi siis, kui ta enese kõige kenama arvab olevat.” (”Believer’s Bible Commentary”, William MacDonald.)
Õige inimene kohtleb loomi lahkusega ja püüab teada saada, mida nad vajavad. Õel inimene võib küll öelda, et ta armastab loomi, aga ta ”halastus” on parimalgi juhul tegelikult julm. Ta teod reedavad selle, et teda ajendab isekus. Kui hästi peab see küll paika nende puhul, kes seavad ühe looma teise vastu lootuses raha võita!
Loomad saavad kergendust
On aga tõsi, et Jumala algne eesmärk oli, et inimene ’valitseks kalade üle meres, lindude üle taeva all ja kõigi loomade üle, kes maa peal liiguvad’ (1. Moosese 1:28). Julmusele loomade vastu selles eesmärgis kohta pole. Loomade ebainimlik kohtlemine ei kesta igavesti. Meil on põhjust uskuda, et Jumal teeb kõigile asjatutele kannatustele lõpu. Aga kuidas?
Ta tõotab kõik õelad ja julmad inimesed hävitada (Õpetussõnad 2:22). Loomade kohta ütleb Hoosea 2:20: ”Ja sel päeval ma teen nende heaks lepingu metsloomade, taeva lindude ja maa roomajatega; .. ja nad võivad elada julgesti!” Kui imeline on küll elada sel ajal, mil rahulikest elamistingimustest ei saa kasu mitte üksnes õiglased inimesed, vaid ka loomad!
[Pilt lk 26]
”Härjavõitlus külas”, Francisco Goya