Aids — kuidas sellest jagu saada

PRAEGUSAJAL ei osata AIDS-i ravida ning on ebatõenäoline, et meditsiiniteadus probleemi lähemal ajal lahendab. Ehk küll on olemas uusi haiguse kulgu aeglustavaid ravimeetodeid, on kaugelt paremaks lahenduseks eelkõige nakkusest hoiduda. Kuid enne, kui võtame jutuks haiguse ennetamise, võiksime vaadelda, kuidas AIDS-i viirus (HIV) inimeselt inimesele levib ja kuidas ta ei levi.

Inimene võib nakatuda eeskätt neljal viisil: 1) kasutades saastatud süstalt või süstlanõela, 2) olles seksuaalkontaktis (vaginaalne, anaalne või oraalne) nakatunud inimesega, 3) vereülekannete ja -toodetega, ehkki see oht on vähenenud enamarenenud maades, kus nüüd HIV-antikehade olemasolu veres testitakse, ja 4) HIV-nakkusega ema kaudu, kes võib oma lapse nakatada kas sünnituse eel või ajal või siis rinnaga toitmisel.

USA Haiguste Kontrolli ja Ennetamise Keskuse (CDC) teatel võib praeguste teaduslike tõendite põhjal öelda, et 1) AIDS-i ei nakatuta nii nagu külmetushaigusesse või grippi, 2) sellesse ei nakatuta, istudes AIDS-i põdeja kõrval või puudutades või emmates nakatunut, 3) sellesse ei nakatuta, süües toitu, mida nakatunu on töödelnud, valmistanud või serveerinud, ning 4) sellesse ei nakatuta ühise tualeti ja telefoni või ühiste riiete ning toidu- ja jooginõude kasutamisel. Lisaks teatab CDC, et viirus ei kandu edasi sääskede või muude putukatega.

Ennetuse võti

AIDS-i viirus on peidus nakatunu veres. Kui nakatunu saab süsti, võib süstlasse või süstlanõelale jääda viirust sisaldavat verd. Kui sel teel saastatud nõelaga ka teist inimest süstida, võib viirus talle üle kanduda. Kui sul süstla ja süstlanõela suhtes kahtlusi on, ära eales karda arstilt või õelt selgust nõuda. Sul on õigus tõtt teada; kaalul on sinu elu.

Samuti on AIDS-i viirus nakatunute seemnevedelikus või tupeeritistes. Niisiis, pidades silmas haiguse ennetamist, soovitab CDC: ”Ainuke kindel kaitse on sugulisest vahekorrast hoidumine. Kui sa siiski otsustad alustada seksuaalelu, oota, kuni jõuad pikaajaliste, vastastikusel truudusel rajanevate suheteni, nagu näiteks abieluni mittenakatunud partneriga.”

Pane tähele, et kaitstud oled sa vaid siis, kui ”vastastikusel truudusel rajanevad suhted” ka püsima jäävad. Sa pole kaitstud, kui sina oled küll truu, sinu partner aga mitte. Tihti tuleneb sellest raske probleem naistele, kes elavad ühiskonnas, kus mees nii seksuaalelu vallas kui majanduslikus mõttes kõike määrab. On maid, kus naisel pole üldsegi lubatud mehega seksi teemal kõnelda, veel vähem turvalisema seksuaalelu üle aru pidada.

Ent sugugi mitte kõik need naised pole probleemi ees jõuetud. Ühel Lääne-Aafrika maal läbi viidud uurimuse kohaselt oli seal majanduslikult sõltumatuid naisi, kel oli võimalik hoiduda seksist nakatunud abikaasaga, ilma et sellel oleks olnud ränki tagajärgi. USA-s New Jerseys oli naisi, kes keeldusid seksist, kui mees ei soovinud kasutada kondoomi. Et lateksist kondoomid võiksid HIV-i ja teiste seksuaalsel teel edasikanduvate haiguste vastu kaitset pakkuda, tuleb muidugi mõista kasutada neid õigesti ja järjepidevalt.

Millal testida

Eelmises artiklis mainitud Karenil polnud suurt võimalust end nakkuse eest kaitsta. Ta abikaasa oli nakatunud aastaid enne abiellumist ning nad abiellusid ajal, mil nii epideemia kui ka HIV-testid olid alles algstaadiumis. Nüüd aga on HIV-testidest saanud mõnel maal tavapärane protseduur. Niisiis, kui inimesel on mingeidki kahtlusi seoses HIV-viirusega, on tark tegu enne kurameerimise alustamist test teha. Karen annab nõu: ”Abielupartnerit valides ole arukas. Võib juhtuda, et vale valik tuleb maksta kinni koguni elu hinnaga.”

Kui tegemist on abielurikkumisega, võib testimine aidata süütul partneril end ohu eest kaitsta. Kuna HIV-i olemasolu ei pruugi veel kuus kuud pärast nakatumist ilmneda, on ehk tarvis teha mitu testi. Kui seksuaalsuhted taastatakse (mis kõneleb sellest, et abielurikkujale on andestatud), võib ka kondoomi kasutamine nakkuse vastu kaitset pakkuda.

Kuidas haritus aitab?

Väärib märkimist, et ehkki Piibel on kirjutatud juba ammu enne AIDS-i päevakorrale kerkimist, pakub elamine selle põhimõtete järele taolise haiguse vastu kaitset. Näiteks mõistab Piibel seksi väljaspool abielu hukka, nõuab abielutruudust ning ütleb, et kristlane tohiks abielluda vaid inimesega, kes samamoodi Piibli põhimõtteid järgib (1. Korintlastele 7:39; Heebrealastele 13:4). Ka keelab ta kuritarvitada mistahes uimaaineid ning tarvitada verd, mis kõik rüvetab keha (Apostlite teod 15:20; 2. Korintlastele 7:1).

Samuti on tark tegu end harida HIV-positiivsete inimestega lävimisega seotud võimalike riskide ja ohtude suhtes. Kui inimesed AIDS-i kohta teadmisi hangivad, aitab see neil end selle eest kaitsta.

AIDS-i vastu võitlemise liiga teatab: ”Enamikul juhtudel saab AIDS-i ennetada. Kuni AIDS-i ravi väljatöötamiseni pakub üldsusele parimat ja siiani ainust kaitset haritus.” (Meie kursiiv.) On hea, kui lapsevanemad kõnelevad AIDS-ist nii omavahel kui oma lastega avameelselt.

Millised on ravivõimalused?

Kui inimene on nakatunud HIV-iga, ilmnevad haigussümptomid alles kuue kuni kümne aasta pärast. Nende aastate jooksul toimub organismis äge võitlus. Üksikud viirused paljunevad ja tapavad immuunsüsteemi rakke. Immuunsüsteemi rakud annavad vastulöögi. Kuna iga päev tekib miljardeid uusi viirusi, on immuunsüsteemi talitlus lõpuks pärsitud.

Immuunsüsteemi abistamiseks on töötatud välja mitmesuguseid keerukate nimedega ravimeid, mida tuntakse tähtede AZT, DDI ja DDC järgi. Ehkki usuti, et need ravimid tõotavad tuua tohutut kasu ning võimalik, et isegi ravivad tervekski, kustusid need lootused peatselt. Lisaks sellele, et nende toime aja jooksul nõrgeneb, avaldavad need mõnedele inimestele ohtlikku kõrvaltoimet: kahjustavad vererakke, tekitavad verehüübehäireid ning närvikahjustusi kätes ja jalgades.

Nüüd on töötatud välja uus ravimiklass: proteaasi inhibiitorid. Arstid kirjutavad neid välja kolmest ravimist koosneva kombinatsioonina koos teiste antiviiruslike raviainetega. Testidest on ilmnenud, et kuigi see kolmekordne ravi viirust ei tapa, tõkestab ta täielikult või osaliselt selle paljunemise organismis.

Kolmest ravimist koosnev kombineeritud ravi on põdejate tervist oluliselt parandanud. Ent ekspertide arvates avaldab see ravim oma parimat toimet siis, kui seda hakatakse HIV-iga nakatunuile andma juba varakult, enne kui ilmnevad sümptomid. Sel juhul võib ehk olla võimalik lükata nakkuse arenemist väljakujunenud AIDS-iks koguni määramatuks ajaks edasi. Kuna selline ravimenetlus on alles uus, näitab tulevik, kui kaua see ravi nakkust alla surub.

Kombineeritud ravi on kallis. Kolme antiviirusliku ravimi ja laboratoorsete analüüside keskmiseks koguhinnaks on 12000 dollarit aastas. Lisaks rahalisele koormusele tuleb kolmekordset ravi saaval patsiendil käia korduvalt külmiku vahet, kus ravimeid tuleb hoida. Tavaliselt peab ühtesid pille võtma kaks korda, teisi aga kolm korda päevas. Mõningaid tuleb võtta tühja, mõningaid aga täis kõhuga. Veelgi keerukamaks osutub ravi siis, kui tuleb võtta lisaravimeid, et võidelda teiste nakkushaigustega, millele AIDS-i põdeja on vastuvõtlik.

Arstide peamiseks mureks on see, mis võib juhtuda, kui inimene ei saa kolmekordset ravi järjepidevalt. Viirus võib hakata uuesti jõudsalt paljunema ning ravist kahjustamata viirused võivad muutuda vastupanuvõimeliseks ravimitele, mida inimene nendest jagusaamiseks varem tarvitas. Ravimitele vastupanuvõimelisi HIV-viiruse tüvesid on veelgi raskem ravida. Lisaks võivad need superviirused kanduda üle ka teistele inimestele.

Kas vaktsiinid on lahendus?

Mõned AIDSi-uurijad usuvad, et ülemaailmse AIDSi-epideemia kontrolli võti on turvaline, efektiivne vaktsiin. Tõhusad vaktsiinid kollapalaviku, leetrite, mumpsi ja punetiste vastu on valmistatud nõrgestatud viirustest. Kui nõrgestatud viirusetüüp organismi viiakse, siis immuunsüsteem ei reageeri sellele mitte ainult sissetungija hävitamisega, vaid ta ka loob kaitsejõud, mis tõrjuvad edukalt tegeliku viiruse iga rünnaku.

Kaks viimase aja eksperimenti ahvidega on osutanud HIV-iga kaasnevale probleemile, et ka nõrgestatud viirus võib saada saatuslikuks. Teiste sõnadega, vaktsiin, mis on mõeldud haiguse vastu kaitset pakkuma, võib hoopis ise seda haigust põhjustada.

Vaktsiiniotsingud on põhjustanud pettumust ja frustratsiooni. HIV-i pole suutnud kahjustada kümned katsetatud ühendid, mis vähemohtlikud viirused kindlasti surmaksid. Peale selle HIV muteerub, muutudes seega raskesti tabatavaks märklauaks. (Praegu on kogu maailmas vähemalt kümme HIV-viiruse tüüpi.) Probleemi süvendab see, et viirus ründab otseselt just neid immuunsüsteemi rakke, mida vaktsiin peaks kaitsetegevusele õhutama.

Ka majanduslikel oludel on uurimistöös tähtis osa. ”Eratööstuse panus on napp,” tõdes Washingtonis asuv Rahvusvaheline AIDSi-vaktsiini Initsiatiivrühm. Selle põhjuseks toodi kartused, et vaktsiin ei anna kasumit, sest valdavat osa sellest turustataks vähemarenenud maades.

Raskustest hoolimata on tõhusat vaktsiini otsivad teadlased uurimas erisuguseid lähenemisteid probleemile. Praegu aga tundub olevat ebatõenäoline, et vaktsiin lähiajal valmis saaks. Isegi kui lootustandev vaktsiin laboratooriumides välja töötataks, järgneb sellele vaevarikas, kulukas ja tõenäoliselt riskantne ülesanne katsetada seda inimestel.

[Kast lk 5]

Kes on saanud HIV-nakkuse?

Kogu maailmas nakatub iga päev umbes 16000 inimest. Öeldakse, et rohkem kui 90 protsenti neist elab arengumaades. Keskmiselt üks kümnest on alla 15-aastane laps. Ülejäänud on täiskasvanud, kellest üle 40 protsendi on naised ja rohkem kui pooled vanuses 15—24 aastat. (Maailma Tervishoiuorganisatsioon ja ÜRO AIDS-i/HIV-i Ühendprogramm.)

[Kast lk 7]

Millest võib nakatunut ära tunda?

Seda, kas inimene on nakatunud või mitte, ei saa tuvastada vaid välisel vaatlusel. Ehkki sümptomiteta HIV-nakkuse kandjad paistavad olevat terved, võivad nad viirust teistele edasi anda. Kas saab uskuda inimese kinnitust, et ta pole nakatunud? Mitte tingimata. Paljud HIV-nakatunud pole sellest ise teadlikudki. Need, kes sellest on teadlikud, võivad seda salajas hoida või siis valetada. Ameerika Ühendriikides teostatud uuringust ilmnes, et kümnest HIV-nakkuse kandjast neli ei informeerinud sekspartnereid oma tervislikust seisundist.

[Kast/pilt lk 6]

HIV-i ja AIDS-i vaheline seos

HIV on ”immuunpuudulikkust tekitav viirus”, mis pikkamööda hävitab organismis haiguste vastu võitleva immuunsüsteemi eri valdkondi. AIDS on ”omandatud immuunpuudulikkuse sündroom”. See on HIV-nakkuse viimane, eluohtlik staadium. Nimi näitab, et HIV kahjustab immuunsüsteemi rängalt, nii et haige on vastuvõtlik nakkustele, millest immuunsüsteem muul juhul jagu saaks.

[Allikaviide]

CDC, Atlanta, Ga.

[Pilt lk 7]

On tark teha abiellumist plaanitsedes kõigepealt HIV-test