Oh seda valu, kui lapsed astuvad ellu
”Päeval, mil sündis meie esimene laps, hoiatas mu mees mind: ”Kallis, laste kasvatamine pole muud kui üks pikk ettevalmistus päevaks, mil nad astuvad iseseisvasse ellu.”” (”Ourselves and Our Children—A Book by and for Parents”)
ENAMIKUS vanemates tekitab esimese lapse sünd õnnetunnet ning elevustki. Hoolimata kõigest vaevast, sekeldustest, hoolest, pingest ja murest, mis vanemapõlvega kaasas käib, võivad lapsed tuua suurt rõõmu. Umbes kolm tuhat aastat tagasi kuulutas Piibel: ”Lapsed on kingitus ISSANDALT; nad on tõeline õnnistus” (Laul 127:3, Today’s English Version).
Samal ajal näitab Piibel ka ära paratamatu tuleviku: ”Mees jätab maha oma isa ja ema” (1. Moosese 2:24). Ühel või teisel põhjusel lahkuvad täiskasvanud lapsed tavaliselt kodunt: et omandada haridust, alustada tööelu, laiendada kristlikku teenistust, abielluda. Kuid mõningatele vanematele valmistab see tõsiasi lausa kohutavat piina. Kasutades ühe kirjaniku väljendit, lasevad nad laste loomulikel iseseisvumispüüetel panna end tundma ”haavatuna, pahasena, häbistatuna, ohustatuna ja hüljatuna”. Pahatihti on tagajärjeks alalised riiud ja pinged perekonnas. Soovimata leppida paratamatusega, et ühel päeval lendavad lapsed pesast, jätavad mõned vanemad unarusse laste ettevalmistamise täiskasvanupõlveks. Seesuguse hooletuse viljad võivad olla kohutavad — täiskasvanud, kes pole valmis majapidamise ja pere eest hoolitsema või koguni tööd leidma ja ametit pidama.
Lahkumisvalu võib iseäranis teravalt esile tulla ühe vanemaga perekondades. Karen, kes on üksikvanem, lausub: ”Oleme oma tütrega lähedased; meie vahel on kujunenud tõelised sõprussidemed. Kuhu ma ka ei läinud, kõikjale võtsin ta kaasa.” Lähedased vanema-lapse suhted on ühe vanemaga peredes tavalised. Iseenesestki mõista võib mõte selle lähedase suhte kaotamisest täiesti rööpast välja viia.
Siiski tuletab raamat ”Traits of a Healthy Family” lapsevanematele meelde: ”Selles ju pereelu seisnebki: kasvatada abitust rinnalapsest iseseisev täiskasvanu.” Seejärel hoiatab see raamat: ”Paljud perekonnaprobleemid tulenevad vanemate suutmatusest õigel ajal ohje lõdvemaks lasta.”
Kuidas on lood sinuga? Kas oled lapsevanem? Kui see nii on, kas oled valmis päevaks, mil sul omad lapsed teele tuleb saata? Ja kuidas on lood sinu lastega? Kas valmistad neid omal käel toimetulekuks ette?