Südantlõhestav palve
AJAKIRJA „Ärgake!” 1996. aasta 8. mai numbris (inglise keeles) oli lapsendamisteemaline artikliseeria. Oleme meeldivalt üllatunud lugejate vastukajast kõikjalt maailmast. Eriti südantliigutav oli järgmine kiri.
„Tunnen, et olen sunnitud pöörama tähelepanu sellele, et paljud meist, kes on oma lapsest loobunud, ei tahtnud seda tegelikult teha. Olin vallaline teismeline ja käisin veel koolis. Niipea kui mu vanemad said teada, et ootan last, teatasid nad mulle, et peaksin lapse heaolu enda omast ettepoole seadma ning ta lapsendamiseks ära andma. Mulle öeldi, et „laps vajab nii ema kui ka isa”, mida mina aga pakkuda ei suutnud. Mu vanemad ei tahtnud, et ma lapse endale jätaksin — nende juures poleks kohta minu ja lapse jaoks. Mida ma siis tegema pidin? Nad väitsid: „Sa hakkad oma last vihkama, sest ta võtab ära sinu vabaduse.”
Niipea kui mu rasedus hakkas välja paistma, võeti mind koolist ära ning saadeti elama ühe sugulase juurde. Kui ma kodust lahkusin, teadsin, et ma pole sinna teretulnud seni, kuni olen sünnitanud ja oma lapsest loobunud.
Mind saadeti üksikemade turvakodusse. Kui üks sotsiaaltöötaja minult küsis, kas olen kindel otsuses beebi lapsendamiseks ära anda, teadsin, et ta ei mõista, et mul pole teist võimalust. MA TAHTSIN OMA LAST ENDALE JÄTTA! Olen alati igatsenud näha teda naermas ning rõõmu tundmas. Teie lugejad peavad teada saama, et paljud sünnitanud naised on tundnud sedasama, mida tundsin mina.
Mulle ei antud mingisugust muud reaalset võimalust. Seega tegin seda, mis mulle öeldi olevat lapse heaoluks „parim”. Sellest ajast saadik on minu hinges sügav haav. Ma kardan, et minu poeg võib mõelda, et ma ei hoolinud temast kunagi ega tahtnud teda.
Nüüd, olles kristlane, hindan ma alati Piibli nõuandeid, mis puudutavad veelgi keerulisemaid olukordi, mida me ise endale tekitame, kui me ei rakenda ellu Jumala Sõna. See näitab, millised on ilmaliku mõtteviisi valulised ja kaugeleulatuvad tagajärjed. Kuid need, kes on lapsendatud, peavad teadma, et kuigi neist on loobutud, ei tähenda see veel seda, et neid ei soovitud. Palun andke neile seda teada!”