„Looduse jõhker hävitamine”

„ÄRGAKE!” IIRIMAA-KORRESPONDENDILT

AHNUS ohustab sinu kodu. See kärbib maa suutlikkust anda toitu ja peavarju, mida me kõik eluspüsimiseks vajame. Kuigi sa kahtlemata juba tead, millist kahju ahnus maakerale põhjustab, pole ehk ülearused veel mõned meeldetuletused.

Maakera mürgitamine

Juba 1962. aastal hoiatas Rachel Carson oma raamatus „Hääletu kevad” maakera mürgitamise eest pestitsiidide ning mürgiste jäätmetega. Raamat „The Naked Savage” ütleb: „Inimkond hakkas reostama omaenda elukeskkonda ning lagastama omaenese kodu — märk sellest, et liike hakkas ohustama väljasuremine.” Inimesed mürgitavad ikka veel ahnelt maakera. „Et saada lühima ajaga maksimaalset kasumit, on suurtootjad valmis röövkasutama pinnast, veevarusid ja kemikaale, mõtlemata mullapinna ärakandele, põhjaveevarude ammendumisele ja keskkonna mürgitamisele,” ütleb raamat „World Hunger: Twelve Myths”.

Selle asemel et kaitsta maailma hindamatuid vihmametsi — mis on hädavajalikud elu säilimiseks maal —, hävitab inimene neid tormilisemalt kui kunagi varem. „Kui praegune ekspluatatsioonitempo ei muutu, on elujõulised troopikametsad viiekümne aasta pärast niisama hästi kui kadunud,” arvavad 1986. aastal välja antud raamatu „Far From Paradise—The Story of Man’s Impact on the Environment” autorid.

Korallrahudel — mida oma eluvormide rohkuse tõttu on nimetatud ka „veealusteks ’troopilisteks vihmametsadeks’ ” — kasutavad hoolimatud kalamehed kalapüüdmiseks dünamiiti ning keemilisi mürkaineid. Need barbaarsed kalastusmeetodid ning arutu keemiareostus on enamikku eluskoralle „ohtlikult kahjustanud” („The Toronto Star”).

„Me saeme oksa, millel ise istume”

Sir Shridath Ramphal, Ülemaailmse Looduskaitseliidu president aastatel 1991—1993, nimetab seesugust loodusressursside kuritarvitamist „looduse jõhkraks hävitamiseks”. Kui hull olukord siis on? Ramphal toob näite: „Suurem osa India jõgesid pole midagi muud kui solgikraavid, mis kannavad linna- ja maapiirkondade puhastamata heitvett merre.” Millise järelduse ta teeb? „Me saeme oksa, millel ise istume.”

Kuigi ahnus on juba sajandeid inimkonna ajaloos domineerinud, on elu säilimine planeedil tänapäeval suuremas ohus kui varem. Mispärast? Kuna praegu on inimese hävitusjõud palju suurem. „Vaid viimased viis aastakümmet on meie käsutuses olnud keemilised ning mehaanilised vahendid teiste eluvormide kiireks hävitamiseks maakeral. [—] Homo sapiens’il [ladina k. ’tark inimene’], nagu inimene end nii jultunult nimetab, on peaaegu piiramatu võim ning ta ei ohjelda end enam vähimalgi määral,” ütleb raamat „Far From Paradise”. Hiljaaegu väljendas keskkonnaorganisatsioon Greenpeace oma ränka hukkamõistu sõnadega: „Kaasaja inimene on teinud paradiisist [maakerast] prügihunniku. .. ja seisab nüüd nagu rumal laps .. selle elu-oaasi .. kiire hävingu veerel.”

Kuid ahnus ei ohusta mitte ainult meie planeedi kaugemat tulevikku. See ohustab ka sinu ja su pere praegust õnne ning turvalisust. Kuidas siis? Loe järgmist artiklit.