Võltsimine — ülemaailmne probleem
Prantsusmaal keedeti inimesi elusalt selle õiguserikkumise pärast kuni 18. sajandi lõpuni. Inglismaal oli see surmaväärt kuritegu aastast 1697 kuni aastani 1832 ning seda peeti riigivastaseks teoks. Rohkem kui 300 inglast hukati selle tõttu poomise teel, samal ajal kui äraarvamatu hulk võltsijaid pagendati selle kuriteo eest Austraalia karistuskolooniasse sunnitööle.
ÜLE 130 aasta on USA valitsus pannud need, kes selles kuriteos süüdi on, kuni 15 aastaks föderaalvanglasse trellide taha. Lisaks sellele karistati veel tuhandetesse dollaritesse ulatuvate trahvidega. Veel praegugi karistatakse selle kuriteo eest Venemaal ja Hiinas surmanuhtlusega.
Kuid vaatamata paljude riikide poolt kehtestatud rangetele karistusmääradele, sooritatakse selliseid kuritegusid üha edasi. Isegi surmahirm pole olnud piisav, et panna peast heitma äkkrikastumise plaane neil, kellel on vajalikud tehnilised oskused. Valitsusametnikud on nõutud. „Head kaitseabinõu on raske leida,” ütlevad nad, „ja seda juba sajandeid.”
Võltsimine! Üks ajaloo vanimaid kuritegusid. 20. sajandi lõpuosas on see saanud ülemaailmseks probleemiks ning kasvab üha. USA Ülemkohtu kaasistuja Robert H. Jackson ütles selle kohta: „Võltsimine on õiguserikkumine, mida ei sooritata kunagi juhuslikult, teadmatusest, ägedas vihahoos või äärmise vaesuse sunnil. See on kuritegu, mille on asjatundlikult kavandanud keegi, kellel on tehnilisi oskusi ja märkimisväärselt suured summad vajaliku varustuse muretsemiseks.”
Näiteks Ameerika dollareid tehakse illegaalselt järele kogu maailmas ja seda rohkem kui eales varem. „USA valuuta,” ütles üks Ühendriikide rahandusministeeriumi esindaja, „ei ole mitte ainult maailma ihaldatuim valuuta. Seda on ka kõige kergem võltsida.” Ameerika valitsusele teeb muret just see, et enamik valeraha valmistatakse väljaspool Ühendriike.
Mõtle järgnevatele faktidele. 1992. aastal konfiskeeriti teistes maades 30 miljoni dollari väärtuses võltsdollareid, nagu teatas ajakiri Time. „Eelmisel aastal ulatus selle kogusumma 120 miljoni dollarini ja arvatakse, et 1994. aastal see rekord purustatakse. Sageli ringleb see hulk ilma, et keegi sellele jälile saaks,” teatas ajakiri. Need arvud räägivad vaid väikese osa kogu sellest loost. Võltsingutega tegelevad eksperdid arvavad, et tegelikult võib väljaspool Ameerika Ühendriike olla ringluses kuni kümne miljardi dollari väärtuses valedollareid.
Kuna Ameerika valuutat ihaldatakse paljudes maades — isegi rohkem kui omaenda valuutat — ja seda pole väga raske järele teha, siis lõikavad paljud riigid ja allmaailma tegelased selle pealt kasu. Lõuna-Ameerikas on Kolumbia uimastikartellid aastaid Ameerika valuutat võltsinud, et suurendada oma illegaalset sissetulekut. Nüüd on ka mõned Lähis-Ida maad saamas ülemaailmse valerahaäri mõjukateks osalisteks, teatas U.S.News & World Report. Ajakiri lisas, et üks nendest maadest „kasutab teatavasti keerukaid trükimeetodeid, mis sarnanevad nendega, mida kasutab USA rahandusministeerium”. „Sel teel võidakse [seal] valmistada peaaegu avastamatuid 100-dollarilisi võltsitud rahatähti, mida tuntakse kui ’superdollareid’.”
Ka Venemaal, Hiinas ja teistes Aasia maades elavad inimesed on hakanud tegema valeraha, millest enamiku moodustab USA valuuta. Arvatakse, et 50 protsenti Moskvas praegu ringlevast USA valuutast on võltsitud.
Pärast Lahesõda 1991. aastal, kui ringluses oli sadu miljoneid USA dollareid, „olid paljude riikide pankurid šokeeritud, kui nad avastasid, et umbes 40 protsenti 100-dollarilistest rahatähtedest on võltsitud”, ütles Reader’s Digest.
Prantsusmaal on omad rahaprobleemid, nii nagu paljudes teisteski Euroopa maades. Valeraha tegemine ei ole tõesti mitte ainult Ameerika probleem, nagu seda teisedki riigid üle kogu maailma võivad kinnitada.
Võltsimine on tehtud lihtsaks
Vaid mõned aastad tagasi pidid salaja tegutsenud käsitöölised — kunstnikud, vilunud graveerijad, söövitajad ja trükkijad — nägema palju tunde vaeva, et mingi riigi valuutat järele teha, ning parimalgi juhul oli tulemuseks vaid mudeli vilets jäljend. Tänapäeval on aga kõrgtehnoloogiliste värvipaljundusmasinate, kahepoolsete laserprinterite ja skänneritega, mis on kättesaadavad paljudes kontorites ja kodudes, tehniliselt peaaegu igaühel võimalik järele teha just sellist valuutat, mis talle meeldib.
Käes on kirjutuslaual valeraha tegemise ajastu! Seda, mis varem nõudis professionaalsete graveerijate ja trükkijate oskusi, võivad nüüd teha kontoritöötajad ja koduarvuti omanikud. Personaalarvuti ja printeri abil, mis maksavad vähem kui 5000 USA dollarit, saab nüüd teha valeraha, mida isegi kogenud ekspertidel on ehk raske avastada. See võib tähendada seda, et kui keegi on rahahädas, ei pea ta enam lähima rahaautomaadi juurde minema, vaid võib ise endale raha trükkida — ja seda just nii palju, kui tal vaja! Need vahendid ongi juba saanud võimsaks relvaks tänapäeva valerahategijate käes. „Neid kasutades on leidlikud kurjategijad korrakaitsevõimusid korduvalt üle trumbanud ning ühel päeval võivad nad ohustama hakata maailma peamisi valuutasid,” kirjutas U.S.News & World Report.
Näiteks Prantsusmaal oli 30 miljonist võltsitud frangist (59 miljonit Eesti krooni), mis konfiskeeriti 1992. aastal, 18 protsenti valmistatud kontorimasinatel. Üks Prantsuse Panga ametnik ei näe selles ohtu mitte ainult majandusele, vaid ka üldisele usalduslikkusele. „Kui inimesed saavad teada, et paljudele kättesaadava tehnika abil on võimalik järele teha kvaliteetset paberraha, võib see hävitada usalduse,” kurtis ta.
Ühe osana pingutustest, mis tehakse selleks, et võidelda valeraha uputuse vastu Ameerikas ja teistes maades, on väljaarendamisel uue kujundusega rahatähed ning mõnedes maades on need uued rahatähed juba ka ringluses. Näiteks Ameerika 100-dollarilistel rahatähtedel suurendatakse Benjamin Franklini portreed poole võrra ja see nihutatakse peaaegu kaks sentimeetrit vasakule. „Lisaks tehakse veel neliteist muudatust seoses graveeringuga ja peidetud turvaelementidega,” teatas Reader’s Digest. Kaalutakse ka suurt hulka teisi muudatusi, nagu näiteks selliste vesimärkide ja trükivärvide kasutamist, mis muudavad värvi, kui rahatähte vaadata eri nurga alt.
Juba mõnda aega on Prantsusmaa oma rahatähtede disainis uusi kaitseabinõusid rakendanud, lootes sel viisil mingilgi määral valerahategijate tegevust takistada. Üks Prantsuse Panga esindaja möönab siiski, et „veel pole olemas ühtegi tehniliselt võltsimiskindlat meetodit, mis kaitseks võimalike valerahategijate eest, kuid”, lisas ta, „nüüd me oleme võimelised rahatähe sisse nii palju tõkkeid kombineerima, et võltsimine on [raske] ning väga kulukas töö”. Ta kirjeldas neid tõkkeid kui „esimest kaitseliini võltsimise vastu”.
Saksamaa ja Suurbritannia on oma rahas juba mõnda aega teinud muudatusi turvalisuse tagamiseks, lisades turvaribasid, mis raskendavad nende raha järeletegemist. Kanada 20-dollarilisel rahatähel on väike läikiv ruut, mida nimetatakse optiliseks turvaseadmeks ja mida ei saa paljundusmasinal järele teha. Austraalia alustas 1988. aastal plastikpangatähtede trükkimist, et võtta tarvitusele sellised turvaelemendid, mida pole võimalik kasutada paberi puhul. Soome ja Austria kasutavad paberrahal difraktsioonifooliume. Need helklevad ja muudavad värvi nagu hologramm. Valitsusvõimud kardavad siiski, et valerahategijatel ei võta vajalike muudatuste tegemine palju aega, jätkamaks oma kriminaalset tegevust — ja milliseid korrektiivseid samme valitsused ka ei astuks, annaksid nende jõupingutused uuendusi tehes sama vähe tulemusi kui minevikuski. „See on nii nagu ühes vanas ütluses,” lausus üks Ühendriikide rahandusministeeriumi ametnik, „sina ehitad 8 jala kõrguse seina, aga pahad poisid teevad 10 jala pikkuse redeli.”
Valeraha trükkimine on vaid üks võltsijate tegevuse tahkudest, nagu järgmine artikkel seda näitab.
[Väljavõte lk 4]
Personaalarvuti ja printeri abil, mis maksavad vähem kui 5000 USA dollarit, saab nüüd teha valeraha, mida isegi kogenud ekspertidel on ehk raske avastada