Vaatleme maailma
„Tundmatu planeet”
Vaid kahe aasta jooksul on Amazonase vihmametsadest leitud kolm senitundmatut ahviliiki. Igal aastal avastatakse kogu maailmas keskmiselt kolm uut linnuliiki. Kui Panamas uuriti 19 puud, leiti umbes 1200 mardikaliste liiki, kellest 80 protsenti varem ei tuntud. Ajakiri UNESCO Sources teatab: „Tohutul hulgal eluvorme on veel leidmata.” Näiteks, „arvestuste järgi on 40 protsenti Lõuna-Ameerika mageveekaladest veel liigitamata. [———] Ja mida kõike me võime veel leida nii vähe uuritud ookeanisügavustest?”. Asi tundub veelgi keerulisem siis, kui mõtleme, millisel hulgal on veel avastamata väiksemaid eluvorme: baktereid, käsni, ümarusse, ämblikulaadseid, putukaid ja taimi. Kõigest „üks gramm troopilist mulda võib sisaldada kuni 90 miljonit bakterit ja mikroobi”. Mõned arvavad, et maakeral olevate liikide arv võib „ulatuda kuni 200 miljonini”, ütleb ajakiri UNESCO Sources. Vaatamata laialdastele uuringutele, jääb maakera ikkagi „tundmatuks planeediks”.
Kiire väärtushinnangute muutumine Kanadas
„Vähem kui ühe põlvkonna jooksul on nii inglise kui prantsuse keelt kõnelevad kanadalased hüljanud kiriku- ja riigivõimu ning ka monopolid ja oligopolid, mis varem garanteerisid kindluse ning korra majanduselus ja ühiskonnas,” märgib ajaleht The Toronto Star. Miks? Kuna nad soovivad saavutada materiaalset heaolu viivitamatult. Püütakse „saada kõike” kohe. „Juudi-kristlik moraalikoodeks on asendunud ilmaliku humanismiga, katoliiklik õigeusklikkus materialistliku hedonismiga. Vähesed on nõus soovide rahuldamist edasi lükkama järgmisesse ellu, saati siis vanaduspäevadesse,” lisab ajaleht Star. Jumalat ei peeta enam mingiks üleloomulikuks olendiks. Seega pole enam ei kartust ega süütunnet. Kannatavad vaimsed huvid, kuna kõik pingutused on suunatud materiaalse maailma hüvede maksimaalsele saavutamisele.
20. sajand vaimusilmas
Kas oleks võinud keegi, kes elas möödunud sajandil, ette kujutada selliseid nüüdisaegseid leiutisi nagu autod, ühissõidukid, elektrooniline muusika ja faksiaparaadid? Prantsuse romaanikirjanik Jules Verne, keda tuntakse selliste teoste kaudu nagu „80 päevaga ümber maailma” ja „20000 ljööd vee all”, nägi aastal 1863 ette selliseid ja veel teisigi leiutisi oma romaanis „Pariis 20. sajandil”, mis oli siiani ilmumata. Kuigi Verne’i kirjastaja lükkas romaani tagasi kui liiga fantastilise ja ebausutava, maalib hiljuti leitud teos hämmastavalt täpse pildi 20. sajandi elust, mille hulka kuulub ka kõrgel tasemel relvastus, elektritool, looduse saastatus ja liiklusummikud. Verne nägi ette vaevatud inimkonda, kes on kaotanud huvi möödunud aja klassikaliste saavutuste ja kultuuri vastu, ühiskonda, mille on orjastanud kaubanduslik vaim ning mis sõltub tehnikast. Pariisi ajalehes International Herald Tribune märgiti: „Verne mitte ainult ei näinud ette paljusid kaasaegse tehnika suursaavutusi, vaid ka tajus mõningaid nendest tulenevaid kõige kohutavamaid tagajärgi.”
Kuritegevus lokkab Jaapanis
Jaapanis, mida veel hiljuti loeti suhteliselt väikese kuritegevusega maaks, on hakanud lokkama kuritegevus, milles politsei süüdistab majanduse mõõnaperioodi, salajase relvakaubanduse laienemist ning organiseeritud kuritegevuse mõjuvõimu vähenemist. Vastavalt politseiametnik Takaji Kunimatsu sõnadele on relvakuriteod jõudnud Jaapanis rekordilise tasemeni, ja kui neid ei suudeta ohjeldada, võib see „kõigutada ühiskondliku korra alustugesid”. Ajalehe Mainichi Daily News järgi sagenevad ka „tavaliste inimeste” poolt sooritatud kuriteod, mis on osaliselt põhjustatud „kammitsetud linnaelus kuhjunud pingetest”. Et aidata linlastel olukorraga toime tulla, andis sotsioloogiaprofessor Susumu Oda järgmised soovitused: säilita elementaarne viisakus, nagu näiteks tervitustele vastamine, vabanda, kui see on kohane, ning naerata, et „hajutada mistahes kujuteldav vaenulikkus”. Õpi selgeks viisaka keeldumise kunst. Tee enesele harjumuseks kasutada ukseketti. Pea politseid oma liitlaseks. Ja „ära arva, et võitluskunstiga tegelemine aitab sul ennast kuriteo eest kaitsta — hoopis tõenäolisem on, et seeläbi võid tõsiseid vigastusi saada”.
Vereülekande ohud
„Kui Kanada verevarusid nüüdsest ka tuhat aastat kontrollida, jäävad vereülekandega kaasnevad ohud ikkagi alles,” märkis ajaleht The Toronto Star. Dr William Noble St. Michaeli haiglast Kanadas, kes andis tunnistust sealse verevaru ohutust uuriva komisjoni ees, ütles: „Need (ohud) on olemas praegu ja ka tulevikus.” Vereülekandega kaasnevad ohud hõlmavad „kõike, mis mahub loovutatud vere kaudu saadava allergilise reaktsiooni ja AIDSi viiruse vahele”, ütleb Star. Asjatundjad vereülekannete tegemise alal väidavad, et üha enam on tänapäeval haigeid, kes kardavad saada vere kaudu AIDSi. Dr Noble ütleb: „Ei lähe mööda ühtegi päeva, kus me ei arutleks selle üle, kas teha vereülekanne või mitte.”
Karu elundid müügiks
„Ebaseaduslik äri Kanada mustkaru elunditega võib olla tulutoovam kui rahvusvaheline uimastikaubandus,” väidab The Toronto Star. Mustkaru sapipõie ja käppade järele on rahvameditsiiniga tegelejate hulgas lausa erakordne nõudmine sellistes Aasia jõukamates maades nagu Hiinas, Lõuna-Koreas, Jaapanis, Taiwanis ja Hongkongis. „Ühe California seaduste järelevalveametniku arvestuste kohaselt tõusis ühe kilogrammi karupõie ’tänavahind’ (hind, mille maksab lõpptarbija) üle miljoni USA dollari [umbes 11 miljonit Eesti krooni] pärast seda, kui karusappi oli lahjendatud lehma- või seasapiga,” lisab ajaleht Star. „Võrdluseks olgu toodud, et Toronto tänavakaubanduses on ühe kilogrammi kokaiini hind umbes 100000 dollarit [umbes 1100000 Eesti krooni].” Ohustatud liikide spetsialist Carole Saint-Laurent Maailma Looduse Fondi Kanada osakonnast ütleb: „See on tohutu suur äri.” On karta, et nõudlus karu elundite järele tõuseb ka edaspidi. Aasias on karud enamjaolt juba hävitatud.
Ohustatud liigid Brasiilias
„Brasiilias on kolm korda rohkem troopilisi metsi kui teistes maades, see on oma bioloogilise mitmekesisuse poolest maailmas juhtival kohal ning seal leidub praegugi veel kõige enam imetajaliike — neid on 460,” öeldakse ajalehes O Estado de S. Paulo. „Kuid Brasiilia on juhtival kohal ka 310 ohustatud liigi poolest, kellest 58 on imetajad.” Kuigi ükski imetajaliik pole Brasiilias senini veel välja surnud, „on 12 protsenti nendest ohus”, nagu näiteks „lakkahv, kes elutseb vaid Brasiilias”. Mõned ohustatud liigid „elavad sellisel piiratud alal, et igasugune nende elu häirimine võib viia nende väljasuremiseni”. Ajalehes öeldakse, et liik loetakse väljasurnuks siis, kui 50 aasta vältel ei leita loodusest ühtegi selle liigi esindajat.
Maakera rahvastik
UNFPA (ÜRO Rahvastikufondi) statistikaandmete järgi elas meie planeedil 1994. aasta keskpaiku 5,66 miljardit inimest. Ennustuste kohaselt kasvab see arv 1998. aastaks 6 miljardini, 2025. aastaks 8,5 miljardini ja 2050. aastaks 10 miljardini, kusjuures põhiliselt leiab see kasv aset Aasias, Aafrikas ja Ladina-Ameerikas. Kõige kiirema kasvuga piirkond maailmas on Aafrika, kus igal aastal kasvab rahvastik 2,9 protsendi võrra. Euroopas on aga kasv kõige aeglasem: 0,3 protsenti. UNFPA teatab ka, et selle sajandi lõpuks ehk viie aasta pärast elab pool maakera rahvastikust linnades. Selleks ajaks on arengumaades miljonilinnade arv kasvanud praegusest 125-st 300-ni.
Võtmeks on head suhted
„See, millised on noorte suhted — mitte perekonnatüüp —, näitab, kas noored hakkavad kasutama uimasteid või kas neil tekivad käitumishäired,” märgib ajaleht The Toronto Star. Üks sõltuvusuuringutega tegelev organ korraldas 2057 Ontario noore hulgas uurimuse, mis teadusmehe Ed Adlafi sõnade kohaselt näitas, et „perekonnaliikmete omavahelised suhted avaldavad suuremat mõju kui perekonnastruktuur”. Need noored, kelle perekonnasuhted olid head — isegi kui neil olid kasuvanemad, võõrasema või -isa või üksikema —, tulid elus paremini toime kui need noored, kes olid tervest perekonnast, kuid kellel olid vanematega halvad suhted. „Nende hulgas, kellel oli kombeks rääkida vanematega oma probleemidest, esines kuritegevust kõige vähem,” ütles ajaleht Star. „Nende hulgas, kes kunagi ei rääkinud kummagi vanemaga oma probleemidest, esines kõige rohkem joomarlust, uimastite tarvitamist ja kuritegevust.” Probleemide vähendamise juures on kõige tähtsam see, kui palju noored veedavad aega koos oma perekonnaga, millised on suhted pereliikmetega ning kas vanemad on teadlikud oma laste käimistest ja tegemistest. Adlaf ütles: „On tähtis leida aega laste jaoks.”