Hormoonide reguleerimisvõime

Inimkeha toimimiseks peab vereringes olema küllaltki täpne hulk elektrolüüte, näiteks kaltsiumit. Toidust saame me neid aga iga päev erineva koguse. Kuidas siis organism elektrolüütide taset stabiilsena hoiab?

Inimorganism reguleerib elektrolüütide taset hormoonide abil, mida keha toodab, säilitab ja vabastab vereringesse. Hormoonid on keemilised ühendid, mis reguleerivad kehas erinevaid funktsioone. Isegi juba väike kogus hormooni võib keha oluliselt mõjutada. „Encyclopedia Britannica” ütleb, et hormoonide vabastamine „pole juhuslik, vaid väga täpne ja keeruline protsess”.

Kaela eesosas asuvad kõrvalkilpnäärmed, mis tuvastavad väikseid muutusi vere kaltsiumisisalduses. Neid näärmeid, mis on umbes riisiterasuurused, on tavaliselt neli.

Kui kõrvalkilpnäärmed tuvastavad liiga madala kaltsiumitaseme, vabastavad nad kiiresti hormooni, mis annab luudele käsu vabastada talletatud kaltsiumit vereringesse ja neerudele käsu lõpetada selle väljafiltreerimine. Samuti annab see peensoolele korralduse omastada rohkem kaltsiumit toidust.

Kui aga vere kaltsiumisisaldus on liiga kõrge, siis vabastab teine nääre – kilpnääre – hormooni, mis annab luudele korralduse imendada ja talletada rohkem kaltsiumit ning stimuleerib neere eemaldama tavalisest rohkem kaltsiumit.

Need on ainult kaks näidet enam kui sajast hormoonist, mis inimkehas erinevaid protsesse reguleerivad.

Mida sina arvad? Kas hormoonide reguleerimisvõime on arenenud evolutsiooni teel või on see kellegi kavandatud?