Lühiülevaade Dominikaani Vabariigist

Maa Dominikaani Vabariik paikneb Haiti saarest kahel kolmandikul, ühel kolmandikul on Haiti. Riigi loodus on väga mitmekesine: on troopilisi vihmametsi, kõrgeid mägesid, mangroovsoid ja kõnnumaid. Dominikaani kõrgeim koht on Duarte mägi, mille kõrgus on 3175 meetrit üle merepinna. Rannikul on enamasti kaunid valged liivarannad ning sisemaal viljakad orud, näiteks Cibao org.

Rahvastik Valdav osa elanikkonnast on mulatid. On palju vähemusrühmi, suurima neist moodustavad haitilased.

Keel Ametlikuks keeleks on hispaania keel.

Elatis Suurimaks tuluallikaks on juba ammusest ajast olnud kaevandus-, suhkru-, kohvi- ja tubakatööstus. Viimasel ajal on majanduskasvu taga olnud turism, samuti mõned tööstusharud.

Kliima Saarel valitseb mahe troopiline kliima ning aasta keskmine temperatuur on 25 kraadi. Aastas sajab keskmiselt 2030 millimeetrit vihma mägises kirdeosas ning kuni 760 millimeetrit kuivemates piirkondades. Saart räsivad aeg-ajalt troopilised tormid ja orkaanid.

Kultuur Põhitoiduks on riis, oad ja köögiviljad. Dominikaanlastele meeldivad ka mereannid, troopilised puuviljad, paprikad ja praetud jahubanaanid. Mõni neist toiduainetest kuulub populaarse toidu la bandera dominicana (Dominikaani lipp) hulka. Saareelanikud on kirglikud pesapallimängijad ning armastavad muusikat ja tantsu, eriti merengue’t. Inimestele meeldib mängida kitarri, samuti trummi, flööti ja marimbat.