”Võtke endi peale minu ike”
1 Maailmas, kus elu on pingeline ja täis muresid, tunneme tõelist kergendust tänu sellele, et oleme võtnud vastu Jeesuse kutse tulla tema ikke alla, et leida kosutust (Matt. 11:29, 30). Võtta enda peale jüngri-ike tähendab muu hulgas osalemist töös, mis pakub nii väljakutseid kui ka kosutust: me kuulutame head sõnumit Kuningriigist ja aitame teistel leida kosutust koos meiega Jeesuse hea ikke all (Matt. 24:14; 28:19, 20).
2 Teenistus pakub kosutust. Jeesus ei palunud oma järelkäijatel hakata lisaks oma koormale kandma temagi koormat. Ta kutsus neid üles vahetama oma raske koorem tema kerge koorma vastu. Meid ei koorma enam selle maailma elumured ega lootusetus, samuti ei aja me taga ebakindlat rikkust (Luuka 21:34; 1. Tim. 6:17, P 1997). Kuigi meil on tihe ajakava ja me peame hoolsalt tööd tegema, et kanda hoolt oma igapäevaste vajaduste eest, on meie elus tähtsaimal kohal Jumala teenimine (Matt. 6:33). Kui meil on asjad õiges tähtsusjärjekorras, pakub teenistus meile alati kosutust ega muutu eales koormavaks (Filipl. 1:10).
3 On loomulik, et meile meeldib rääkida kõigest, mis südamelähedane (Luuka 6:45). Iga kristlane peab väga kalliks Jehoovat ja tema tõotatud Kuningriigi õnnistusi. Seetõttu leiame suurt kosutust, kui saame kuulutada teistele ”häid sõnumeid” ja heita teenistuse ajaks peast argimured (Rooml. 10:15). Elus on kord juba nii, et mida enam me millegi tegemisele aega pühendame, seda vilunumaks me saame ning seda suuremat rõõmu tunneme. Seega, mida rohkem aega me võimaluse korral teenistusele pühendame, seda enam kosutust saame. Meid teeb väga rõõmsaks see, kui inimesed head sõnumit kuulda võtavad! (Ap. t. 15:3.) Kohates inimesi, kes pole huvitatud meie sõnumist või osutavad vastupanu, pakub teenistus meile siiski vaimset kosutust, kui hoiame meeles tõsiasja, et Jehoova hindab meie pingutusi ning et saavutame häid tulemusi tänu tema õnnistusele (Ap. t. 5:41; 1. Kor. 3:9).
4 Võttes vastu Jeesuse kutse, on meil suur rõõm teenida koos temaga Jehoova tunnistajatena (Jes. 43:10; Ilm. 1:5). Mitte miski ei paku meile rohkem kosutust!