Küsimuste kast

◼ Kas ”ustav ja mõistlik sulane” kiidab heaks seda, et Jehoova tunnistajad tegelevad gruppidena sõltumatult Pühakirja sügavama uurimisega või selle üle väitlemisega? (Matt. 24:45, 47.)

Ei kiida. Sellest hoolimata on maailma eri paigus mõned Jehoova tunnistajad koondunud gruppidesse, et sõltumatult Piibli teemasid uurida. Mõningad on ühiselt omaalgatuslikult hakanud uurima Piibli heebrea ja kreeka keelt, et analüüsida ”Uue maailma tõlke” täpsust. Teised taas uurivad Piibliga seotud teaduslikke küsimusi. Nad on loonud veebisaite ning jututubasid eesmärgiga vahetada mõtteid ja väidelda oma seisukohtade üle. Samuti on nad pidanud konverentse ja avaldanud materjale, kus on esitatud nende uurimistulemused ning lisaselgitused sellele, mida pakutakse meie kristlikel koosolekutel või mis on kirjas meie väljaannetes.

Üle kogu maa saab Jehoova rahvas rikkalikult vaimset juhatust ja julgustust nii koosolekute, kokkutulekute, konventide kui ka Jehoova organisatsiooni väljaannete kaudu. Jehoova varustab kogu oma rahvast püha vaimu juhtimisel ja tema tõesõnast lähtuvalt kõige vajalikuga, et oleksime ”kokku liidetud samas meeles ja samas mõttes” ning ’kinnitatud usus’ (1. Kor. 1:10; Kol. 2:6, 7). Me oleme kahtlemata tänulikud Jehoovale vaimsete korralduste eest neil viimseil päevil. Seetõttu ei kiida ”ustav ja mõistlik sulane” heaks seda, kui ilma nende juhatuseta üllitatakse väljaandeid, korraldatakse koosolekuid või luuakse veebisaite (Matt. 24:45—47).

Kui keegi tahab kasutada oma mõtlemisvõimet selleks, et toetada head sõnumit, on see igati tervitatav. Ent me ei tohiks oma tegemistega mitte kunagi varjutada seda, mida Jeesus Kristus praegu oma koguduse kaudu maa peal korda saadab. Esimesel sajandil hoiatas Paulus selle eest, et kristlased ei tegeleks kurnavate ja aeganõudvate asjadega, nagu näiteks ”lõpmatute suguvõsade üleslugemistega, mis tekitavad rohkem küsimusi kui Jumala majapidamisest arusaamist usus” (1. Tim. 1:3—7). Kõik kristlased peaksid vältima ”rumalaid uurimusi ja sugukondade nimekirju ning riidu ja vaidlusi käsu pärast; sest need on kasutud ja tühised” (Tiit. 3:9).

Neil, kes soovivad Piiblit veel sügavamalt uurida, soovitame süüvida piiblientsüklopeediasse ”Insight on the Scriptures”, raamatusse ”All Scripture Is Inspired of God and Beneficial” (osaliselt eesti keeles) ning teistesse väljaannetesse, mis käsitlevad näiteks Taanieli, Jesaja ja Ilmutuse raamatute prohvetiennustusi. Neis raamatutes on külluslikult materjali, et Piiblit uurida ja selle üle mõtiskleda, misläbi me saame ’täidetud Jumala tahtmise tunnetusega kõiges vaimulikus tarkuses ja arusaamises, et me elaksime väärikalt Issandale, et temale kõigiti meeldida, vilja kandes kõiges heas töös ning kasvades Jumala tunnetuses’ (Kol. 1:9, 10).