2. õppetund. Aeg ja Pühakiri

Käsitleme Piiblis kasutatud ajajaotusviise, üldkasutatavaid kalendreid, Piibli võtmedaatumeid ning huvitavaid seiku seoses ajavooluga.

1., 2. Mida kirjutas Saalomon aja kohta, ning kuidas tuleks meil aja kiiret möödumist silmas pidades seda kasutada?

INIMENE on aja möödumisest vägagi teadlik. Iga hetk viib ta sammu võrra ajas edasi. Ta on tõesti tark, kui kasutab oma aega õigesti. Nagu kirjutas kuningas Saalomon: ”Igale asjale on määratud aeg, ja aeg on igal tegevusel taeva all: aeg sündida ja aeg surra, aeg istutada ja aeg istutatut kitkuda; aeg tappa ja aeg terveks teha, aeg maha kiskuda ja aeg üles ehitada; aeg nutta ja aeg naerda” (Kog. 3:1—4). Kui kiiresti aeg küll lendab! 70 aasta pikkune normaalne eluiga on liiga lühike selleks, et inimesed jõuaksid omandada kogu rikkalikku teadmiste hulka ning saaksid nautida kõiki häid asju, mida Jehoova nende jaoks maa peal on varunud. ”Kõik on ta omal ajal hästi teinud; ta on nende südamesse pannud ka igaviku, ometi ilma et inimene mõistaks Jumala tehtud tööd algusest lõpuni” (Kog. 3:11; Laul 90:10).

² Jehoova ise elab igavikulises ajas. Oma loodud on ta aga pidanud paremaks asetada ajavoolu. Taeva inglid, kaasa arvatud isegi mässuline Saatan, on aja möödumisest täiesti teadlikud (Taan. 10:13; Ilm. 12:12). Inimeste kohta on kirjutatud, et ”aeg ja ettenägematu juhtum tabab neid kõiki” (Kog. 9:11, UM). Õnnelik on inimene, kes arvestab oma mõtteis alati Jumalaga ning võtab rõõmuga vastu Jumala pakutava ’roa õigel ajal’ (Matt. 24:45).

3. Mida on ühist ajal ja kosmosel?

³ Aeg on ühesuunaline. Ehkki aeg on kõikehaarav, ei suuda ükski inimene öelda, mis see on. Aeg on sama lõpmatu kui kosmos. Pole inimest, kes oskaks selgitada, kust ajavool algas või kuhu see kulgeb. Need asjad kuuluvad Jehoova piiritute teadmiste hulka; tema kohta on öeldud, et ta on Jumal ”igavesest igavesti” (Laul 90:2).

4. Mida võib öelda aja liikumise kohta?

⁴ Teisalt on ajal ka selliseid tunnusjooni, millest on võimalik aru saada. Tema näilist voolamiskiirust saab mõõta. Peale selle liigub ta edasi ainult ühes suunas. Just nagu liiklus ühesuunalisel tänaval, liigub ka aeg järjekindlalt ühes suunas: edasi, aina edasi. Mis tahes kiirusega aeg edasi ka ei liiguks, ei saa seda kunagi pöörata tagurpidi kulgema. Me elame hetkedest koosnevas olevikus. Kuid see olevik on liikumises ja voolab pidevalt minevikku. Seda pole võimalik peatada.

5. Miks võib öelda, et möödunud aeg on kas võidetud või kaotatud?

⁵ Minevik. Minevik on seljataga, see on ajalugu ega kordu enam iial. Minevikku tagasi tuua on sama võimatu kui üritada panna kosk liikuma ülesmäge või nool lendama tagasi vibuni, millest see lasti. Meie eksimused on jätnud ajavoolu oma jälje, mille võib kustutada ainult Jehoova (Jes. 43:25). Samuti on jätnud oma jälje minevikku inimese tehtud head teod ning need ’tulevad tagasi temale enesele’ õnnistusena Jehoovalt (Õpet. 12:14; 13:22). Möödunud aeg on kas võidetud või kaotatud. Enam ei saa seda mingil moel mõjutada. Kurjade kohta on kirjutatud: ”Need niidetakse peagi nagu hein ja nad närtsivad nagu haljas rohi!” (Laul 37:2).

6. Mille poolest tulevik minevikust erineb ja miks me peaksime sellest eriti huvitatud olema?

⁶ Tulevik. Tulevikuga on lugu teisiti. See liigub alati meile vastu. Jumala Sõna abiga võime märgata enda ees ähmaselt paistvaid tõkkeid ning valmistuda neid kohtama. Me võime koguda ”varandusi taevasse” (Matt. 6:20). Niisugune varandus ei kao ajavoolus kuhugi. See jääb meile ning püsib õnnistusi toova igavese tulevikuni. Me oleme huvitatud aja targast kasutamisest, sest see mõjutab seda tulevikku (Efesl. 5:15, 16).

7. Millised ajanäitajad on Jehoova inimestele andnud?

⁷ Ajanäitajad. Meie nüüdisaegsed kellad on ajanäitajad. Nendega mõõdetakse aega. Samal kombel on Jehoova, Looja, pannud liikuma hiigelsuured ajanäitajad — oma telje ümber pöörleva Maa, Maa ümber tiirleva Kuu, ning Päikese —, et Maa peal elavad inimesed võiksid ajast täpseid teadmisi saada. ”Ja Jumal ütles: ”Saagu valgused taevalaotusse eraldama päeva ööst! Tähistagu need seatud aegu, päevi ja aastaid”” (1. Moos. 1:14). Otsekui suur hulk objekte, mille eesmärgid omavahel põimuvad, liiguvad taevakehad igaüks vastavalt oma täiuslikule tsüklile ning mõõdavad lõputult ja eksimatult aja ühesuunalist liikumist.

8. Milliseid eri tähendusi on sõnal ”päev” Piiblis?

⁸ Päev. Sõnal ”päev” on Piiblis palju tähendusi, nii nagu sel on mitmesuguseid kasutusviise ka tänapäeval. Maakera üks täispööre ümber oma telje vastab ühele 24-tunnisele päevale. Selles mõttes koosneb päev nii päeva- kui ööajast ning on 24 tundi pikk (Joh. 20:19, EP 97). Ent ka tegelikku päevavalguse perioodi, mis kestab tavaliselt keskmiselt 12 tundi, nimetatakse päevaks. ”Ja Jumal nimetas valguse päevaks ja pimeduse ta nimetas ööks” (1. Moos. 1:5). Nii tekib aega tähistav sõna ”öö”, mis on harilikult keskeltläbi 12 tundi kestev pime aeg (2. Moos. 10:13). Sõna ”päev(ad)” võidakse kasutada ka viitamaks mõne silmapaistva isiku kaasajale. Näiteks Jesaja sai nägemuse ”Ussija, Jootami, Ahase ja Hiskija päevil” (Jes. 1:1), ning Noa ja Loti päevi mainitakse kui prohvetlikke päevi (Luuka 17:26—30). Veel üks näide sõna ”päev” mitmekülgse või piltliku kasutamise kohta ilmneb Peetruse ütlusest, et ”üks päev on Issanda juures nagu tuhat aastat” (2. Peetr. 3:8). Esimeses Moosese raamatus mainitud loomispäev on veelgi pikem ajajärk, hõlmates tuhandeid aastaid (1. Moos. 2:2, 3; 2. Moos. 20:11). Piiblisalmi kontekstist selgub, mis mõttes on sõna ”päev” kasutatud.

9. a) Kust sai alguse päeva jaotamine 24 tunniks, millest igaühes on 60 minutit? b) Milliseid väljendeid kasutatakse aja kohta Heebrea Kirjades?

⁹ Tund. Ööpäeva jaotamine 24 tunniks on saanud alguse Egiptusest. Meie nüüdisaegne komme jagada tund 60 minutiks on pärit babüloonia matemaatikast, kus oli käibel arvul 60 põhinev süsteem. Heebrea Kirjades päeva tundideks jagamisest ei räägita.a Selle asemel kasutatakse aja kohta niisuguseid väljendeid nagu ”hommik”, ”päise päeva aeg”, ”lõuna” ja ”õhtu” (1. Moos. 24:11; 43:16; 5. Moos. 28:29; 1. Kun. 18:26). Öö jagati kolme ossa, mida nimetati ”öisteks vahikordadeks” (Laul 63:7, UM). Neist kahele on antud Piiblis eriline nimetus: ”keskmine öövahikord” (Kohtum. 7:19) ning ”hommikune vahikord” (2. Moos. 14:24; 1. Saam. 11:11).

10. Kuidas juudid Jeesuse ajal tunde arvestasid ning kuidas aitab selle teadmine määrata kindlaks aja, mil Jeesus suri?

¹⁰ Kristlikes Kreeka Kirjades seevastu mainitakse sõna ”tund” sageli (Joh. 12:23; Matt. 20:2—6). Tunde hakati lugema päikesetõusust ehk umbes kella kuuest. Piibel mainib ”kolmandat tundi”, mis oli umbes kell 9. ”Kuuendat tundi” on mainitud ajana, mil pimedus langes Jeruusalemma peale, kui Jeesus oli postile löödud. See vastab meie mõistes kella 12-le. Jeesuse surm piinapostil öeldakse olevat saabunud ”üheksandal tunnil” ehk umbes kell 15 (Mark. 15:25; Luuka 23:44; Matt. 27:45, 46)b.

11. Kui kaua on aja mõõtühikuna kasutatud nädalat?

¹¹ Nädal. Juba väga varases ajaloos hakkas inimene arvestama päevi seitsmepäevaste tsüklitena. Sellega jäljendas ta oma Looja eeskuju, kes oli lisanud kuuele loomispäevale veel seitsmenda ajavahemiku, mida nimetati samuti päevaks. Noa arvestas päevi seitsmepäevaste tsüklitena. Heebrea keeles viitab ”nädal” sõna-sõnalt seitsmekordsele ajaühikule (1. Moos. 2:2, 3; 8:10, 12; 29:27).

12. Mis on sünoodiline kuu ja mille poolest see meie tänapäevastest kuudest erineb?

¹² Sünoodilised kuud. Piiblis mainitud kuude all mõeldakse sünoodilisi kuid (2. Moos. 2:2; 5. Moos. 21:13; 33:14; Esra 6:15). Meie tänapäevased kuud ei ole sünoodilised kuud, sest neid ei piiritleta Kuu liikumise alusel. Need pole muud kui päikeseaasta kaksteist kokkuleppelise pikkusega osa, sünoodiline kuu aga määratakse kindlaks noorkuu järgi. Kuu neli faasi moodustavad ühe noorkuust noorkuuni arvestatava kuu, mille pikkus on keskmiselt 29 päeva 12 tundi ja 44 minutit. Kuu kuju vaadates võib sünoodilise kuu päeva enam-vähem täpselt ära arvata.

13. Kuidas pandi täpselt kirja aeg, kui kaua veeuputus kestis?

¹³ Täpsete sünoodiliste kuude asemel näib Noa olevat pannud sündmused kirja 30-päevaste kuude viisi. Logiraamatu järgi, mida Noa laevas pidas, saame aru, et uputusveed katsid maad viis kuud ehk ”sada viiskümmend päeva”. 12 kuu ja 10 päeva möödudes oli maa nii kuiv, et laevas sõitnud võisid sealt välja minna. Seega pandi täpselt kirja, kui kaua need pöördelised sündmused kestsid (1. Moos. 7:11, 24; 8:3, 4, 14—19).

14. a) Kuidas tegi Jehoova aastaaegade korralduse? b) Kui kaua aastaaegade korraldus kestab?

¹⁴ Aastaajad. Maad elupaigaks ette valmistades seadis Jehoova targalt ning armastavalt vahelduma aastaajad (1. Moos. 1:14, UM). Need tulenevad sellest, et Maa on ümber Päikese tiireldes oma liikumistasandi suhtes 23,5° kaldu. Selle tagajärjel on esmalt lõunapoolkera ning seejärel kuus kuud hiljem põhjapoolkera suunatud Päikese poole, nii et üks aastaaeg järgneb korrapäraselt teisele. Niisugune aastaaegade muutumine toob ellu vaheldust ja kontraste ning reguleerib külvi- ja koristusaegu. Jumala Sõna kinnitab meile, et selline aasta ringi vaheldust ja kontraste pakkuv aastaaegade korraldus kestab igavesti. ”Niikaua kui püsib maa, ei lõpe külv ega lõikus, külm ega kuum, suvi ega talv, päev ega öö!” (1. Moos. 8:22.)

15., 16. a) Millistesse osadesse võib Tõotatud Maa vihmaperioodi jagada? b) Kirjelda vihmaperioode ning nende seost põllumajandusliku tegevusega.

¹⁵ Tõotatud Maal võib aasta jagada üldjoontes vihmaperioodiks ja kuivaperioodiks. Umbes aprilli keskpaigast kuni oktoobri keskpaigani sajab vihma väga vähe. Vihmaperioodi võib jagada ”varajaste” ehk ”sügisvihmade” (UM) ajaks (oktoober—november), tugevate talviste vihmade ja külmemate ilmadega ajaks (detsember—veebruar) ning ”hiliste” ehk ”kevadvihmade” (UM) ajaks (märts—aprill) (5. Moos. 11:14; Joel 2:23). Selline jaotus on ligikaudne ja aastaajad võivad osaliselt kattuda, sest maa eri osades kliima varieerub. Varajased vihmad teevad kuiva maapinna pehmeks, nii et oktoobris—novembris on ”künniaeg” ja ”külviaeg” (2. Moos. 34:21; 3. Moos. 26:5). Detsembrist veebruarini kestvate tugevate talviste vihmade perioodil on lumesajudki üsna tavalised ning jaanuaris ja veebruaris võib kõrgendikel esineda külmakraade. Piibel räägib, et Benaja, üks Taaveti vägevaid mehi, tappis lõvi ”kord kui lund oli sadanud” (2. Saam. 23:20).

¹⁶ Märtsi- ja aprillikuu (vastavad ligikaudu heebrea niisani- ja iijarikuule) on ”kevadvihma” kuud (Sak. 10:1, UM). Seda hilist vihma on vaja sügisel külvatud vilja valmimiseks, et oleks oodata head saaki (Hoos. 6:3; Jak. 5:7). See on ka varase viljakoristuse aeg. Jumal käskis Iisraelil ohverdada uudsevilja 16. niisanil (3. Moos. 23:10; Rutt 1:22). See on ilus ja rõõmus aeg. ”Maa peal on näha õiekesi, lauluaeg on tulnud ja meie maal on kuulda turteltuvi häält! Viigipuu küpsetab oma marju, viinapuud õitsevad ja lõhnavad!” (Üleml. 2:12, 13.)

17. a) Kuidas põlluvili kuiva perioodi üle elab? b) Vaatle tabelit ”Iisraellaste aasta” ning jaga aasta lõikude 15—17 põhjal aastaaegadeks. c) Millal oli varane lõikus, millal viljakoristus ja millal koristati kõik muud viljad, ning mis pühad jäid nende tegevustega samasse aega?

¹⁷ Umbes aprilli keskpaigast algab kuiv periood, ent peaaegu kogu selle aja vältel — seda eriti rannikutasandikel ja mägede läänenõlvadel — niisutab suvist põlluvilja rohke kaste (5. Moos. 33:28). Maikuu jooksul vili koristatakse ning selle kuu lõpul peeti nädalatepüha (nelipüha) (3. Moos. 23:15—21). Kui siis ilmad soojemaks lähevad ja maapind kuivemaks muutub, saavad küpseks ning koristatakse viinamarjad, samuti muud suvised viljad, nagu oliivid, datlid ja viigimarjad (2. Saam. 16:1). Kuiva perioodi lõpuks ja varajaste vihmade alguseks on kogu saak koristatud ning siis (umbes oktoobri alguses) peeti lehtmajade püha (2. Moos. 23:16; 3. Moos. 23:39—43).

(Artikkel jätkub km 1/2003 lk 3—5.)

[Allmärkused]

[Teabegraafika lk 8]

IISRAELLASTE AASTA

Kuu nimi niisan (aabib)

Vastav kuu märts—aprill

Püha aasta 1. kuu

Ilmalik aasta 7. kuu

Piiblikohad 2. Moos. 13:4; Neh. 2:1

Pühad 14. niisan paasapüha

15.—21. niisan hapnemata leibade püha

16. niisan uudsevilja ohverdamine

Kuu nimi iijar (siiv)

Vastav kuu aprill—mai

Püha aasta 2. kuu

Ilmalik aasta 8. kuu

Piiblikohad 1. Kun. 6:1

Kuu nimi siivan

Vastav kuu mai—juuni

Püha aasta 3. kuu

Ilmalik aasta 9. kuu

Piiblikohad Ester 8:9

Pühad 6. siivan nädalatepüha (nelipüha)

Kuu nimi tammus

Vastav kuu juuni—juuli

Püha aasta 4. kuu

Ilmalik aasta 10. kuu

Piiblikohad Jer. 52:6

Kuu nimi ab

Vastav kuu juuli—august

Püha aasta 5. kuu

Ilmalik aasta 11. kuu

Piiblikohad Esra 7:8

Kuu nimi elul

Vastav kuu august—september

Püha aasta 6. kuu

Ilmalik aasta 12. kuu

Piiblikohad Neh. 6:15

Kuu nimi tišri (eetanim)

Vastav kuu september—oktoober

Püha aasta 7. kuu

Ilmalik aasta 1. kuu

Piiblikohad 1. Kun. 8:2

Pühad 1. tišri sarve puhumise päev

10. tišri lepituspäev

15.—21. tišri lehtmajade püha

22. tišri lõpetuspüha

Kuu nimi hešvan (buul)

Vastav kuu oktoober—november

Püha aasta 8. kuu

Ilmalik aasta 2. kuu

Piiblikohad 1. Kun. 6:38

Kuu nimi kislev

Vastav kuu november—detsember

Püha aasta 9. kuu

Ilmalik aasta 3. kuu

Piiblikohad Neh. 1:1

Kuu nimi teebet

Vastav kuu detsember—jaanuar

Püha aasta 10. kuu

Ilmalik aasta 4. kuu

Piiblikohad Ester 2:16

Kuu nimi sebat

Vastav kuu jaanuar—veebruar

Püha aasta 11. kuu

Ilmalik aasta 5. kuu

Piiblikohad Sak. 1:7

Kuu nimi adar

Vastav kuu veebruar—märts

Püha aasta 12. kuu

Ilmalik aasta 6. kuu

Piiblikohad Ester 3:7

Kuu nimi veadar

Vastav kuu (lisakuu)

Püha aasta 13. kuu