26. õppetund

Kordamine ja žestid

1.—3. Miks on kordamine oluline õppimismeetod?

¹ Kõnepidamisel peaks sinu eesmärk olema anda edasi informatsiooni nii, et kuulajaskond suudaks seda meelde jätta ja kasutada. Kui kuulajad selle ära unustavad, siis pole ka kõnest kasu. Üks peamisi viise, kuidas sa saad neid meeldejätmisel aidata, on tähtsaimate punktide kordamine. Kordamine on tõesti tarkuse ema, nagu öeldakse. Kordamine on olulisemaid õppimismeetodeid. Selle väärtusega tutvusid sa juba seoses kirjakohtade kasutamisega. Aga punkt „Kordamisega rõhutatud” on kõnenõuande lehele eraldi märgitud, kuna see käib ka sinu kõne teiste osade kohta.

² Et aidata sul kordamise abil rõhutamises vilumust omandada, vaatleme asja kahest erinevast seisukohast. Juttu tuleb kordamise kahest meetodist, millest mõlemal on eri otstarve. Peamiste punktide kordamine on abiks meelespidamisel. Ebaselgeks jäänud punktide kordamine aitab meil neid mõista.

³ Selle omaduse juures ei ole tähtis mitte ainult ettekandmine, vaid ka ettevalmistus. Sa pead ette kindlaks tegema, missugused mõtted vajavad kordamist ja millal oleks neid kõige sobivam korrata.

4.—6. Selgita, kuidas saab peamiste punktide kordamisel kasutada edenevat kokkuvõtet ja lõppkokkuvõtet.

⁴ Peamiste punktide kordamine. Peamisi punkte korratakse sageli ühel või teisel viisil kokkuvõtet tehes. Arutame kahte tähtsamat moodust, nimetades need edenevaks kokkuvõtteks ja lõppkokkuvõtteks.

⁵ Edenev kokkuvõte seisneb iga peamise punkti olulisema osa kordamises peale nende käsitlemist, hõlmates igas järgnevas kokkuvõttes ka eelnenud peamiste punktide olulisema osa. Selliselt muutub kõne mõttelõng järjest seotumaks.

⁶ Lõppkokkuvõte kõne lõpus kas koos edeneva kokkuvõttega või ilma, tõmbab kõik mõttelõngad kokku, kusjuures kogu kõnet võib korrata väheste lühikeste väljendustega. Mõnikord on kasulik ära öelda täpne punktide arv, mida kavatsetakse korrata. Ka see on meelespidamisel abiks.

7.—10. Kuidas saab punktide kokkuvõtlikku kordamist huvitavalt arendada?

⁷ Kokkuvõte ei tarvitse olla punktide või mõtete kuiv kordamine või taasesitamine. Kokkuvõtet võib teha mitmel viisil: piltliku näitega, kirjakoha kasutamisega, asjale teisest vaatepunktist lähenemisega, võrdlemise või vastandamisega, paralleelide toomisega, sünonüümide või küsimuste kasutamisega. Näiteks, väga asjalik kokkuvõte avaliku kõne lõpus võib olla lühike viieminutiline osa, kus on ära toodud põhilised pühakirjatekstid ja kõne peamised argumendid. See oleks kogu kõne lühiülevaade, mille igaüks võib meelde jätta ja mida ta võib kasutada.

⁸ Kokkuvõtlik kordamine on suureks abiks eriti kõnede puhul, kus peab jälgima loogilist arutluskäiku, ning paus arutluse ja lühikese kordamise vahel soodustab mõtete tugevamat kinnistumist kuulajate mõistusesse. Kuid alati ei ole tingimata tarvis mingi punkti lõpul teha kokkuvõtet. Kordamist vääriva mõtte võib tihti uuesti välja tuua ka mõne teise arendatava punkti mõjusa alusena.

⁹ Teiseks peamiste mõtete kordamise mooduseks on nende visandamine kõne sissejuhatuses, arendades hiljem neid põhjalikumalt kõne põhiosas. Niisugune kordamine kinnistab need mõtted paremini mõistusesse.

¹⁰ Olles tutvunud nende peamiste mõtete kordamise võimalustega, suudame teha palju ära selleks, et oma kõne huvitavaks, meeldivaks, samuti kergemini meeldejäävaks muuta.

11.—14. Missugused tähtsad asjaolud on seotud ebaselgete punktide kordamisega?

¹¹ Ebaselgeks jäänud punktide kordamine. Kas sa pead parema mõistmise huvides mõnda punkti kordama või mitte, see sõltub peaaegu täielikult kuulajaskonnast. Kui see on mingi oluline punkt ja ühekordse selgitusega see kuulajatele veel täiesti selgeks ei saa, siis peaksid sa seda mingil moel veel kord käsitlema, muidu ei suuda kuulajaskond kõne jätkamisel sinu mõttekäiku jälgida. Teisest küljest teeb asjatu kordamine, mida ei kasutata millegi rõhutamiseks, kõne sõnaohtraks ja ebahuvitavaks.

¹² Pea kõne ettevalmistamise ajal meeles, kes on su kuulajad. Siis oled sa võimeline mõningal määral ette nägema neid konkreetseid raskusi, mis sinu kuulajaskonnal võivad tekkida. Valmistu niisuguseid mõtteid mingil moel kordama, nii et neid võidaks näha mitme vaatenurga alt.

¹³ Kuidas sa võid aru saada, kas sind mõistetakse? Jälgi kuulajaskonda. Pane tähele inimeste näoilmet või esita küsimusi, kui sa räägid ühe-kahe inimesega.

¹⁴ Kuid pane hästi tähele: täpselt samade sõnade kordamisega sa alati oma eesmärki ei saavuta. Õpetamine tähendab enamat. Kui su kuulajaskond ei saanud sinust aru peale esimest selgitust, siis lihtsalt nendesamade sõnade kordamisest ei piisa selleks, et sind mõistetaks. Mida siis teha? Sa pead olema paindlik. See võib nõuda seda, et sa pead oma kõnele midagi kohapeal lisama. Kui edukas õpetaja sinust saab, see sõltub suurel määral sellest, kuidas sa õpid vastama oma kuulajaskonna vajadustele.

15.—18. Kuidas saab õppida kasutama kirjeldavaid žeste?

¹⁵ Ka žestidega saab rõhutada seda, mida sa räägid, ja tihti võimendavad need väljendatud sõnade tähendust. Sel kombel nad täiendavad ja elavdavad mõtteid. Tegelikult ei räägi mitte keegi täiesti ilma žestikuleerimata. Niisiis, kui sa kõnepuldis rääkides ei žestikuleeri, järeldab kuulajaskond, et sa ei tunne end vabalt. Kui sa aga räägid loomulikult žestikuleerides, ei hakka kuulajad mõtlema sinule; nad mõtlevad sellele, mida sa räägid. Žestid on sulle abiks: nad hingestavad su kõnet, panevad su kaasa elama, tehes nii su esituse elavaks. Ära õpi raamatu järgi žestikuleerima. Sa ei ole ju kunagi spetsiaalselt õppinud, kuidas naeratada, naerda või pahameelt tunda, niisiis ei ole tarvis kellegi teise žestikuleerimist jäljendada. Mida loomulikumalt ja vabamalt see välja tuleb, seda parem. Näoilme on žestidega tihedalt seotud ja lisab väljendatud sõnadele tundeid.

¹⁶ Žeste on oma olemuselt kahte liiki: kirjeldavaid ja rõhutavaid.

¹⁷ Kirjeldavad žestid. Kirjeldavad žestid väljendavad tegevust või näitavad suurust ja asendit. Neid on kõige kergem õppida. Kui sul on raskusi kõnepuldis žestikuleerimisega, siis alusta kõige lihtsamatega — kirjeldavate žestidega.

¹⁸ Kui sa koolis selle omaduse kallal töötad, siis ära rahuldu ühe või kahe žestiga. Püüa kõne ajal sageli žestikuleerida. Et seda teha, otsi üles sõnad, mis näitavad suunda, kaugust, suurust, piirkonda, kiirust, asupaika, vastandlikkust, suhtelist asendit või võrdlust. Kui vaja, tähista oma märkmetes need sõnad ära, siis ei unusta sa vastavas kohas žeste teha. Jätka selle tegemist isegi siis, kui sa saad esimese korraga „H”. Pärast mõningaid kõnesid leiad sa, et enam ei ole vajadust žeste ära märkida ja neile varem mõelda, sest sa žestikuleerid loomulikult.

19., 20. Mis eesmärki teenivad rõhutavad žestid?

¹⁹ Rõhutavad žestid. Rõhutavad žestid väljendavad tundeid ja veendumust. Nad toovad esile mõtteid, elustavad ja kinnitavad neid. Sellepärast on rõhutavad žestid hädavajalikud. Kuid ole ettevaatlik! Tihti kujunevad rõhutavad žestid maneeriks. Selle vältimiseks hoidu teatud žestide alalisest kordamisest.

²⁰ Kui sinu raskuseks ongi see, et mõnedest žestidest on kujunenud teatud maneer, siis piirdu teatud ajaks ainult kirjeldavate žestide kasutamisega. Kui sa oled kirjeldavate žestide kasutamises kogenud, siis kujunevad ka rõhutavad žestid loomulikuks. Kui omandad vilumuse ja käitud kõnepuldis vabamalt, siis su rõhutavad žestid väljendavad sinu sisimaid tundeid loomulikult, peegeldades su veendumust ja siirust. Need aitavad kõnet mõtestada.