Kas ülemaailmse ühtsuseni on võimalik jõuda?

KAS meie maailm on jõudnud rahu või katastroofi lävele? Paistab, et kummagi seisukoha kasuks võiks tuua veenvaid argumente.

Ühest küljest on maailmaliidreid, kes räägivad veendunult ülemaailmsest rahust kui täiesti saavutatavast eesmärgist – ehk on põhjuseks see, et muud väljavaated on liiga kohutavad, et neid võimalikuks pidada. Teisest küljest valmistavad paljudele tõsist muret küsimused: milliste riikide käsutuses on massihävitusrelvad? Kas nad julgevad neid kasutada? Mis saab, kui nad neid tõesti kasutavad?

Ajalugu näitab, et rivaalitsemine ja eelarvamuslikkus on olnud ammust ajast põletavaks probleemiks, mis on välistanud igasuguse lootuse jõuda ühtsuseni, kusjuures religioon on vaenuleeki pahatihti vaid aktiivselt lõkkele puhunud, selle asemel et seda summutada. „Kõik, mis põhjustab inimeste vahel lõhesid, kasvatab vaenulikkust, ning religioon on üks tugevamaid lõhestajaid,” kirjutab ajakirjanik James Haught. „Hoolimata üldlevinud arvamusest, et religioon muudab inimesed heaks, on ilmselge, et mõningaid inimesi paneb see sooritama jälke tegusid.” Seda seisukohta toetab ka Nobeli auhinna laureaat Steven Weinberg. „Just nimelt religioon on suuteline panema häid inimesi nurjatusi tegema,” kirjutab ta.

Kas on siis lootust, et meie maailm kunagi ühtseks saab? Jah on! Kuid nagu me võime näha, pole ülemaailmse ühtsuse saavutajaks ei inimene ega inimese välja mõeldud religioonid.

[Väljavõte lk 3]

Kas maailm on nagu lõhkemisvalmis granaat?