Miks on raske olla alandlik?

PALJUDELE inimesetele näib, et alandlikkusel pole tänapäeva maailmas enam kohta. Need, kes ühiskonnas domineerivad ja paistavad olevat kõige edukamad, on eneseupitajad ja uhked inimesed, kes tahavad alati oma tahet läbi suruda. Ja kas ei kadestata üldiselt just rikkaid ja kuulsaid, mitte alandlikke ja leebeid inimesi? Neile, kes on edukad, meeldib tavaliselt hoobelda, et on omal jõul haljale oksale jõudnud. Kaugel sellest, et olla alandlikud, tahavad nad kogu au oma edu eest iseendale saada.

Ühe Kanada turu-uurija sõnul on tema kodumaal inimesed hakanud mõtlema vaid iseenda peale. Teised on öelnud, et meie ühiskonnas peetakse elu nautimist tähtsamaks kui oma kohuste täitmist, ning nad on pannud tähele, et inimesed muutuvad aina enesekesksemaks. Sellises maailmas ei näi alandlikkus olevat just eriti väärt omadus.

Muidugi on inimesi, kellel poleks midagi selle vastu, kui teised oleksid alandlikud, sest selliste inimestega on kerge koos olla. Ent ise ei taha nad küll praeguses konkurentsitihedas maailmas alandlikud olla, kuna kardavad, et neid peetaks sel juhul nõrgaks.

Jumala Sõna Piibel ennustas, et meie päevil on inimesed „hooplejad, ülbed” (2. Timoteosele 3:1, 2). Kas pole see tõesti nii? Mida arvad sina, kas alandlik tasub olla? Või tundub sullegi, et alandlikku inimest peetakse nõrgaks ja teda on kerge ära kasutada?

Piibel aga näitab, miks tasub seda omadust väärtustada ja arendada. See raamat aitab suhtuda alandlikkusesse tasakaalukalt, innustab seda omadust arendama ning näitab, et see on tugevus, mitte nõrkus. Järgmine artikkel selgitab, miks.

[Pilt lk 3]

Kuidas peaksime suhtuma oma saavutustesse?