Sündimata lapse päevik
5. OKTOOBER
Täna sai mu elu alguse. Minu vanemad ei tea veel seda, aga mina olen juba olemas. Minust saab tüdruk. Mul tulevad heledad juuksed ja sinised silmad. Peaaegu kõik on minu kohta kindlaks määratud, isegi see, et mulle meeldivad lilled.
19. OKTOOBER
Mõned ütlevad, et ma pole veel päris inimene, et ainult mu ema on tegelikult olemas. Aga ma olen küll päris inimene, täpselt nagu väike leivaraas on ikka päris leib. Minu ema on inimene ja mina olen inimene.
23. OKTOOBER
Mu suu hakkab avanema. Mõelda vaid, et umbes aasta pärast ma juba naeran ja hiljem hakkan ka rääkima. Ma tean, mis on mu esimene sõna: EMME.
25. OKTOOBER
Täna hakkas iseenesest tööle minu süda. Nüüdsest lööb see vaikselt kogu mu eluaja ega puhka hetkekski. Alles paljude aastate pärast see väsib. Siis jääb see seisma ja ma suren.
2. NOVEMBER
Ma kasvan iga päev natuke. Juba moodustuvad minu käed ja jalad. Aga ma pean veel kaua ootama, enne kui need väikesed jalad viivad mind ema sülle ja need tillukesed käed võivad korjata lilli ja kallistada isa.
12. NOVEMBER
Mu kätele tekivad pisikesed sõrmed. Naljakas, kui väikesed nad on. Nendega võin ema juukseid paitada.
20. NOVEMBER
Täna sai emme lõpuks arsti käest teada, et ma elan siin tema südame all. Oo kui õnnelik ta võib küll olla! Emme, kas sa oled õnnelik?
25. NOVEMBER
Küllap mõtlevad emme ja issi nüüd, mida mulle nimeks panna. Nad isegi ei tea, et olen tüdruk. Tahaksin, et mu nimi oleks Kati. Olen juba päris suur.
10. DETSEMBER
Mu juuksed kasvavad. Need on siledad, heledad ja läikivad. Huvitav, millised on emme juuksed?
13. DETSEMBER
Hakkan juba nägema. Minu ümber on pime. Kui emme mu ilmale toob, siis näen päikesepaistet ja lilli. Aga kõige rohkem tahan näha oma emmet. Milline sa oled, emme?
24. DETSEMBER
Huvitav, kas emme kuuleb mu südame sosinat? Mõned lapsed sünnivad natuke haigena. Aga minu süda on tugev ja terve. See lööb nii ühtlaselt: tuks-tuks, tuks-tuks. Sa saad endale terve tütrekese, emme!
28. DETSEMBER
Ema tappis mu täna.
(Autor anonüümne.)a
[Allmärkus]
a See artikkel avaldati „Vahitorni” kaasajakirja „Ärgake!” 1980. aasta 22. mai numbris (inglise keeles). Üks kogemus, kuidas see päevik lugejate südant puudutas, toodi ära „Ärgake!” 2005. aasta 8. augusti numbris lk 31. Kogemuse sellest, kuidas Piibli seisukoht abordi suhtes lapse elu päästis, võib leida „Vahitorni” 1995. aasta 15. märtsi numbrist lk 18.