Kuningriigi kuulutajad teatavad

Alejandra kiri

KIRJADE KIRJUTAMINE on olnud pikka aega tõhus tunnistuse andmise viis. Olgugi et lõpptulemus võib vahel olla ettearvamatu, kogevad selle meetodi visad kasutajad rikkalikult õnnistusi. Nad hoiavad meeles Piibli tarka nõu: „Külva oma seemet hommikul ja ära lase oma käsi puhata õhtul, sest sa ei tea, mis õnnestub, kas see või teine, või tulevad mõlemad ühtlaselt head!” (Koguja 11:6).

Noor tunnistaja Alejandra, kes oli teeninud umbes 10 aastat Jehoova tunnistajate Mehhiko harubüroos, sai keemiaravi vähi vastu. Tema seisund halvenes ning ta muutus liiga nõrgaks, et teha igapäevaseid toimetusi. Kuid et mitte teenistust unarusse jätta, otsustas Alejandra kirjutada kirju. Ta kirjutas tasuta kodusest piibliuurimise kursusest ja lisas oma ema telefoninumbri. Seejärel palus ta emal kirjad jätta inimestele, keda ta ukselt uksele teenistuses kodunt ei leia.

Samal ajal tuli Guatemalast pärit tütarlaps Diojany Mehhikosse Cancúni koduabiliseks. Seal puutus ta kokku Jehoova tunnistajatega ja rääkis nendega meelsasti Piiblist. Hiljem otsustas abielupaar, kelle juures Diojany töötas, kolida Méxicosse ja soovis, et ta kaasa tuleks. Diojany kõhkles, sest ta arvas, et kolides kaotab ta kontakti tunnistajatega.

„Ära muretse, tunnistajaid on kõikjal,” kinnitasid tema tööandjad. „Niipea kui kohale jõuame, otsime nad üles.” Diojany rõõmustas ja nõustus nendega kaasa minema. Méxicos hakkasid Diojany tööandjad tunnistajaid otsima. Mingil põhjusel nad neid aga ei leidnud, ehkki selles linnas on enam kui 41 000 tunnistajat ja 730 kogudust.

Diojany oli juba lootust kaotamas, sest ta ei olnud leidnud tunnistajaid, kellega piibliteemalisi arutelusid jätkata. Ühel päeval tuli perenaine tema juurde ja sõnas: „Üllatus! Sinu Jumal on su palveid kuulnud.” Diojanyle kirja ulatades lausus ta: „Tunnistajad jätsid sulle selle kirja.” See oli Alejandra kiri.

Diojany võttis ühendust Alejandra ema ja õe Blancaga ning oli nõus Piiblit uurima. Mõne nädala pärast kohtus ta Alejandraga, mis valmistas mõlemale suurt rõõmu. Alejandra innustas Diojanyt Piibli uurimist tõsiselt võtma, et ta võiks vaimselt edeneda.

Mõni kuu hiljem, 2003. aasta juulis, Alejandra suri. Ta jättis kaasusklikele oma usu ja julgusega hea eeskuju. Matustel olid paljud sügavalt liigutatud Diojanyga kohtumisest ja tema sõnadest: „Alejandra ja ta pere on olnud mulle suurepäraseks eeskujuks. Olen otsustanud Jehoovat teenida ja varsti ristimisele minna. Ma igatsen väga taas Alejandrat näha saabuvas paradiisis!”

Jah, kiri võib tunduda pisiasjana. Aga kui head ja kestvad tulemused sel võivad olla!