Tema püsivus tasuti

Paljud õiglase südamega inimesed tahavad, et nende lähedased õpiksid tundma Jumala eesmärke ja võiksid seega õnnelikult elada. Kui keegi end Jumalale pühendab, siis on tõenäoliselt teised, nii noored kui vanad, oma hea käitumisega sellele targale otsusele kaasa aidanud. Nii oli see Mehhikos elava teismelise tüdruku Jearimi puhul, kes andis Jehoova tunnistajate ühepäevasel erikokkutulekul vendadele järgmise kirja:

„Tahan teiega oma suurt rõõmu jagada. Lubage mul öelda, miks. Kaheksateist aastat tagasi, kui ma ei olnud veel sündinud, õppisid minu vanemad tõde. Minu ema edenes tões ja hiljem edenesime ka meie vennaga. Me palvetasime koos Jehoova poole, et ka isa asuks eluteele. Kaheksateist aastat on möödunud ja täna on meil väga tähtis päev. Minu isa laseb end ristida. Tänan Jehoovat selle eest, et ta pole teinud sellele maailmale lõppu enne, kui see kauaoodatud hetk saabus. Tänan sind, Jehoova!”

Aastate jooksul hoidis selle tüdruku perekond kahtlemata meeles põhimõtteid, mis on kirjas 1. Peetruse 3:1, 2 inspireeritud nõuandes, kus öeldakse: „Teie, naised, olge allaheitlikud oma meestele, et ka need, kes ei ole sõnakuulelikud sõnale, naiste eluviiside läbi võidetaks ilma sõnata usule, kui nad vaatavad, kuidas te elate jumalakartuses puhast elu.” Noor Jearim rakendas kindlasti ellu 5. Moosese 5:16 sõnu: „Sa pead austama oma isa ja ema, nõnda nagu Jehoova, su Jumal, sind on käskinud.” Selliste põhimõtete ellurakendamine ja kannatlikult Jehoova ootamine tõid Jearimile ja tema perekonnale kindlasti õnnistusi.