Kas sa peaksid olema muretu ja hooletu?

ENAMIK inimesi tänapäeval on arvatavasti meelitatud, kui neid peetakse muretuteks inimesteks, kes on pingevabad, rahulikud ja sallivad. Selline hoiak võib aga tihtipeale muutuda hooletuseks. Piibel ütleb: „Alpe hukkab nende hooletus!” (Õpetussõnad 1:32). Mida see tähendab?

Muudes Piiblites on see heebreakeelne sõna tõlgitud vastetega „mugav lohakus” (American Standard Version) ja „endaga rahulolu” (The New English Bible). Seega on hooletus seotud laiskuse ja lohakusega ning järelikult ka alpuse ehk rumalusega.

Esimesel sajandil suhtusid Laodikea koguduse kristlased hooletult oma vaimsetesse puudustesse ja olid endaga rahul. Nad kiitlesid, et neil pole „midagi vaja”. Jeesus Kristus noomis neid ja ergutas neid oma kristlikku innukust taaselustama (Ilmutuse 3:14–19).

Muretu enesega rahulolu iseloomustas ka Noa päevil elanud inimesi. Nad olid süvenenud igapäevaelu toimetustesse: „sõid ja jõid, võtsid naisi ja läksid mehele ... ega saanud aru [„pööranud tähelepanu”, UM], enne kui tuli veeuputus ja võttis nad puha ära”. Jeesus lisas: „Nõnda on ka Inimese Poja tulemine [„juuresolek”, UM]” (Matteuse 24:37–39).

Piibli täitunud prohvetiennustused viitavad sellele, et me elame „Inimese Poja” ehk Jeesus Kristuse „juuresoleku” ajal. Ärgem kunagi muutugem enesega rahulolevaks ja lohakaks, ühesõnaga liiga muretuks ehk hooletuks (Luuka 21:29–36).